Erinevus lehekülje "Kohtuasi" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
 
'''Kohtuasi''' (inglise keeles ''court case'') on kohtule menetleda antud juhtum, mis on õigusega reguleeritav.<ref>Eesti keeleKeele instituutInstituut. Eesti keele seletav sõnaraamat 2009. [https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kohtuasi&F=M Kohtuasi]. Vaadatud 26.11.2020.</ref> Kõige tüüpilisemad kohtuasjad on haldus-, kriminaal- ja tsiviilasjad.<ref>Eesti keeleKeele instituutInstituut. Eesti õigekeelsussõnaraamat. [https://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=kohtuasi&F=M Kohtuasi]. Vaadatud 26.11.2020.</ref>
 
Kohtuasjad saavad alguse maa- või halduskohtust. Pärast kohtuasja lahendamist esimese astme kohtus on menetlusosalistel võimalus otsus edasi kaevata ringkonnakohtule ning seejärel Riigikohtule. Kohtunik langetab otsuse kooskõlas seadustega.<ref>Eesti.ee. Kohus. [https://www.eesti.ee/et/eesti-vabariik/kohus/ Kohus.] Vaadatud 26.11.2020.</ref>
 
== Kohtuasjade koondamine ==
Kohtute infosüsteemi põhimääruse alusel koondatakse 1. jaanuaril 2006 ja hiljem alustatud kohtuasjad kohtute infosüsteemi. Sinna kantakse kriminaalasjad, tsiviilasjad, haldusasjad, väärteosasjad ja põhiseaduslikkuse järelevalve asjad.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/126062014009?leiaKehtiv Kohtute infosüsteemi põhimäärus]. ­– RT I, 09.10.2020, 6. § 21, § 7 lg 1. [https://wwwVaadatud 26.riigiteataja11.2020.ee/akt/126062014009?leiaKehtiv]</ref>
 
Registrisse kantakse andmed kohtuasja menetlusosaliste ja sisu kohta, kohtuasja kulgu kajastavad andmed, kohtustatistika jaoks vajalikud andmed ning süstematiseerimiseks ja analüüsiks vajaminevad andmed.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/126062014009?leiaKehtiv Kohtute infosüsteemi põhimäärus]. ­– RT I, 09.10.2020, 6. § 9 lg 1. [https://wwwVaadatud 26.riigiteataja11.2020.ee/akt/126062014009?leiaKehtiv]</ref> Kohtuasju, mis sisaldavad informatsiooni jälitustoimingute kohta, registris ei avaldata.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/126062014009?leiaKehtiv Kohtute infosüsteemi põhimäärus].­ – RT I, 09.10.2020, 6. § 7 lg 2. [https://wwwVaadatud 26.riigiteataja11.2020.ee/akt/126062014009?leiaKehtiv]</ref>
 
Kui kohtulahendile pole seadusega rakendatud avaldamispiirangut, siis on jõustunud kohtulahend avalik.<ref name=":0">Eesti kohtud. Kohtuotsus. [https://www.kohus.ee/et/kohtumenetlus/kohtuotsus Kohtuotsus]. Vaadatud 26.11.2020.</ref> Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt ei avalikustata kohtulahendit siis, kui see on vastuolus alaealise, abielupoole või kannatanu huvidega.<ref>Eesti Vabariigi põhiseadus. – RT I, 15.05.2015, 2. § 24.</ref>
 
Jõustunud maa-, haldus- ja ringkonnakohtu otsused avalikustatakse Riigi Teataja veebilehel. Riigikohtu otsuste tekstid on kättesaadavad Riigikohtu veebilehel.<ref name=":0" />
 
=== Kriminaalasi ===
Kuriteo toimepanemisega kahjustatakse teise isiku õigushüve. Kuritegude koosseisud ja karistused on üles märgitud karistusseadustikus. Kriminaalasjad võib kohus lahendada üld- või lihtmenetluses.<ref name=":1">Eesti kohtud. Kriminaalasjad. [https://www.kohus.ee/et/kohtusse-poordumine/kriminaalasjad Kriminaalasjad]. Vaadatud 26.11.2020.</ref>
 
Kui kellegi õigushüve on rikutud, siis peab esmalt pöörduma politsei poole, kes saab kriminaalmenetluse seadustiku järgi alustada kriminaalmenetluse. Menetluse saavad alustada uurimisasutused (nt Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet) või prokuratuur.<ref name=":1" />
 
Kriminaalmenetluse poolteks on kahtlustatav või süüdistatav (isik, kellele on esitatud süüdistus) ning kannatanu (isik, kelle õigushüve on rikutud). Kriminaalasja arutatakse esmalt maakohtus ning pärast otsuse teada saamist vajadusel ka ringkonnakohtus ja Riigikohtus.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/782861?leiaKehtiv Kriminaalmenetluse seadustik<sup>1</sup>]. – RT I, 06.05.2020, 14. § 16, § 18, § 19, § 20. [https://wwwVaadatud 26.riigiteataja11.2020.ee/akt/782861?leiaKehtiv] </ref>
 
