Reaalkoormatis: erinevus redaktsioonide vahel

(Uus lehekülg: '== Mõiste == Reaalkoormatis ehk reaalservituut on omaniku kohustus tasuda isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema te...')
 
Reaalkoormatise seadmiseks tuleb sõlmida vastav asjaõigusleping ja kanda see kinnistusraamatusse. Sõlmitud asjaõigusleping peab seejuures olema notariaalselt tõestatud (AÕS § 231 lg 1). Reaalkoormatise lõpetamist saab nõuda nii õigustatud kui ka kohustatud isik. Selleks peab isik tegema avalduse kande kustutamiseks kinnistusraamatust.<ref>Jurist aitab. Arvutivõrgus: https://www.juristaitab.ee/et/uldised-kusimused/mis-reaalkoormatise-sisuks-kuidas-reaalkoormatis-tekib-ja-loppeb.</ref>
Õigustatud isikuks on isik, kelle kasuks reaalkoormatis seatud on. Kohustatud isikuks aga kinnistu igakordne omanik või konkreetne isik kinnistu omandiõigusest sõltumata.
 
AÕS § 233 järgi võib õigustatud isik nõuda reaalkoormatise lõpetamist, kui:
* koormatud kinnisasi jagatakse ning sellega kahjustatakse tunduvalt õigustatud isiku õigusi;
* reaalkoormatis on kestnud 30 aastat.<ref>R. Tiivel. 2007, lk 357.</ref>
Reaalkoormatis võib lõppeda ka lõpetava tingimuse või tähtpäeva saabumisega, kuid mitte aegumisega. Kui reaalkoormatise kanne kinnistusraamatust alusetult kustutatakse, siis reaalkoormatis ei lõpe ning kinnistusraamat muutub valeks. Õigustatud isik võib sellisel juhul nõuda kinnistusraamatu parandamist (AÕS § 65 lg 1).<ref>R. Tiivel. 2007, lk 358-359.</ref>
 
== Era- ja avalik-õiguslik reaalkoormatis ==
Eesti asjaõiguses jagunevad reaalkoormatised avalik- ja eraõiguslikeks. [[Avalik õigus|Avalik-õiguslik]] reaalkoormatis on seatud seaduse alusel riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku [[Juriidiline isik|juriidilise isiku]] kasuks (AÕS § 230 lg 1). Koormatise avalik-õiguslik iseloom tuleneb üldisest huvist, mida reaalkoormatis tagab. [[Eraõigus|Eraõiguslik]] reaalkoormatis aga on seatud [[Füüsiline isik|füüsilise isiku]], eraõigusliku juriidilise isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks (AÕS § 230 lg 2).<ref>R. Tiivel. 2007, lk 351-352.</ref>
7

muudatust