Eesti Kunstimuuseum: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Merleke5 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
PResümee puudub
22. rida:
Pärast [[Noor-Eesti]] suurt kunstinäitust Tartus [[1910]]. aastal hakati arutama alusepanekut Eesti kunsti muuseumile. Erinevatel andmetel peetakse mõtte algatajaks, kas [[Eesti Rahva Muuseum]]i asutamisel olulist rolli mänginud [[Kristjan Raud]] või [[Eesti Kunstiselts]]i asutajat [[Ants Laikmaa]]d. Igatahes oli aeg kunstimuuseumiks küps, näiteks Lätis oli [[Läti Rahvuslik Kunstimuuseum|kunstimuuseum]] asutatud juba 1869. aastal. Aastatel [[1912]]–[[1913]] ostis Tallinna linn kunstnik [[August Weizenberg]]ilt 80 skulptuuri, mis olid mõeldud rajatava kunstimuuseumi kogude nurgakiviks<ref name="Paas, 1980" />. Esialgu plaaniti muuseum avada Eesti Rahva Muuseumi Tallinna osakonnana. Alanud [[esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] tõttu toimus osakonna pidulik asutamine alles [[15. aprill]]i [[1918]].{{lisa viide}}
 
[[5. oktoober|5. oktoobril]] 1919 peeti Tallinnas Haridusministeeriumi ruumides pealinna iseseisva '''Tallinna Eesti Muuseumi''' asutamise koosolek. 17. novembril peeti ühingu avamise peakoosolek, mida loetakse Eesti Kunstimuuseumi sünnipäevaksasutamisajaks. Sellest tulenevalt tähistab Eesti Kunstimuuseum oma 100. tegevusaasta juubelit 2019. aastal. Põhikirja järgi oli uue muuseumi näol tegu riigi, Tallinna linna ning Tallinna Eesti Muuseumi Ühingu kureerimise alla kuuluva asutusega, mille ülesandeks oli kultuurilooliste, etnograafiliste, arheoloogiliste ja loodusteaduslike materjalide kogumine ning rahvale ja uurijatele kättesaadavaks tegemine<ref name="zyuF9" />.
 
1919. aasta sügisel asutatud Tallinna Eesti Muuseumil ei olnud oma maja. ERM-i Tallinna osakond tegutses [[August Pulst]]i ateljees [[Estonia teater|Estonia teatris]] ning esialgu jäi sinna ka TEMÜ muuseum. [[1919]]. aasta suvel vaatasid siseministeeriumi ja haridusministeeriumi esindajad üle [[Kadrioru loss]]i ning otsustasid, et hoone on "nii asukoha kui ruumide suuruse ja laadi poolest sobilik muuseumihooneks"<ref name="jzczJ" /> ja [[1921]] sai Tallinna Eesti Muuseum selle oma kasutusse. Lossi põhjapoolne tiib jäi skulptor Weizenbergi kasutusse, keldris olid laoruumid ja üks korter, lõunapoolse tiiva ruume kasutati riigi väliskülaliste majutamiseks.{{lisa viide}}
32. rida:
1929. aastal nimetati Tallinn Eesti Muuseumümber Eesti Kunstimuuseumiks. Mai keskel saabus riigivanem [[August Rei]] korraldus vabastada loss juunis toimuvaks Rootsi kuninga riigivisiidiks. Muuseum kolis Kadrioru lossist endisse Lindeni restorani [[Narva maantee (Tallinn)|Narva mnt]] 4. Osa varasid paigutati [[Tallinna toomkirik|Toomkirikusse]] ja [[Vene tänav]]a aita. [[1930]] loodi [[sihtasutus]] Eesti Kunstimuuseum, et alustada uue muuseumihoone ehitust. Uue hoone asukohaks valiti [[Kanuti Gild]]ilt riigistatud nn Rahvaaed – krunt [[Mere puiestee]] 6 ja [[Aia tänav (Tallinn)|Aia tänava]] vahelisel alal. Projektivõistlusel sai esikoha [[Edgar Kuusik]]u ja [[Erich Jacoby]] projekt. Projekt jäi aga puhkenud [[teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tõttu teostamata.{{lisa viide}}
 
Augustis 1941 muutus kunstivarade hoidmine Tallinnas riskantseks, sest puudusid tule- ja pommikindlad varjendid. Aasta pärast tuli Haridusdirektooriumilt korraldus kunstimuuseum evakueerida. Varjenduskohtadeks valiti [[Vasalemma]], [[Järlepa]], [[Munalaskme]], [[Kuusalu]], [[Pikavere]] jt.ja muud kohad. Oli puudus kastidest, tööjõust ja veokitest. Tallinnas läksid kasutusse [[Kiek in de Kök]]i torn, [[Eesti Pank|Eesti Panga]] varakamber ning maja [[Vabaduse puiestee (Tallinn)|Vabaduse puiesteel]]. [[1944]]. aasta [[Märtsipommitamine|märtsipommitamisel]] süttis kõrvahoonetest kunstimuuseumi ajutine hoone. Hävis 3000 eksponaati (hinnaline mööbel, Lääne-Euroopa [[portselan]], rahvuslik tarbekunst, [[skulptuur]]), raamatukogu, dokumentatsiooni ja inventari. Evakueerida oli selleks ajaks jõutud 10 000 kunstieset.{{lisa viide}}
 
