Erinevus lehekülje "Nord Stream" redaktsioonide vahel

resümee puudub
[[File:Nordstream.png|pisi|püsti=1.9|{{center|Nord Streami torustiku kulg}}]]
'''Nord Stream''' (varasem nimi '''Põhja-Euroopa gaasitorustik'''; ka '''Läänemere maagaasitorustike süsteem'''; samuti 'Põhjavoog') on avamere maagaasitorustike süsteem [[Venemaa]]lt [[Saksamaa]]le. See sisaldab kahte torustike süsteemi, mis kulgevad [[Viiburi]]st Lubminini [[Greifswald]]i lähedal ja moodustavad algse Nord Streami, ning kahte ehitatavat torustike süsteemi, mis kulgevad [[Ust-Luga]]st Lubminini, nimetatakse Nord Stream 2. Lubminis ühenduvad torustikud OPAL-torustike süsteemiga [[Tšehhi]] piiril asuva Olbernhau ja NEL-liin Rehdenini [[Bremen]]i lähedal.<ref name="ms" /> Nord Streami omanik ja haldaja on Nord Stream AG, mille enamusaktsionär on Venemaa riigifirma [[Gazprom]], ning Nord Stream 2 omanik ja haldaja on [[Gazprom]]i 100% -liselt kuuluv tütarettevõte Nord Stream 2 AG.<ref name="jg" /><ref>{{Netiviide |autor= |url=http://www.gazprom.de/projects/nord-stream2/ |pealkiri=Nord Stream 2 Neue Exportpipeline für Gaslieferungen aus Russland nach Europa durch die Ostsee |keel= saksa |väljaanne= gazprom.de |aeg=2020-11-22}}</ref><ref>[https://maailm.postimees.ee/71243/mihkelson-nord-stream-kahandab-eli-julgeolekut Mihkelson: Nord Stream kahandab ELi julgeolekut] Postimees, 19.01.2009</ref><ref name="7-9">{{Netiviide|autor=Marko Troon|url=https://doi.org/10.5281/zenodo.3702341|pealkiri=Breakthrough Technologies and Incremental Innovation: the Edge of Innovation in Oil and Gas industry, Level of R&D expenditure Versus Results in the Energy Companies|aasta=2007-2009|väljaanne=zenodo.org}}</ref>
 
Nord Streami projekte on kritiseerinud nii Ameerika Ühendriigid kui ka mitmed Kesk- ja Ida-Euroopa riigid. Kriitikud on osutanud, et gaasijuhtmed suurendavad Venemaa mõjuvõimu Euroopas (muutes Saksamaa sõltuvaks poliitiliselt ebausaldusväärse Venemaa gaasist)<ref>{{Netiviide |URL=https://www.bbc.com/news/world-europe-54070046 |Pealkiri=Nord Stream 2: Why Germany may pull plug on Russian pipeline |Autor=Damien McGuiness |Aeg=9. september 2020 |Kasutatud=23. november 2020 |Keel=inglise |Väljaanne=[[BBC]]}}</ref> ja nõrgestavad lisaks Ukrainat.<ref>{{Netiviide |URL=https://www.economist.com/the-economist-explains/2018/08/07/why-nord-stream-2-is-the-worlds-most-controversial-energy-project |Pealkiri=The Economist explains - Why Nord Stream 2 is the world’s most controversial energy project |Autor=H. T. |Aeg=7. august 2018 |Kasutatud=23. november 2020 |Väljaanne=[[The Economist]] |Keel=inglise}}</ref>
 
== Nord Stream 1 ==
Nord Streami aastane koguvõimsus on 55 miljardit m<sup>3</sup> gaasi ja Nord Stream 2 lisamine eeldatavasti kahekordistab läbilaskevõime 110 miljardile m<sup>3</sup>.<ref name="ms">Michael Sander: ''Auswirkungen der strukturellen Rahmenbedingungen auf die Verhandlungen zur Nord Stream Pipeline und zum Gasfeld Ûžno Russkoe''. In: ''Deutsch-russische Beziehungen im Gassektor: Wirtschaftliche Rahmenbedingungen, Interorganisationsnetzwerke und die Verhandlungen zur Nord Stream Pipeline''. Nomos, Baden-Baden 2012, ISBN 978-3-8329-6581-5, S. 166 ff.</ref>
 
