Erinevus lehekülje "Nord Stream" redaktsioonide vahel

resümee puudub
[[File:Nordstream.png|pisi|püsti=1.9|{{center|Nord Streami torustiku kulg}}]]
'''Nord Stream''' (varasem nimi '''Põhja-Euroopa gaasitorustik'''; ka '''Läänemere maagaasitorustike süsteem'''; samuti 'Põhjavoog') on avamere maagaasitorustike süsteem [[Venemaa]]lt [[Saksamaa]]le. See sisaldab kahte torustike süsteemi, mis kulgevad [[Viiburi]]st Lubminini [[Greifswald]]i lähedal ja moodustavad algse Nord Streami, ning kahte ehitatavat torustike süsteemi, mis kulgevad [[Ust-Luga]]st Lubminini, nimetatakse Nord Stream 2. Lubminis ühenduvad torustikud OPAL-torustike süsteemiga [[Tšehhi]] piiril asuva Olbernhau ja NEL-liin Rehdenini [[Bremen]]i lähedal.<ref name="ms" /> Nord Streami omanik ja haldaja on Nord Stream AG, mille enamusaktsionär on Venemaa riigifirma [[Gazprom]], ning Nord Stream 2 omanik ja haldaja on [[Gazprom]]i 100% -liselt kuuluv tütarettevõte Nord Stream 2 AG.<ref name="jg" /><ref>{{Netiviide |autor= |url=http://www.gazprom.de/projects/nord-stream2/ |pealkiri=Nord Stream 2 Neue Exportpipeline für Gaslieferungen aus Russland nach Europa durch die Ostsee |keel= saksa |väljaanne= gazprom.de |aeg=2020-11-22}}</ref><ref>[https://maailm.postimees.ee/71243/mihkelson-nord-stream-kahandab-eli-julgeolekut Mihkelson: Nord Stream kahandab ELi julgeolekut] Postimees, 19.01.2009</ref><ref name="7-9">{{Netiviide|autor=Marko Troon|url=httpshttp://dx.doi.org/10.528115155/zenodo.3702341re-124|pealkiri=Breakthrough Technologies and Incremental Innovation: the Edge of Innovation in Oil and Gas industry, Level of R&D expenditure Versus Results in the Energy Companies|aasta=2007-2009|väljaanne=zenodoDOI:[http://dx.doi.org/10.15155/re-124 10.15155/re-124]}}</ref>
 
