Erinevus lehekülje "Üleandmiskohustus" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
(Uus lehekülg: ''''Üleandmiskohustus''' (inglise keeles ''obligation to deliver'') on müüja ülesanne anda müüdud asi ostjale üle. See on ühtasi müüja peamine kohustus.<ref>P. Kalamees...')
 
P
 
=== Toomisvõlg ===
Toomisvõla puhul müüja toob asja ostja soovitud paika, mis asub väljaspool müüja elu-, asu- või tegevuskohta. Müüja vastutab teel oleva asja eest, sõltumata sellest, kas ta toimetab asja ise kohale või kasutab selleks [[Kolmas isik|kolmandat isikut]]. Selle kohustuse puhul peab ostja ise aitama üleandmiskohustusele kaasa. Kui ostja ei asu üleandmise ajal kohas, kuhu ta tahtis, et asi tuuakse, ei saa müüja oma kohustust täita.<ref>P. Kalamees jt. Lepinguõigus. Tallinn: Juura 2017, lk 39-4039–40.</ref>
 
=== Saatmisvõlg ===
Saatmisvõla korral ei pea müüja ise asja ostjani viima, küll aga ta peab tegema kõik selleks, et asja transport oleks ostjani korraldatud. See tähendab seda, et müüjal on kohustus sõlmida kolmanda isikuga veoleping. Müüja ei vastuta asja hävimise või kahjustumise eest selle aja jooksul, mil kolmas isik asja ostjani viib. Müüja peab vaid asja teele saatma, sellega on tema kohustus täidetud.<ref>P. Kalamees jt. Lepinguõigus. Tallinn: Juura 2017, lk 41-4241–42.</ref>
 
[[Tarbijalemüügileping|Tarbijalemüügilepingu]] puhul saatmis- ja toomisvõlga ei eristata – asi on ostjale üle antud siis, kui viimane on selle endale saanud. Seega on tabrijalemüügi puhul tavaliselt tegemist alati toomisvõlaga.<ref>P. Kalamees jt. Lepinguõigus. Tallinn: Juura 2017, lk 42.</ref>
# Müüja vaid korraldab asja jõudmise ostja soovitud sihtkohta, kuid teel oleva eseme eest ta ei vastuta – saatmisvõlg.<ref>P. Kalamees jt. Lepinguõigus. Tallinn: Juura 2017, lk 36.</ref>
 
[[Kinnisasi|Kinnisasja]] müügi korral sõlmitakse tihtipeale eraldi kokkulepe, millega kinnisasi antakse ostjale üle. Kui kinnisasjal on hoone, on üleandmiskohustuse lõpule viimiseks vaja anda ostjale ka vahendid, mis tagavad hoonele juurdepääsu. Nendeks on näiteks uksekoodid ja võtmed.<ref>P. Kalamees jt. Lepinguõigus. Tallinn: Juura 2017, lk 36-3736–37.</ref>
 
== Üleandmiskohustuse erisused mittekehaliste ja kehaliste esemete vahel ==
Kehaliste esemete müügil võrdub üleandmiskohustus nende tegevustega, mis võimaldavad ostjal asja enda valdusse võtta. Siinkohal pole oluline, kas ta selle endale ka sai, müüja peab tegema vaid ettevalmistused.<ref>P. Kalamees jt. Lepinguõigus. Tallinn: Juura 2017, lk 35.</ref>
 
Kui müügilepingu esemeks on mittekehaline ese, näiteks õigus, ei ole müüjal üleandmiskohustust, kuna seda eset ei saa ostjale füüsiliselt päris elus anda. Sellisel juhul öeldakse, et on olemas üleandmiskohustuse sarnane kohustus. Näiteks kui müüakse õigust midagi kelleltki nõuda, siis tuleb ostjale üle anda ka vajalikud tõendid ja dokumendid.<ref>P. Kalamees jt. Lepinguõigus. Tallinn: Juura 2017, lk 34-3534–35.</ref>
 
== Viited ==
846

muudatust