Tavaliselt nimetatakse Nord Streamiks [[Viiburi]] ja [[Greifswald]]i vahel asuvat veealust lõiku, mõnikord aga mõeldakse selle all ka juhtme maa peal asuvat osa Venemaal ning võimalikke edasisi ühendusi Lääne-Euroopas.<ref>[https://www.postimees.ee/101194/ojuland-nord-stream-peab-arvestama-eesti-huvidega Ojuland: Nord Stream peab arvestama Eesti huvidega] Postimees, 31.03.2009</ref>
 
Töö torustiku ettevalmistamiseks sai alguse [[1997]], kui [[Gazprom]] ja Soome naftaettevõte [[Neste]] (1998. aastal ühinesid Imatran Voimaga, moodustades [[Fortum]]i, mis 2004. aastal eraldus taas Fortumiks ja Nesteks) moodustasid ühisettevõtte [[North Transgas Oy]], maagaasi rajatiste ehitamiseks ja käitamiseks. Saksamaa-poolne partner oli [[Ruhrgas]] (hiljem [[E.ON]], mis jagunes veel hiljem E.ON-iks ja Uniperiks).Aastal [[1998]] uuriti võimalust, et juhe kulgeb läbi [[Soome]], [[Rootsi]], [[Taani]] ja [[Saksamaa]] [[erimajandusvöönd]]i, ning tehti juhtme teostatavuse uuring. Kaaluti mitut trassi, sealhulgas selliseid, mis sisaldavad maapealseid osi Soome ja Rootsi territooriumil.<ref name="ms" />
 
*[[2001]]. aasta [[24. aprill]]il sõlmisid [[Gazprom]], Ruhrgas, [[Wintershall]] ja Fortum gaasijuhtme projekteerimise kokkuleppe, mille täitmine vajas sobiva poliitilise olukorra teket.<ref name="T2jnD">Whist, Bendik Solum (2008) "Nord Stream: Not Just a Pipeline". Lysacker: Fridtjof Nansen Institute, lk. 5-20</ref>.
 
*[[18. november|18. novembril]] [[2002]] kinnitas Gazpromi korralduskomitee projekti elluviimise ajakava. [[2005]]. aasta mais loobus [[Fortum]] projektist ja müüs osaluse North Transgas-is Gazpromile. Selle tulemusena sai Gazprom North Transgas Oy ainukeseks aktsionäriks. Venemaa riiklik gaasimonopol [[Gazprom]] teatas kavast ehitada 1200&nbsp;km pikkune torujuhe maismaa asemel merepõhja novembris [[2002]]. <ref name="CQShC">Svensk Sjöfarts Tidning 2002, nr 24</ref>
 
*8. septembril 2005 allkirjastasid Gazprom, BASF ja E.ON Põhja-Euroopa gaasitorustiku ehitamise põhilepingu. 30. novembril 2005 asutati Šveitsis Zugis Põhja-Euroopa gaasitorustiku ettevõte (hiljem ümber nimetatud Nord Stream AG-ks). Babajevo linnas Venemaa maismaal asuva toitetorustiku (Gryazovets – Viiburi gaasitorustik) maismaaosa ehitusega alustas Gazprom detsembris [[2005]].<ref name="eex4U">[http://www.shipgaz.com/news/archive Scandinavian Shipping Gazette]</ref> Toitetorustik valmis 2010. aastaks.<ref name="Spiegel_2005">Alexander Schwabe, Carsten Volkery: [http://www.spiegel.de/politik/deutschland/0,1518,389956,00.html ''Schröder verrubelt seinen Ruf'']. In: Spiegel Online, 12. Dezember 2005</ref>
 
