Redaktsioon: 23. november 2020, kell 21:26 redigeeri R & R (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 608 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Viimane redaktsioon: 26. november 2020, kell 11:11 redigeeri eemalda HPook (arutelu \| kaastöö) 846 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus
1. rida: '''Lepingu täitmise nõue''' on võlasuhetes ostja olulisim õiguskaitsevahend, kui müüja täidab müügilepingut mittekohaselt. Mittekohane müügilepingu täitmine tähendab, et müüja on andnud ostjale üle lepingutingimustele mittevastava asja.<ref name=":0"> P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2007, lk 60.</ref> == Üldiselt == Lepingu täitmise nõude aluseks on võlaõigusseaduse § 222, mis on erinormiks § 108 suhtes.<ref> ~~P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn~~name=":0" ~~Juura 2007, lk 60.<~~/~~ref~~> Täitmisnõue saab olla kahesuguse sisuga: ostja võib nõuda müüjalt lepingutingimustele mittevastava asja parandamist või selle asendamist uue samalaadse asjaga.<ref>Võlaõigusseadus. 26.09.2001. – RT I, 08.01.2020, 10. </ref> Selleks, et ostja saaks nõuda asja parandamist või asendamist, peab ta müüjale esitama üheaegselt (või vähemalt mõistliku aja jooksul) nii teate, et asi ei vastanud lepingutingimustele, kui ka täitmisnõue. See tähendab, et ostja peab müüjale teada andma, et ta soovib kas asja parandamist või asendamist. Praktikas tekitab see probleeme, kuna tavainimene ei tea, et ta peab täitmisnõude esitama siis, kui annab teada asja puudustest. Selle pärast loetakse täitmisnõue esitatuks ka juhul, kui avaldusest võib välja lugeda, et ostja soovib puudustega asja parandamist või asendamist. Et kaitsta tarbijast ostjat, ei pea tarbijalemüügi korral müüjale, kes tegutseb majandus- või kutsetegevuses, täitmisnõuet esitama.<ref>P. Kalamees, M. Käerdi, S. Kärson, K. Sein. Lepinguõigus, Tallinn, 2017, lk 96.</ref> Selleks, et ostja saaks nõuda asja parandamist või asendamist, peab ta müüjale esitama üheaegselt (või vähemalt mõistliku aja jooksul) nii teate, et asi ei vastanud lepingutingimustele, kui ka täitmisnõue. See tähendab, et ostja peab müüjale teada andma, et ta soovib kas asja parandamist või asendamist. Praktikas tekitab see probleeme, kuna tavainimene ei tea, et ta peab täitmisnõude esitama siis, kui annab teada asja puudustest. Selle pärast loetakse täitmisnõue esitatuks ka juhul, kui avaldusest võib välja lugeda, et ostja soovib puudustega asja parandamist või asendamist.<ref>P. Kalamees, M. Käerdi, S. Kärson, K. Sein. Lepinguõigus, Tallinn, 2017, lk 96.</ref> Et kaitsta tarbijast ostjat, ei pea tarbijalemüügi korral müüjale, kes tegutseb majandus- või kutsetegevuses, täitmisnõuet esitama.<ref>P. Kalamees, M. Käerdi, S. Kärson, K. Sein. Lepinguõigus, Tallinn, 2017, lk 96.</ref> === Asendamine === Asendamine tähendab, et müüja peab asendama ostjale üle antud puudustega asja uue samaväärse asjaga. Samal ajal peab ostja tagastama müüjale puudustega asja. Asendamine tuleb kõne alla üksnes asendatavate asjade, eelkõige asjade puhul, millel on liigitunnused. Individuaaltunnustega asja asendamine on võimatu ning seetõttu on see välistatud. Asja asendamise kohustusega kaasneb ka kohustus kanda parandamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud.<ref>P. Kalamees, M. Käerdi, S. Kärson, K. Sein. Lepinguõigus, Tallinn, 2017, lk 97. </ref>

Lepingu täitmise nõue: erinevus redaktsioonide vahel