Ruhnu puukirik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Ruhnu kiriku dendrokronoloogilised uuringud + viited |
||
4. rida:
'''Ruhnu Püha Magdaleena kirik''' ehk '''Ruhnu puukirik''' on [[kirik (pühakoda)|kirik]] [[Ruhnu]] saarel.
See on Eestis teadaolevalt vanim säilinud puithoone. Ehitus algas [[22. november|22. novembril]] [[1643]]<ref name="Eesti kirik">{{netiviide | autor = Eesti kirik| pealkiri = Ruhnu puukirik 360aastane| url = http://www.eestikirik.ee/ruhnu-puukirik-360aastane/| väljaandja = Eesti kirik | aeg = 2004| vaadatud = 26.11.2020 }}</ref> ning kirik pühitseti sisse [[22. aprill]]il [[1644]].<ref name="EE 12 2003">{{netiviide | autor = Eesti entsüklopeediakirjastus| pealkiri = Ruhnu vana kirik| url = http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ruhnu_vana_kirik1| väljaandja = Eesti entsüklopeedia | aeg = 2003| vaadatud = 26.11.2020 }}</ref>
Stockholmi ajaloomuuseumis (Historiska museet) asub Ruhnu puukiriku klaasimaalide ("rubiinide") kogu. See on Eesti klaasikunstiajaloo vanim ja kõige väärtuslikum kollektsioon, sisaldades kuut [[17. sajand]]i klaasimaali. Kui ruhnlased [[1944]]. aastal Rootsi põgenesid, võtsid nad klaasimaalid koos muu väärtusliku kirikuvaraga endaga kaasa. Ruhnu kiriku tinaraamides aknad restaureeriti ja klaasmaalid kopeeriti [[1998]]. aastal [[Eesti Kunstiakadeemia]] klaasiosakonnas.<ref name="EE 12 2003"></ref>
[[2000]]. aastate algul koostatud Ruhnu kiriku [[dendrokronoloogia|dendrokronoloogilised]] uuringud kinnitasid kiriku vanust. Uuringus selgus, et [[kooriruum|altariruum]]i seinapalkide viimane kasvuaasta oli [[1641]] ja [[pikihoone]] idaseina palkidel 1643, mis langevad kokku kiriku teadaoleva ehitusajaga. Palkide erinev langetusaasta võib olla tingitud ehitusmaterjali pikemast kogumisest. kiriku altariraami palkide viimane kasvuaasta oli [[1645]], mistõttu paiknes [[altar]], kiriku valmimise hetkel, ilmselt ajutisel alusel. Kiriku meestepoolse pingistiku alustala viimane kasvuaasta oli [[1642]], millest järeldati, et see pingstik ehitati kirikuga samal ajal. Naistepoolset pingistikku on ilmselt hiljem uuendatud, sest selle alustala viimane kasvuaasta oli [[1772]]. Veel hilisem kasvuaasta ([[1850]]) avastati naistepoole pingistiku kirikutornipoolse jätku alustalast. Selline lisajätk leidus ka meeste pingireas. Samuti erines [[kirikutorn]]i palkide vanus kiriku vanusest. Kirikutorni raamipalkide viimased kasvuaastad olid 1850, millest järeldati, et kirikutorn ehitati ilmselt 1851, millega koos ilmselt pikendati kiriku siseruumi ja lisati uusi pingiridu. See aastaarv ka lõigatud ka kiriku [[tornikiiver|tornikiivrisse]] ning seisab kirikupea[[Portaal (arhitektuur)|portaal]]i kohal kiriku valmimisaasta "1644" kõrval. See ei välista küll võimalust, et torn oli kirikul olemas ka varem ning lihtsalt asendati 1851. aastal, kuid seda peetakse ebatõenäoliseks.<ref name="Läänelaid">Läänelaid, A. 2005. Kuidas Ruhnlased kirikus käisid selgitavad aastarõngad. ''Horisont'', 3/2015, 10–15</ref>
Kirikut kasutab EELK [[Ruhnu Püha Magdaleena kogudus]].
20. rida ⟶ 22. rida:
Purjelaev "Jala" mudel Ruhnu vanas kirikus.JPG|[[Jaala]] mudel
</gallery>
== Viited ==
{{viited|allikad=}}
==Vaata ka==
| |||