*4. oktoobril 2006 nimetati torujuhe ja käitav ettevõte ametlikult ümber Nord Stream AG-ks. Pärast Nord Stream AG asutamist edastati kogu torustiku projektiga seotud teave, sealhulgas [[1998]]. aasta merepõhja uuringu tulemused, North Transgas-i uuele ettevõttele ja 2. novembril 2006 likvideeriti North Transgas ametlikult.<ref name="ms" />
 
[[Keskkonnamõju]] hindamine algas [[16. november|16. novembril]] [[2006]] nii Venemaale, Soomele, Rootsile, Taanile kui ka Saksamaale kui päritolupooltele (riikidele, kelle majandusvöönditest ja / või territoriaalvetest torujuhe kavatsetakse läbi viia). Samuti informeeriti Poolat, Lätit, Leedut ja Eestit kui mõjutatud pooli.<ref>[https://www.err.ee/454701/eesti-tegi-markusi-gaasijuhtme-nord-stream-rajamise-kohta Eesti tegi märkusi gaasijuhtme Nord Stream rajamise kohta] ERR, 15.02.2007</ref> Piiriülese keskkonnamõju hindamise lõpparuanne esitati 9. märtsil 2009.<ref name="jg">Jonas Grätz: ''Russland als globaler Wirtschaftsakteur: Handlungsressourcen und Strategien''. Oldenbourg Wissenschaftsverlag, München 2013, ISBN 978-3-486-72126-3, S. 187 f.</ref>
 
*19. märtsil 2007 palkas Nord Stream AG torustiku üksikasjalikuks projekteerimiseks Itaalia ettevõtte Snamprogetti, Saipemi tütarettevõte. Ehitustööde kohta kirjutati Saipemiga märgukiri alla 17. septembril 2007 ja leping sõlmiti 24. juunil 2008. 25. septembril 2007 sõlmiti torude tarnelepingud torutootjatega EUROPIPE ja OMK ning 18. veebruaril 2008 betooniga katmise ja logistikateenuste leping sõlmiti EUPEC PipeCoatings SA-ga. Teise liini tarnelepingud sõlmiti OMK, Europipe ja Sumitomo Heavy Industries'iga 22. jaanuaril 2010. 30. detsembril 2008 sõlmiti tarneleping Rolls-Royce plc-ga ning 8. jaanuaril 2009 Royal Boskalis Westminster ja Taani süvendustööde ettevõtja Rohde Nielsen A / S sõlmiti leping seoses merepõhja süvendamise ühisettevõtega.<ref name="ms" /><ref>[https://www.err.ee/463403/ametkondlikuks-kasutamiseks-moeldu-oli-avalikult-kattesaadav Ametkondlikuks kasutamiseks mõeldu oli avalikult kättesaadav] ERR, 23.09.2007</ref>
 
Leping Gasunie konsortsiumi neljanda partneriks võtmise kohta allkirjastati 6. novembril 2007. 10. juunil 2008 kanti Gasunie aktsionäride registrisse. 1. märtsil 2010 allkirjastas Prantsuse energiaettevõte GDF Suez Gazpromiga vastastikuse mõistmise memorandumi 9% osaluse omandamiseks projektis. Tehing lõpetati 2010. aasta juulis.
 
*2008. aasta augustis palkas Nord Stream AG konsultandiks Soome endise peaministri, kes aitab kiirendada protsessi Soomes ning oli ühenduslüliks Nord Streami ja Soome ametivõimude vahel.<ref>[https://www.err.ee/467907/nord-streami-uurimislaev-viibis-eesti-majandusvoondis Nord Streami uurimislaev viibis Eesti majandusvööndis] ERR, 15.01.2008</ref>
 