Nord Streami projekte on kritiseerinud nii Ameerika Ühendriigid kui ka mitmed Kesk- ja Ida-Euroopa riigid. Kriitikud on osutanud, et gaasijuhtmed suurendavad Venemaa mõjuvõimu Euroopas (muutes Saksamaa sõltuvaks poliitiliselt ebausaldusväärse Venemaa gaasist)<ref>{{Netiviide |URL=https://www.bbc.com/news/world-europe-54070046 |Pealkiri=Nord Stream 2: Why Germany may pull plug on Russian pipeline |Autor=Damien McGuiness |Aeg=9. september 2020 |Kasutatud=23. november 2020 |Keel=inglise |Väljaanne=[[BBC]]}}</ref> ja nõrgestavad lisaks Ukrainat.<ref>{{Netiviide |URL=https://www.economist.com/the-economist-explains/2018/08/07/why-nord-stream-2-is-the-worlds-most-controversial-energy-project |Pealkiri=The Economist explains - Why Nord Stream 2 is the world’s most controversial energy project |Autor=H. T. |Aeg=7. august 2018 |Kasutatud=23. november 2020 |Väljaanne=The Economist}}</ref>
=== Poliitilised aspektid ===
2018. aasta jaanuaris ütles Ameerika Ühendriikide riigisekretär Rex Tillerson, et USA ja Poola on Nord Stream 2 torustiku vastu. Nende arvates kahjustab see Euroopa üldist energiajulgeolekut ja stabiilsust. Nord Stream 2 torustikule astusid vastu ka Ukraina endine president, Poola peaminister, USA president Donald Trump, Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk ja Suurbritannia välisminister. Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk on öelnud, et Nord Stream 2 ei ole ELi huvides. Itaalia peaminister ja Ungari peaminister on seadnud kahtluse alla Nord Stream 2 ja South Streami projektide erineva kohtlemise. Mõned väidavad, et projekt rikub ELi pikaajalist deklareeritud strateegiat oma gaasivarustuse mitmekesistamiseks. Euroopa Komisjonile saadeti 2016. aasta märtsis kiri, millele kirjutasid alla üheksa ELi riigi juhid, hoiatades, et Nord Stream 2 projekt on vastuolus Euroopa energiapoliitika nõuetega, et ELi tarnijad ei peaks energia ülekandevarasid kontrollima ja et juurdepääs energiainfrastruktuurile tuleb tagada konsortsiumiväliste ettevõtete jaoks. Ka Ameerika seadusandjate kiri ELile kritiseeris projekti 2016. aasta juulis. Engie tegevjuht kritiseeris projektidele suunatud Ameerika sanktsioone ja ütles, et need on katsed suunata Ameerika gaasi Euroopas.<ref>{{Netiviide |autor=Spiegel online, Hamburg Germany |url=http://www.spiegel.de/politik/deutschland/pipeline-posten-schroeder-wehrt-sich-gegen-vorwuerfe-a-390041.html |pealkiri=Pipeline-Posten: Schröder wehrt sich gegen Vorwürfe |väljaanne=Spiegel Online|vaadatud=2016-07-03}}</ref>
2017. aasta juunis kritiseerisid Saksamaa ja Austria Ameerika Ühendriikide senatit seoses uute sanktsioonidega Venemaale, mis olid suunatud Venemaalt Saksamaale kavandatud Nord Stream 2 gaasijuhtmele, väites, et Ameerika Ühendriigid ohustavad Euroopa energiavarusid.<ref>{{Netiviide |url=https://www.shaheen.senate.gov/news/press/shaheen-cruz-introduce-legislation-expanding-sanctions-to-block-completion-of-nord-stream-2 |pealkiri=Shaheen, Cruz Introduce Legislation Expanding Sanctions to Block Completion of Nord Stream 2 |väljaanne=Ühendriikide Senat |aeg=2020-06-04 |keel=en |täpsustus=Pressiteade}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1157817/usa-kaitse-eelarve-kava-sisaldab-nord-stream-2-tegijate-karistamist USA kaitse-eelarve kava sisaldab Nord Stream 2 tegijate karistamist] ERR, 11.11.2020</ref>
 
