Kommunikatiivsed lausetüübid: erinevus redaktsioonide vahel

[[Lause]]tel võivad olla erinevad suhtlusülesanded: midagi väita, küsida, käskida, soovida või hüüda.

 

* [[Küsilause]] on pöördumine küsimusega kellegi või millegi poole. Kirjaliku küsilause lõpus on [[küsimärk]]. Küsilause algab küsiva [[Määrsõna|määr]]- või [[asesõna]]ga. Kui küsiv sõna puudub, siis paikneb lause alguses enamasti [[öeldis]] või [[Öeldistäide|õeldistäide]], harvemini [[Alus (keeleteadus)|alus]] või mõni [[Lause kõrvalliikmed|lause kõrvalliige]]. ''Juhtud sa homme Haapsallu sõitma?''

** [[Valikküsilause]] võimalikud vastused on ette antud. ''Kas sa pesid käsi? Kumb on sinu pastakas, sinine või must?''

** [[Eriküsilause]] võimalikud vastused ei ole ette antud. ''Kui palju raamatuid sa oled lugenud? Missuguse autoga te sõidate? Kuidas käsi käib?''

* [[Käsklause]] väljendab käsku või keeldu, avaldab mõju kaasvestleja või kuulaja tahtele. Lause lõppu pannakse [[hüüumärk]], kui käsk või keeld on väljendatud [[Intonatsioon (keeleteadus)|tunderõhuga]]. Rahulikus toonis lause lõppu pannakse punkt.

** [[Kaudne käsk]] on kellelegi kolmandale suunatud. ''Las Mari läheb koju. Lapsed hakaku kiiremini jooksma.''

* [[Hüüdlause]] väljendab emotsionaalset suhtumist, elamusi (rõõmu, vaimustust, ehmatust, kannatust, kaastunnet jne). Lause algul võidakse kasutada [[Hüüdsõna|hüüdsõnu]], mis võivad ka üksikult moodustada lause O''h!, Ennäe! jne''. Samuti võib hüüdlauset alustada asesõna ''Kui kena võib üks mets olla!'', hüüdlause võib olla muudetud [[Sõnajärg|sõnajärjega]] ''Oli mul seda haigust nüüd tarvis!''