*21. detsembril 2007 esitas Nord Stream AG Rootsi valitsusele taotlusdokumendid torustiku ehitamiseks Rootsi majandusvööndis. 12. veebruaril 2008 lükkas Rootsi valitsus tagasi konsortsiumi taotluse, mille ta pidas puudulikuks. Uus taotlus esitati hiljem. 20. oktoobril 2009 sai Nord Stream ehitusloa torustiku ehitamiseks Taani vetesse. 5. novembril 2009 andsid Rootsi ja Soome ametiasutused loa torustiku paigaldamiseks oma majandusvööndisse. Lõuna-Soome piirkondlik riiklik haldusagentuur andis 22. veebruaril 2010 välja lõpliku keskkonnaloa, mis lubas ehitada torustiku Soome lõigu. Rootsi majandusvööndis Gotlandi lähedal on kavas rajada [[kompressorjaam]], mille vastu on teravalt võtnud sõna [[Rootsi peaminister]] [[Göran Persson]] ja ka Rootsi üldsus<ref name="nIecx" />. Gaasijuhtme kasutusajaks on kavandatud 50 aastat<ref name="n9IDJ" />.
<ref name="nIecx">Panjuškin, Valeri. Zogar, Mihhail (2008) "Gazprom: Venemaa relv". Steamar, Tallinn.</ref><ref>[https://www.err.ee/457739/parts-ei-pea-vajalikuks-laanemere-gaasitrassi-haru-eestisse Parts ei pea vajalikuks Läänemere gaasitrassi haru Eestisse] ERR, 03.05.2007</ref><ref>[https://www.err.ee/461111/neli-riiki-paluvad-elilt-raha-nord-streami-alternatiivile Neli riiki paluvad ELilt raha Nord Streami alternatiivile] ERR, 24.07.2007</ref>
 
*15. jaanuaril 2010 alustati Soome lahe lähedal Viiburis Portovaya kompressorjaama ehitamist. Torustiku esimene toru paigaldati 6. aprillil 2010 Rootsi majandusvööndis Castoro Sei laevaga. Lisaks Castoro Seile kaasati torude paigaldamisse ka Castoro 10 ja Solitaire. Torustiku ehitust alustati ametlikult 9. aprillil 2010 Portovaja lahes.
 
'''Gaasijuhtme käivitamine'''
Nord Streami gaasijuhe käivitati 8. novembril 2011. Avamisel olid kohal riigijuhid, näiteks Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, Vene Föderatsiooni president Dimitri Medvedev, Prantsusmaa ja Hollandi peaministrid François Fillon ja Mark Rutte ning Euroopa Liidu Komisjoni energeetikavolinik Günther Oettinger. <ref name="ZNb4M">[http://uudised.err.ee/?06238537 Medvedev ja Merkel avasid Nord Streami gaasijuhtme. ERR uudised]</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.nord-stream.com/de/presse-info/pressemitteilungen/nord-stream-schaetzt-projektkosten-auf-74-milliarden-euro-126/ |pealkiri=Pressemitteilung Nord Stream |aeg=2008-03-29}}</ref>
 
