|
== Vara juurdekasvu tasaarvestus varasuhe ==
'''Vara juurdekasvu tasaarvestustasaarvestuse varasuhe ''' on üks kolmest võimalikust abieluvarasuhte liigist. See varasuhe annab abikaasadele suure varalise iseseisuvuseiseseisvuse, säilitades nõrgemale abikaaseleabikaasale kindlad tagatised.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Justiitsministeerium|url=https://www.just.ee/et/eesmargid-tegevused/praktilisi-nouandeid/abikaasade-varalised-oigused|pealkiri=Abikaasade varalised õigused|väljaanne=|aeg=13. jaanuar 2016|vaadatud=}}</ref> ▼
Abieluvarasuhteid reguleerib perekonnaseadus (PKS). Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe on perekonnaseadusesseperekonnaseaduses sisse toodudsätestatud 2010. aastal. PKS § 40-i alusel tekib see [[Abieluvaraleping|abieluvaralepingu ]] sõlmimise teel või abiellumisel perekonnaseisutoimingute seaduses ettenähtud korras. Seaduse järgi ei mõjuta vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe nendeseda varaliste õiguste kuuluvustvara, mille abikaasa oli omandanud enne varasuhte jõustumist või mille abikaasa omandab varasuhte kestel ,. küllKüll aga tasaarvestatakse abikaasade vahel kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa (soetisvara).<ref name=":1">Perekonnaseadus, RT I, 10.03.2016, 3.</ref> Teisisõnu tekib ühise omandi asemel abikaasade vahel võlaõiguslik rahas väljendatav [[nõudeõigus ]]. Tasaarvestamisnõude alusel on abikaasa, kelle vara suurenes vähem, õigustatud nõudma abikaasalt, kelle vara suurenes rohkem, pool tema vara juurdekasvu summast. Soetisvara tasaarvestamise nõudeõigus tekib alles varasuhte lõppemisel.<ref>{{Raamatuviide|autor=Hindpere, E.|pealkiri=Perekonnaõigus ja varasuhted.|aasta=2015|koht=Tallinn|kirjastus=Kinnisvara kool OÜ|lehekülg=56-57}}</ref> ▼▲'''Vara juurdekasvu tasaarvestus varasuhe''' on üks kolmest võimalikust abieluvarasuhte liigist. See varasuhe annab abikaasadele suure varalise iseseisuvuse säilitades nõrgemale abikaasele kindlad tagatised.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Justiitsministeerium|url=https://www.just.ee/et/eesmargid-tegevused/praktilisi-nouandeid/abikaasade-varalised-oigused|pealkiri=Abikaasade varalised õigused|väljaanne=|aeg=13. jaanuar 2016|vaadatud=}}</ref>
▲Abieluvarasuhteid reguleerib perekonnaseadus (PKS). Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe on perekonnaseadusesse sisse toodud 2010. aastal. PKS § 40 alusel tekib see abieluvaralepingu sõlmimise teel või abiellumisel perekonnaseisutoimingute seaduses ettenähtud korras. Seaduse järgi ei mõjuta vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe nende varaliste õiguste kuuluvust, mille abikaasa oli omandanud enne varasuhte jõustumist või mille abikaasa omandab varasuhte kestel, küll aga tasaarvestatakse abikaasade vahel kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa (soetisvara).<ref name=":1">Perekonnaseadus, RT I, 10.03.2016, 3.</ref> Teisisõnu tekib ühise omandi asemel abikaasade vahel võlaõiguslik rahas väljendatav nõudeõigus. Tasaarvestamisnõude alusel on abikaasa, kelle vara suurenes vähem, õigustatud nõudma abikaasalt, kelle vara suurenes rohkem, pool tema vara juurdekasvu summast. Soetisvara tasaarvestamise nõudeõigus tekib alles varasuhte lõppemisel.<ref>{{Raamatuviide|autor=Hindpere, E.|pealkiri=Perekonnaõigus ja varasuhted.|aasta=2015|koht=Tallinn|kirjastus=Kinnisvara kool OÜ|lehekülg=56-57}}</ref>
=== Vara valitsemise õigus ===
Kui abikaasad on valinud vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte, siis on mõlemad oma vara ainuomanikud, kuid valitsevadkasutavad neile kuuluvat vara ühiselt, lähtudes eelkõige perekonna huvidest. Enda omandisse kuuluvate esemete valdamise, kasutamise ja käsutamise üle otsustab kumbki pool ainuisikuliselt. Samas peavad mõlemad pooled arvestama üksteise vastastikuste õiguste ja kohustustega. Lähtudes perekonna huvidest, ei tohi abikaasa, kelle omadisomandis on perekonna ühine eluase, käsutada seda eluaset teise abikaasa nõusolekuta. Käsutuspiirangu rikkumise tagajärjeks ontagajärjel tehingutehing tühisustühistatakse, kui teine pool sellega kahe nädala jooksul pärast heakskiidu ettepaneku saamist ei nõustu.<ref>{{Raamatuviide|autor=Hindpere, E.|pealkiri=Perekonnaõigus ja varasuhted|aasta=2015|koht=Tallinn|kirjastus=Kinnisvarakool OÜ|lehekülg=58-59}}</ref>
Kaasomandisse on võimalik soetada esemeid kokkuleppel.<ref name=":0" />
=== Varasuhte lõpelõpp ===
Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte saab lõpetada poolte ühisel tahtel notariaalselt kinnitatud abieluvaralepinguga. Selle asemel saab valida varalahususe või varaühisuse. Samuti lõpeb vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe abielu lahutamisega või juhul, kui teine pool sureb. Varasuhte võib PKS § 45-i järgi lõpetada ka kohtuotsuse alusel. <ref name=":1" />
=== Abikaasade õigused vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõppemisel ===
Kumbki abikaasa peab vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõppemisel esitama teisele poolele kirjaliku ülevaate oma varast.<ref>{{Raamatuviide|autor=Hindpere, E.|pealkiri=Perekonnaõigus ja varasuhted|aasta=2015|koht=Tallinn|kirjastus=Kinnisvarakool OÜ|lehekülg=61}}</ref> PKS § 46 ütleb, et vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõppedes selgitatakse välja mõlema abikaasa soetisvara ja määratakse kindlaks soetisvarade tasaarvestamisest tulenev rahaline nõue vastavalt perekonnaseaduses sätestatule. PKS § 47-i alusel on soetisvara abikaasa koguvara, mis ületab tema põhivara. Juhul, kui koguvara on väiksem kui põhivara, loetakse see võrdseks nulliganulliks. PKS §-i 53 järgi tasaarvestatakse soetisvara. See tähendab, et: juhul, kui ühe abikaasa soetisvara on suurem teise abikaasa soetisvarastomast, saab väiksema soetisvara omanik rahalise tasaarvestamisnõude alusel nõuda poole soetisvarade väärtuste vahest endale. <ref name=":1" />
Kui teine pool tõestab vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõppemisel, et tema abikaasa on teinud oma varaga tehinguid eesmärgil seada ta soetisvara arvestamisel kehvemasse olukorda ehk põhjendamatult müünud, raisanud või kinkinud oma vara, siis tasaarvestatakse ka see vara. <ref>{{Raamatuviide|autor=Hindpere, E.|pealkiri=Perkonnaõigus ja varasuhted|aasta=2015|koht=Tallinn|kirjastus=Kinnisvarakool OÜ|lehekülg=61-62}}</ref>
== Viited ==
----
| 