Novembris 1944 sai muuseumi nimeks '''Eesti NSV Tallinna Riiklik Kunstimuuseum,''' mis allus Eesti NSV Rahvakomissariaatide Kunstide Valitsuse kujutavkunsti osakonnale. Pärast sõja lõppu algas kogude reevakueerimine, mis lõpetati põhiliselt [[1945]]. aasta suvel. [[1946]] paigutati muuseum taas Kadrioru lossi. [[1950]]. aastaks olid välja kujunenud kogud, mis võeti neil aastatel uuesti arvele vastavalt [[Moskva]]st saadetud juhtnööridele. Kogud jaotati tehnikapõhiselt: [[maal]]ikogu, [[graafika]]kogu, [[skulptuur]]ikogu, [[tarbekunst]]i- ehk rakenduskunstikogu.{{lisa viide}}
 
1969. aastal möödus 50. aastat kunstimuuseumi asutamisest. Muuseumi taotlusel nimetati Eesti NSV Tallinna Riiklik Kunstimuuseum ümber '''Eesti NSV Riiklikuks Kunstimuuseumiks'''. Arenguplaan järgmiseks viieks aastaks, perioodil 1970–1975 nägi ette avada vana kunsti ekspositsioon Niguliste kirikus, tarbekunsti filiaal Aida tänaval ning [[Adamson-Ericu muuseum]]. Nähti ette ka kahe uue osakonna, masspropaganda osakonna ning iseseisva näituste osakonna loomist. [[Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum|Tarbekunstimuuseum]] avati 181980. juulil 1980aasta18. aastaljuulil, olümpiaregati eelõhtul, [[Adamson-Ericu muuseum]] 2. detsembril 1983 - päeval, mil möödus viisteist15 aastat kunstniku surmast. 1984. aastal avati taastatud [[Tallinna Niguliste kirik|Niguliste kirikus]] [[Niguliste muuseum|Niguliste muuseum-kontserdisaal]] ja Kristjan Raua kodumajas Nõmmel [[Kristjan Raua tänav|Kristjan Raua tänaval]] [[Kristjan Raua majamuuseum]]. Viimane suleti 31. märtsil 2008. 1996. aastal avati näitustesaal [[Rotermanni soolaladu|Rotermanni soolalao]] esimesel korrusel. See lõpetas tegevuse 2005. aasta mais.{{lisa viide}}
 
1989. aasta kevadel tegi Eesti NSV Riikliku Kunstimuuseumi töökollektiiv Eesti NSV Riikliku Kultuurikomitee kolleegiumile taotluse ennistada muuseumile sõjaeelne '''Eesti Kunstimuuseumi''' nimetus, millega viimane ka nõustus. [[1991]]. aasta augustiks oli Kadrioru loss nii amortiseerunud, et see tuli külastajatele sulgeda. Suure ühiskondliku surve all tegi [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] otsuse, et uuel Eesti Vabariigi Valitsusel tuleb tagada Eesti Kunstimuuseumile uue hoone ehitamine. 1992. aasta detsembris sai muuseum manööverpinnaks [[Rüütelkonna hoone]]. 1993 avati seal Eesti Kunstimuuseumi püsiekspositsioon. [[1993]] kuulutati välja rahvusvaheline arhitektuurivõistlus Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamiseks. Arhitektuurivõistluse võitis [[Soome]] [[arhitekt]] [[Pekka Vapaavuori]] töö "Circulos". Ehitustööd algasid ligi 10 aastat hiljem, 2002. aasta oktoobris. Eesti Kunstimuuseumi uus hoone – Kumu kunstimuuseum – valmis 2005. aasta sügisel ning avati publikule 18. veebruaril [[2006]].{{lisa viide}}
59. rida:
==Filiaalid==
* 1978 – avati EKM-i Jõhvi filiaal, mis suleti [[2000]]. aastal
* 1980 – avati EKM-i filiaalina Tarbekunstimuuseum. Alates [[1. veebruar]]ist [[2004]] jätkas filiaal tegevust iseseisva riigimuuseumina, uue nimega [[Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum]].
* 1983 – avati [[Adamson-Ericu muuseum]]
* 1984 – avati [[Kristjan Raua majamuuseum]], mis suleti 2008. aastal