== Nord Stream 2 ==
{{teekaart}}
Nord Stream 2 paigaldamine viidi läbi aastatel 2018–2019 ning enne töö peatanud USA sanktsioonide kehtestamist pidi see tööle hakkama 2020. aasta keskel.<ref>{{Netiviide |autor= |url=https://www.welt.de/politik/ausland/article204618590/Gaspipeline-Russland-sagt-Fertigstellung-von-Nord-Stream-2-erst-bis-Ende-2020-zu.html |pealkiri=Russland sagt Fertigstellung von Nord Stream 2 erst bis Ende 2020 zu |keel= saksa |täpsustus=Verlauf von Nord Stream 1 und 2 dargestellt |väljaanne= Welt.de |aeg=2019-12-22}}</ref><ref>{{Netiviide |autor= |url=http://www.gazprom.de/projects/nord-stream2/ |pealkiri=Nord Stream 2 Neue Exportpipeline für Gaslieferungen aus Russland nach Europa durch die Ostsee |keel= saksa |väljaanne= gazprom.de |aeg=2020-11-22}}</ref>
*2011. aastal alustas Nord Stream AG kahest lisa torustikust koosneva laienemisprojekti (hilisema nimega Nord Stream 2) hindamist, et suurendada üldist aastakäivet kuni 110 miljardi m<sup>3</sup> võrra. 2012. aasta augustis esitas Nord Stream AG Soome ja Eesti valitsustele kolmanda ja neljanda liini veealuste eksklusiivsete majandusvööndite marsruudiuuringute taotluse. Kaaluti täiendavate torustiku suunamist Ühendkuningriiki, kuid sellest plaanist loobuti.<ref name="ms" />
*2015. aasta jaanuaris teatati, et laiendusprojekt peatati, kuna olemasolev maagaasi torustike süsteem töötas Gazpromile seatud ELi piirangute tõttu vaid poole võimsusega.
*2015. aasta juunis allkirjastati Gazpromi, Hollandi Kuningliku Shelli, E.ON, OMV ja Engie vahel Nord Stream 2 ehitamise lepingu. Kuna Poola blokeeris ühisettevõtte loomise, allkirjastasid Uniper, Wintershall, Engie, OMV ja Royal Dutch Shell 24. aprillil 2017 rahastamislepingu Nord Streami arendamise eest vastutava Gazpromi tütarettevõttega Nord Stream 2 AG.
*31. jaanuaril 2018 andis Saksamaa Nord Stream 2-le loa ehitamiseks ja kasutamiseks Saksamaa vetes ja Lubmini lähedal asuvatel rannikualadel. 2018. aasta mais alustati ehitust Greifswaldi lõpp-punktis.<ref>{{Netiviide |url=https://www.nord-stream.com/de/presse-info/pressemitteilungen/deutschland-genehmigt-nord-stream-pipeline-313/ |pealkiri=Pressemitteilung Nord Stream}}</ref><ref>[https://www.nord-stream2.com/de/bauarbeiten/nachrichten-fur-seefahrer/ Bauarbeiten auf deutschem Gebiet] ''nord-stream2.com'', 24. Juuli 2018.</ref><ref>[https://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigikogu-juhatus/riigikogu-esimees-eiki-nestor-nord-stream-2-vastu/ Riigikogu esimees Eiki Nestor on Nord Stream 2 vastu] Riigikogu, 12.03.2018</ref>
*2019. aasta jaanuaris saatis USA suursaadik Saksamaal Richard Grenell Nord Stream 2 ehitamisega seotud ettevõtetele kirjad, kutsudes neid üles projektiga töötamist lõpetama ja ähvardades sanktsioonide võimalusega. 2019. aasta detsembris kutsusid vabariiklaste senaatorid Ted Cruz ja Ron Johnson samuti Allseasi omanikku Edward Heeremat torustiku tööd peatama, hoiatades teda, et vastasel juhul kehtestaks USA sanktsioonid.
*21. detsembril 2019 teatas Allseas, et ettevõte peatas oma Nord Stream 2 torustikuga seotud tegevuse, oodates USA riigikaitse sanktsioonidega seotud volituste seaduse kehtestamist 2020. eelarveaastaks. Need sanktsioonid kehtestati peagi. Nord Stream ütles, et lõpetab ehituse "võimalikult kiiresti".
'''Õiguslikud aspektid'''
 
Mõned väidavad, et Nord Streami projekt rikub Euroopa Liidu kolmanda energiapaketi seaduse ja rahvusvahelise õiguse sõjaõigust käsitlevaid reegleid. Täiendavad õiguslikud probleemid on seotud rahvusvahelise kaubandusõigusega ja mereõigusega seoses Nord Stream 2 marsruudiga läbi Taani territoriaalvete Bornholmi ümbruses. Enamik kommenteerijaid näib siiski nõustuvat, et Nord Streami projekti ümber käivad vaidlused on enamasti poliitilised ja mitte seaduslikud.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jochen Bittner|pealkiri =Einmal Lügen ist erlaubt |kirjastus=Die Zeit |koht=Hamburg |aasta=2006-04-06 |url=[http://www.zeit.de/2006/15/Einmal_Luegen_ist_erlaubt zeit.de]}}</ref><ref>[https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/enpa-eesti-delegatsiooni-liikmed-arutasid-strasbourgis-nord-stream-2-ohte/attachment/nord-stream-2-arutelu/ Nord Stream 2 arutelu Strasbourgis] Riigikogu, 24.01.2018</ref>
 
