Erinevus lehekülje "Kinnipidamisõigus (võlaõigus)" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
 
'''Kinnipidamisõigus''' (ingl ''right of retention'') on võlausaldaja õigus hoida enda käes võlgnikule kuuluvaid [[Vallasasi|vallasasju]] ja [[Väärtpaber|väärtpabereid]], kui võlgnik ei täida nõuet, nõue pole piisavalt asjaõigusega tagatud, nõude täitmise tähtaeg on saabunud või kui kinnipeetavad vallasasjad on seotud nõude sisuga. Võlausaldaja kinnipidamisõigus lõpeb, kui võlgnik nõude rahuldab.<ref>Esterm. Kinnipidamisõigus. – <nowiki>[https://termin.eki.ee/esterm/</nowiki> Kinnipidamisõigus.] (Vaadatud 19.10.2020).</ref> Peale võlaõiguse on kinnipidamisõigus ka kriminaalõiguses, kus see väljendub [[Isiku kahtlustatavana kinnipidamine|isiku kahtlustatavana kinnipidamises]].
 
== Kinnipidamisõiguse teke ==
Võlausaldaja kinnipidamisõiguse teke on seotud pandiõigusega. Pandiõigus on Eesti Vabariigis [[Kinnisasi|kinnisasja]] üürileandjale tagatud õigus, mis tekib [[Üürileping|üürilepingu]] sõlmimisel<ref name=":0">Leadell Pilv. Üürileandja pandiõiguse ABC. – <nowiki>[https://leadell.ee/2020/07/01/uurileandja-pandioiguse-abc/</nowiki> Üürileandja pandiõiguse ABC]. 01.07.2020. (Vaadatud 26.10.2020).</ref> ning mille eesmärk on kindlustada üürilepingust tulenevaid üürileandja nõudeid.<ref>Võlaõigusseadus. – RT I, 08.01.2020, 10. § 305 lg 1. </ref> Üldjuhul võivad nõuded tekkida, kui üürnik ehk võlgnik ei tasu üürileandjale ehk võlausaldajale üürimakset või ei tee seda õigel ajal. Samuti võivad võlgniku vastu nõuded tekkida, kui üürisuhte lõppemisel ei tagastata üürileandjale üürieset või tagastamisel ilmneb, et asja kvaliteet on halvenenud, mis aga ei ole tingitud loomulikust kulumisest.<ref>Kalamees, P., ''et al''. Lepinguõigus. Tallinn: Juura 2020, lk 199. </ref> Pandiõigusega seotud nõude ilmnemisel tekib üürileandjal õigus üürniku vallasasju kinni hoida, mis tähendab, et võlausaldaja kinnipidamisõigus tekib pandiõiguse teostamisel.<ref name=":0" />
 
== Kinnipidamisõiguse teostamine ==
* asi asub kinnisasjal, mille võlausaldaja on välja üürinud;
* asi on vajalik üüripinna kasutamiseks või sisutamiseks (näiteks statsionaarsed masinad);
* tegemist ei ole asjaga, millele ei saa pöörata sissenõuet.<ref>Kalamees, P., ''et al''. Lepinguõigus. Tallinn: Juura 2020, lk 200-201. </ref> Selliste asjade loetelu sätestab seadus. Näiteks on nendeks asjad, mis on vajalikud võlgniku olmevajaduste rahuldamiseks (voodi, riided, proteesid jms), kuid ka vähemalt üks tehnikavahend, mis võimaldab võlgnikul saada infot Eesti Vabariigi riigiasutuste tegevuse kohta.<ref>Täitemenetluse seadustik. – RT I, 19.03.2019, 16. § 66. </ref>
 
== Näited kinnipeetavate vallasasjade kohta ==
Näide 1. Isik A otsustab parkida oma sõiduauto isik B eraparklasse. Sellisel juhul on A ja B vahel üürileping ning üüriesemeks on B eraparkla parkimiskoht.<ref>Kalamees, P., ''et al''. Lepinguõigus. Tallinn: Juura 2020, lk 200.</ref> A jätab pikemaks ajaks oma auto B eraparklasse, kuid ei maksa parkimistasu ning tahab oma auto ära viia. B-le tekib kinnipidamisõigus A auto suhtes.
 
Näide 2. Poepidaja A üürib B kaubanduskeskuses riidepoe pidamiseks ruume. Sellisel juhul on A ja B vahel sõlmitud äriruumi üürileping<ref name=":1">Kalamees, P., ''et al''., lk 201. </ref> ning üüriesemeks on poepind. A jätab pikemaks ajaks üüri maksmata, kuid tahab nüüd oma poe C kaubanduskeskusesse ümber kolida. B-le tekib kinnipidamisõigus poepinnal asuva sisustuse ja kasutamise juurde kuuluvate asjade suhtes. Nendeks asjadeks on näiteks kaubariiulid ja kassaaparaat, kuid ka poes müüdav kaup.<ref name=":1">Kalamees, P., ''et al''. Lepinguõigus. Tallinn: Juura 2020, lk 201. </ref>
 
== Viited ==
846

muudatust