==== EL määrused ====
==Poliitilised aspektid==
Vastased on pidanud gaasitorustiku Venemaa sammuks traditsiooniliste transiidiriikide (praegu Ukraina, Slovakkia, Tšehhi, Valgevene ja Poola) ümbersõitmiseks. Mõned transiidiriigid on mures, et Kremli pikaajaline plaan on üritada neile poliitilist mõju avaldada, ähvardades nende gaasivarustust, ilma et see mõjutaks Lääne-Euroopasse tarnimist. Kartusi tugevdab asjaolu, et Venemaa on keeldunud energiaharta lepingut ratifitseerimast. Nord Streami kriitikute sõnul võib Euroopa muutuda ohtlikult Venemaa maagaasist sõltuvaks, eriti kuna Venemaal võib olla probleeme nii sise- kui ka välisnõudluse suurenemisega.<ref>[https://www.err.ee/469365/tarand-tutvustas-energiakomisjoni-seisukohti-gaasijuhtmest Tarand tutvustas energiakomisjoni seisukohti gaasijuhtmest] ERR, 15.02.2008</ref> Pärast mitmeid Venemaa ja Ukraina gaasivaidlusi gaasihindade ning välispoliitika üle Ida-Euroopa suhtes on märgitud, et Venemaa gaasivarustust saab kasutada poliitilise vahendina. Rootsi Kaitseuuringute Agentuuri 2007. aasta märtsis lõppenud uuringus loeti alates 1991. aastast üle 55 juhtumi, millest enamikul on nii poliitiline kui ka majanduslik alus. 2006. aasta aprillis võrdles tollane Poola kaitseminister projekti kurikuulsa 1939. aasta Natsi-Nõukogude paktiga.<ref>[https://www.postimees.ee/116582/sotsid-mida-arvate-euroopa-uhisest-energiapoliitikast Sotsid: mida arvate Euroopa ühisest energiapoliitikast?] Postimees, 08.05.2009</ref>
Venemaa vastus on olnud see, et torujuhe suurendab Euroopa energiajulgeolekut ja kriitika on põhjustatud kibestumisest märkimisväärsete transiiditulude kaotuse üle, samuti poliitilise mõju kaotusest, mis tulenes transiidiriikide võimest muuta Venemaa gaasitransporti Lääne-Euroopasse nende kohaliku poliitilise tegevuskava pantvangiks. See vähendab Venemaa sõltuvust transiidiriikidest, kuna seob esimest korda Venemaa otse Lääne-Euroopaga. Gazpromi sõnul vähendab otsene ühendus Saksamaaga riske gaasi transiiditsoonides, sealhulgas poliitilist riski , mis tuleneb Venemaa gaasiekspordi takistamisest Lääne-Euroopasse.<ref>[https://www.reuters.com/article/nordstream-vestager-idDEKCN1VW1QH ''Designierte EU-Kommissarin gegen Gaspipeline Nordstream 2'']. In: ''Reuters'', 11. September 2019.</ref><ref>[https://www.err.ee/489518/ergma-hinnangul-tuleks-balti-assamblee-tood-tohustada Ergma hinnangul tuleks Balti Assamblee tööd tõhustada] ERR, 08.04.2009 </ref>
 
2011. aastal alustatud monopolidevastane uurimine Gazpromi vastu näitas mitmeid "kuritarvitavaid tavasid", mida ettevõte rakendas EL-is erinevate saajate suhtes, ja Nord Streami kritiseeriti selle nurga alt, kuna see tugevdab Gazpromi positsiooni ELis veelgi. Euroopa Komisjoni ametnikud avaldasid arvamust, et "Nord Stream 2 ei suurenda [ELi] energiajulgeolekut".
 
== Julgeoleku ja sõjalised aspektid ==
Rootsi sõjaeksperdid ja mitmed poliitikud on öelnud, et torustike süsteem võib Rootsile tekitada julgeolekupoliitilisi probleeme.<ref name="7-9"/> Torujuhe motiveerib Venemaa mereväe kohalolekut Eesti majandusvööndis ja venelased saavad seda soovi korral kasutada sõjaväeluureks. Soome sõjateadlane on öelnud, et kuigi poliitiline arutelu Nord Streami üle keskendub Soomes erinevatele ökoloogilistele aspektidele, on gaasijuhtmel selgelt sõjalisi tagajärgi, mida Soomes avalikult ei arutata. Rohkem poliitilisi muresid tõstatati, kui Vladimir Putin teatas, et torustiku projekti ökoloogiline ohutus tagatakse Venemaa mereväe Balti laevastiku kasutamisega. Saksa nädalaleht on teatanud, et torustiku ääres asuvaid kiudoptilisi kaablit ja jaamu võiks teoreetiliselt kasutada ka spionaažiks. Nord Stream AG väitis, et fiiberoptiline juhtimiskaabel pole vajalik, ning rajamiseks tehnilisi plaane pole tehtud.
Gazpromi tegevdirektorite aseesimees on need mured tagasi lükanud, öeldes, et "esitatakse mõningaid naeruväärseid vastuväiteid - poliitilisi, sõjalisi või seotud luuramisega. See on tõesti üllatav, sest kaasaegses maailmas ... on naeruväärne, kui öelda, et gaasitorustik on relv sõjas.
 