Nord Stream 2-s osalevatele ettevõtetele on sanktsioonid määranud Ameerika Ühendriigid, kes on püüdnud 2020. eelarveaastaks vastu võtta riigikaitse volituste seaduse vastuvõtmisega ELi riikidele rohkem oma veeldatud maagaasi (LNG). 20. detsembril 2019. Saksamaa rahandusminister Olaf Scholz nimetas sanktsioone "tõsiseks sekkumiseks Saksamaa ja Euroopa siseasjadesse", samal ajal kui ELi pressiesindaja kritiseeris "sanktsioonide kehtestamist seaduslikku äritegevust tegevate ELi ettevõtete vastu". Saksa välisminister Heiko Maas säutsus "Euroopa energiapoliitika üle otsustatakse Euroopas, mitte Ameerika Ühendriikides ". Venemaa välisminister Sergey Lavrov kritiseeris ka sanktsioone, öeldes, et USA Kongress on sõna otseses mõttes üle tung soovist teha kõik Venemaa ja Ameerika Ühendriikide suhete hävitamiseks. Saksa Idaettevõtete Assotsiatsioon (OAOEV) ütles oma avalduses: "Ameerika tahab oma veeldatud gaasi müüa Euroopas, mille jaoks Saksamaa ehitab terminale. Kas peaksime jõudma järeldusele, et USA sanktsioonide eesmärk on tõrjuda konkurente Euroopa turult, meie entusiasm kahepoolsete projektide vastu USA-ga jaheneb märkimisväärselt."<ref>{{Netiviide |url=https://www.zeit.de/news/2020-06/05/us-senatoren-wollen-nord-stream-2-sanktionen-ausweiten |pealkiri=US-Senatoren wollen Nord-Stream-2-Sanktionen ausweiten |väljaanne=Die Zeit}}</ref>
Nord Streami torustiku peamine maagaasiallikas on Južno-Russkoje väli, mis asub Tjumeni oblastis Krasnoselkupski rajoonis Jamalo-Neenetsi autonoomses oblastis. Nord Streami toidetakse ka Jamali poolsaare Ob-Tazi lahe alalt. Gazprom on ka näidanud, et suurem osa Stokmanni väljakul toodetud gaasist müüks Nord Streami torustiku kaudu Euroopasse. Selleks tuleb ehitada torustik Stokmani alalt Kola poolsaare kaudu Leningradi oblastis asuvasse Viiburi.
 
Maagaasivarud, millega torujuhe täita kavatsetakse paiknevad [[Jamali poolsaar]]el, [[Tjumen]]i piirkonnas, [[Ob-Tazi laht|Ob-Tazi lahes]] ja [[Štokmani gaasimaardla|Štokmani gaasiväljal]]. Põhiliseks gaasimaardlaks on kavandatud Južno Russkoje. 1100 ruutkilomeetri suurune Južno Russkoje maardla asub Venemaal Jamal Nenetsi Krasnosekupski piirkonnas Lääne-Siberis ning seal on enam kui 1000 miljardi kuupmeetrine tõendatud gaasivaru.<ref name="mPgkX">[http://gazprom.comproduction/projects/pipelines/nord-stream/ Nord Stream Gazpromi kodulehel]</ref>. Gazprom on ka näidanud, et suurem osa [[Štokmani gaasimaardla|Štokmani gaasiväljal]] toodetud gaasist müüks Nord Streami torustiku kaudu Euroopasse. Selleks tuleb ehitada torustik [[Štokmani gaasimaardla|Štokmani gaasivälja]] alalt Kola poolsaare kaudu Leningradi oblastis asuvasse Viiburi.
 