Esimese astme kuritegusid, mille raskeim karistus on tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või juriidilise isiku sundlõpetamine<ref name=":1" />, arutab maakohtus koosseis, kuhu kuuluvad eesistuja ja kaks rahvakohtunikku.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/782861?leiaKehtiv Kriminaalmenetluse seadustik<sup>1</sup>.] – RT I, 06.05.2020, 14. § 18 lg 1. [https://wwwVaadatud 26.riigiteataja11.2020.ee/akt/782861?leiaKehtiv]</ref> Teise astme kuritegusid, mille eest on ette nähtud vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus<ref name=":1" />, arutab kohtunik aga ainuisikuliselt.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/782861?leiaKehtiv Kriminaalmenetluse seadustik<sup>1</sup>.] – RT I, 06.05.2020, 14. § 18 lg 2. [https://wwwVaadatud 26.riigiteataja11.2020.ee/akt/782861?leiaKehtiv] </ref>
 
=== Väärteoasi ===
Väärteod on kuritegude kõrval üks süüteoliikidest, mille koosseisukirjeldus võib peale karistusseadustiku esineda ka mõnes muus seaduses. Väärteo menetlemist reguleerib väärteomenetluse seadustik. Kohtumenetluse pooled on menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja. Kaebust arutatakse maakohtus ning hiljem on võimalik otsus edasi kaevata ringkonnakohtusse ja Riigikohtusse. Väärteo eest võib karistuseks mõista aresti või rahatrahvi. Väärtegusid võib menetleda ka kohtuväliselt.<ref>Eesti kohtud. Väärteoasjad. [https://www.kohus.ee/et/kohtusse-poordumine/vaarteoasjad Väärteoasjad]. Vaadatud 26.11.2020.</ref>
 
=== Tsiviilasi ===
Tsiviilasjad tulenevad eraõigussuhetest ning selle pooled on hageja (isik, kes esitab kohtusse hagi) ja kostja (isik, kelle vastu hagi esitatakse). Menetlusosaliseks võib olla ka kolmas isik, kelle õigusi ja kohustusi lahend puudutab.<ref>Eesti kohtud. Tsiviilasjad. [https://www.kohus.ee/et/kohtusse-poordumine/tsiviilasjad Tsiviilasjad]. Vaadatud 26.11.2020. </ref>
 
Et tsiviilasja alustada, tuleb esitada kohtusse hagi, mis peab sisaldama hagejapoolset selget nõuet. Tsiviilasju lahendab esmalt maakohus. Tüüpilised tsiviilvaidlused on lepingutest, võlasuhetest ja asjaõigusest tulenevad vaidlused, perekonnaasjad, äri- ja mittetulundusühingute tegevuse ja juhtimise ning tööõiguse küsimused.<ref>European justice. [https://e-justice.europa.eu/content_jurisdiction-85-ee-et.do?member=1 Kohtualluvus]. Vaadatud 26.11.2020.</ref> Kui tsiviilasja menetlusosaline soovib otsust edasi kaevata, võib ta asja uueks läbivaatamiseks pöörduda ringkonnakohtu poole ning pärast seda ka Riigikohtusse.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/131122014005?leiaKehtiv Tsiviilkohtumenetluse seadustik<sup>1</sup>]. – RT I, 20.06.2020, 5. § 9 lg 1. [https://wwwVaadatud 26.riigiteataja11.2020.ee/akt/131122014005?leiaKehtiv] </ref>
 
=== Haldusasi ===
Haldusasjad tulenevad avalik-õiguslikke ülesandeid täitva organi ja inimese või juriidilise isiku vahelisest suhtest ning selle poolteks on kaebaja ja vastustaja. Halduskohtusse pöördutakse siis, kui riik või omavalitsus on rikkunud inimese õigusi. Kohtusse võib pöörduda nii haldusakti (nt käskkiri, otsus, ettekirjutus) kui ka toimingu (avalik-õigusliku ülesande täitmise rikkumine) peale. Tavalisteks haldusvaidlusteks on omandireformi ja maareformiga seotud küsimused, avalik teenistus, maksuhaldus, kodakondsusküsimused, riigihanked, riigivara, ehitus ja planeerimine ning riigivastutus. Haldusasja alustamiseks tuleb esitada halduskohtusse kaebus, mis peab vastama seadusest tulenevatele nõuetele. Haldusasja menetleb kohus halduskohtumenetluse seadustiku alusel.<ref>Eesti kohtud. Haldusasjad. [https://www.kohus.ee/et/kohtusse-poordumine/haldusasjad Haldusasjad]. Vaadatud 26.11.2020.</ref>
 
== Viited ==
846

muudatust