 
== Keskkonnaaspektid ==
Suurim keskkonnamõju seoses gaasijuhtmega tuleneb transporditava gaasi tarbimisest, kui see võimaldab rohkem ELi importida. See oleks vastuolus kliimakaitse püüdlustega dekarboniseerida. Nimivõimsusega 55 miljardit m3m<sup>3</sup> / a võib iga torupaar põhjustada süsinikuheitmeid 110 miljonit tonni CO2CO<sub>2</sub> aastas. Lisada tuleb metaani kadu kaevandamisel ja transportimisel.
 
Portowaja kompressorjaama jaoks Venemaa Nord Stream 1 voo alguses, nimiväärtusega 366 megavatti, CO2CO<sub>2</sub> heitkogust umbes 1,5 miljonit tonni aastas hinnanguliselt, arvestamata Venemaa siseste gaasijuhtmete kompressorjaamu.<ref>[http://www.gazprom.de/projects/nord-stream/ Wirkungsgrad der Gasturbinen] 7. September 2020</ref>
 
Kuna rõhukadu on voolukiiruse ruut, võib muutumatu gaasitranspordimahu jagamine kahe Nord Streami süsteemi vahel kokku hoida umbes 3/4 pumpamise koormusest ja eeldatavasti üle miljoni tonni CO2CO<sub>2</sub> heidet oleks võimalik igal aastal vältida. Kasutades Umweltbundesamti diskonteeritud CO2CO<sub>2</sub> kahjustuskulu 180 eurot / tonn, võimaldaks see ligikaudse hinnangu järgi kolmandat toru amortiseerida umbes 20 aasta jooksul globaalsest vaatenurgast. Võimalik, et ka neljanda toru võib amortiseerida hüpoteetilisel juhul, kui gaasi voolu optimeeritakse üle erinevate Venemaa ja ELi vaheliste torustike.
 
Nord Stream 2 torude üle 2 miljoni tonni terase tootmine andis rohkem kui 3 miljonit tonni süsinikdioksiidi heidet; välja arvatud betoonkate ja sellega seotud torustiku osad maismaal.<ref>[https://www.postimees.ee/175805/riigikogu-komisjonid-nord-streami-keskkonnariskid-on-maandamata Riigikogu komisjonid: Nord Streami keskkonnariskid on maandamata] Postimees 15.10.2009</ref>
 
Enne ehitamist oli mure, et ehitus võib merepõhja häirida, sest see toob välja Teise maailmasõja aegsed meremiinid ja mürgised materjalid (sealhulgas miinid, keemilised jäätmed, keemilised laskemoonad ja muud Läänemerre viimastel aastakümnetel uputatud esemed) ning seeläbi ained võivad merepõhjast pinnale jõuda, kahjustades Läänemere eriti tundlikku ökosüsteemi.<ref>[https://www.err.ee/489435/eesti-teadlased-ei-usu-nord-streami-keskkonnamojude-raportit Eesti teadlased ei usu Nord Streami keskkonnamõjude raportit] ERR, 06.04.2009</ref> Rootsi keskkonnaminister Andreas Carlgren nõudis, et keskkonnaanalüüs hõlmaks alternatiivseid võimalusi torustiku viimiseks üle Läänemere, kuna see läbib prognooside kohaselt piirkondi, mida peetakse keskkonnaprobleemideks ja riskantseteks. Rootsi kolm opositsiooniparteid kutsusid üles uurima torustiku kuivamaale ümbersuunamise võimalust. Soome keskkonnarühmad pidasid kampaaniat lõunapoolsema trassi kaalumiseks, väites, et merepõhi on tasasem ja seetõttu oleks ehitamine sirgjoonelisem ning seetõttu potentsiaalselt vähem häiriv jäätmetele. Läti president ütles, et Nord Stream on keskkonnale ohtlik, kuna erinevalt Põhjamerest Läänemeres sellist veeringlust ei toimu.
 
