Kommunikatiivsed lausetüübid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
PResümee puudub
 
3. rida:
[[Lause]]tel võivad olla erinevad suhtlusülesanded: midagi väita, küsida, käskida, soovida või hüüda.
 
* [[Väitlause]]ga teatatakse, jutustatakse, kirjeldatakse, seletatakse midagi kaasvestlejale või vastatakse esitatud küsimustele. ''Ma olen kirjanik. Õues sajab vihma. Eile käisid meil külalised.''
* [[Küsilause]] on pöördumine küsimusega kellegi või millegi poole. Kirjaliku küsilause lõpus on [[küsimärk]]. Küsilause algab küsiva [[Määrsõna|määr]]- või [[asesõna]]ga. Kui küsiv sõna puudub, siis paikneb lause alguses enamasti [[öeldis]] või [[Öeldistäide|õeldistäide]], harvemini [[Alus (keeleteadus)|alus]] või mõni [[Lause kõrvalliikmed|lause kõrvalliige]]. ''Juhtud sa homme Haapsallu sõitma?''
** [[Valikküsilause]] võimalikud vastused on ette antud. ''Kas sa pesid käsi? Kumb on sinu pastakas, sinine või must?''
** [[Eriküsilause]] võimalikud vastused ei ole ette antud. ''Kui palju raamatuid sa oled lugenud? Missuguse autoga te sõidate? Kuidas käsi käib?''
* [[Käsklause]] väljendab käsku või keeldu, avaldab mõju kaasvestleja või kuulaja tahtele. Lause lõppu pannakse [[hüüumärk]], kui käsk või keeld on väljendatud [[Intonatsioon (keeleteadus)|tunderõhuga]]. Rahulikus toonis lause lõppu pannakse punkt.
** [[Otsene käsk|Otsese käsu]] adressaat või allkasallikas on kuulaja. ''Ole vait! Korista oma tuba ära. Tule minuga kaasa. Olgem sõbralikud!''
** [[Kaudne käsk]] on kellelegi kolmandale suunatud. ''Las Mari läheb koju. Lapsed hakaku kiiremini jooksma.''
* [[Soovlause]] väljendab soovi, igatsust, lootust, ähvardust või emotsioonaasetemotsionaalset suhtumist. Lause järele pannakse enamasti hüüumärk. ''Oleks minul ka sellised juuksed! Et sul okas kurku kasvaks! Jätku leiba!'' Emotsionaalsuse ja ilmekuse tõstmiseks kasutatakse soovlause alguses [[hüüdsõna]], mille järele käib rõhutamise korral koma. ''Oi, sa oled nii naljakas!''
* [[Hüüdlause]] väljendab emotsionaalset suhtumist, elamusi (rõõmu, vaimustust, ehmatust, kannatust, kaastunnet jne). Lause algul võidakse kasutada [[Hüüdsõna|hüüdsõnu]], mis võivad ka üksikult moodustada lause O''h!, Ennäe! jne''. Samuti võib hüüdlauset alustada asesõna ''Kui kena võib üks mets olla!'', hüüdlause võib olla muudetud [[Sõnajärg|sõnajärjega]] ''Oli mul seda haigust nüüd tarvis!''