Samuti on murettekitav mõju Läänemere lindude ja mere elustikule, kuna Rahvusvaheline Mereorganisatsioon tunnistab Läänemerd eriti tundlikuks merealaks. Maailma Looduse Fond palus Läänemere merekeskkonnakaitse komisjoni (HELCOM) osalisriikidel kaitsta Läänemere mereelupaiku, mida Nord Streami projekti rakendamine võiks muuta. Soome filiaal teatas, et võib Nord Stream AG vastu esitada kohtuvaidluse, kui ettevõte ei hinda nõuetekohaselt potentsiaalset alternatiivset marsruuti Hoglandi lõunaküljel.<ref>[https://www.envir.ee/et/uudised/keskkonnaministeerium-esitas-soomele-eesti-seisukoha-nord-streami-gaasitrassi-keskkonnamoju Keskkonnaministeerium esitas Soomele Eesti seisukoha Nord Streami gaasitrassi keskkonnamõju hindamise osas] Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse büroo, 03.11.2009</ref> Nord Stream AG andmetel ei olnud see torustikule sobiv marsruut Hoglandi lähedale kavandatud kaitseala, merekaablite ja peamise laevatee tõttu. Venemaa keskkonnaorganisatsioonid hoiatasid, et Soome lahe idaosa ökosüsteem on Läänemere kõige haavatavam osa. Rootsi keskkonnarühmad on mures selle pärast, et torustik on liiga lähedal Gotlandi merekaitsealale. Tuntakse muret ka selle pärast, et torujuhe läbib mitut merekaitseala.
* Roland Götz: [http://www.swp-berlin.org/common/get_document.php?id=1391 ''Die Ostseegaspipeline – Instrument der Versorgungssicherheit oder politisches Druckmittel?''] (PDF) In: ''SWP-Aktuell'', September 2005
* Andreas Goldthau: ''Assessing Nord Stream 2:regulation, geopolitics & energy security in the EU, Central Eastern Europe & the UK'', European Centre for Energy and Ressource Security (EUCERS), London, 2016 [https://www.kcl.ac.uk/sspp/departments/warstudies/research/groups/eucers/pubs/strategy-paper-10.pdf Online (pdf)]
* Valentin Jeutner: [doi:10.1093/jwelb/jwz031 ''Amendments, annexations, alternatives: Nord Stream 2’s contemporary status under EU and international law'', The Journal of World Energy Law & Business, Oxford 2019, 1–11.]
* Michael Kaczmarek: [http://www.eurotopics.net/de/magazin/gas_pipelines_2007_06/debatte_pipelines/ ''Gas-Pipelines: Der Kampf gegen die Energieabhängigkeit'']. euro|topics, 20. Juni 2007 (Bundeszentrale für politische Bildung)
* {{Raamatuviide
|aasta=2009
|ISBN=978-3-8305-1615-6}}
* Marko Troon: Otsustavad tehnoloogiad ja järkjärguline areng: nafta- ja gaasitööstuse innovatsiooni piir, teadus- ja arendustegevuse kulude tase võrreldes energiaettevõtete tulemustega DOI:[http://dx.doi.org/10.15155/re-124 10.15155/re-124], juuni 2009
* Stefan Rausch: ''Russlands Gas nach Europa. Nord Stream im Kontext einer Europäischen Energiesicherheitspolitik'', München 2014, ISBN 978-3-668-41404-4
* Michael Thumann: ''[http://www.zeit.de/2005/37/Energieprojekte Wenn Putin Gas gibt. Berlin und Moskau lassen ein gewaltiges Erdgasrohr durch die Ostsee legen. Deutschlands Versorgung wird damit nicht sicherer]''. In: ''Die Zeit'', 37/2005, 8. September 2005
Anonüümne kasutaja