== Kulud ==
 
== Vastandlikest huvidest ==
[[Poola]], [[Baltimaad]] ja mõned teised Läänemere-äärsed riigid vastustasid Nord Streami rajamist nii keskkonna- kui ka energiajulgeoleku kaalutlustel. [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[2009]] kiitis gaasijuhtme rajamise heaks [[Taani]] ning [[5. november|5. novembril]] 2009 Rootsi<ref name="5akE8">[http://www.regeringen.se/sb/d/12328/a/134822?MLSSessionID=NAADfC1WBCsxMzc Rootsi valitsuse motiveering] (rootsi keeles)</ref> ja [[Soome]] valitsus.
 
Kolm Balti riiki, Eesti, Läti ja Leedu, on Nord Streami torujuhtme vastu ja peavad projekti ohuks omaenda julgeolekule.
 
=== Eesti ===
Eesti välisminister Sven Mikserivälisministeri sõnul ei ole torustik majanduslik, vaid geopoliitiline projekt. Venemaa jaoks on see „hoov Euroopa poliitikasse sekkumiseks“ ja projekti peatamine on Euroopa Liidu huvides. Eesti president Kersti Kaljulaid süüdistas Saksamaad majandusliku kasu tõstmises julgeolekust kõrgemale ja õõnestades ELi eesmärke mitmekesistada energiaallikaid.<ref>[https://www.faz.net/aktuell/wirtschaft/mehr-wirtschaft/estlands-aussenminister-fordert-stopp-von-nord-stream-2-15669761.html ''Streit um Nord Stream 2 : Estlands Außenminister warnt vor Russlands Einfluss'']. In: ''Frankfurter Allgemeine Zeitung'', 2. Juli 2018.</ref><ref>[https://www.welt.de/politik/ausland/article211599703/Estland-Praesidentin-Kersti-Kaljulaid-zeigt-Verstaendnis-fuer-Schweden.html Estlands Präsidentin: „Ich habe Verständnis für das, was Schweden getan hat“]. In: ''Welt Online'', 15. Juli 2020.</ref><ref>[https://leht.postimees.ee/189951/argo-ideon-gaasihirmud Argo Ideon: gaasihirmud] Postimees, 19.11.2009</ref>
 
=== Saksamaa ===
 
==Poliitilised aspektid==
Vastased on pidanud gaasitorustiku Venemaa sammuks traditsiooniliste transiidiriikide (praegu Ukraina, Slovakkia, Tšehhi, Valgevene ja Poola) ümbersõitmiseks. Mõned transiidiriigid on mures, et Kremli pikaajaline plaan on üritada neile poliitilist mõju avaldada, ähvardades nende gaasivarustust, ilma et see mõjutaks Lääne-Euroopasse tarnimist. Kartusi tugevdab asjaolu, et Venemaa on keeldunud energiaharta lepingut ratifitseerimast. Nord Streami kriitikute sõnul võib Euroopa muutuda ohtlikult Venemaa maagaasist sõltuvaks, eriti kuna Venemaal võib olla probleeme nii sise- kui ka välisnõudluse suurenemisega.<ref>[https://www.err.ee/469365/tarand-tutvustas-energiakomisjoni-seisukohti-gaasijuhtmest Tarand tutvustas energiakomisjoni seisukohti gaasijuhtmest] ERR, 15.02.2008</ref> Pärast mitmeid Venemaa ja Ukraina gaasivaidlusi gaasihindade ning välispoliitika üle Ida-Euroopa suhtes on märgitud, et Venemaa gaasivarustust saab kasutada poliitilise vahendina. Rootsi Kaitseuuringute Agentuuri 2007. aasta märtsis lõppenud uuringus loeti alates 1991. aastast üle 55 juhtumi, millest enamikul on nii poliitiline kui ka majanduslik alus. 2006. aasta aprillis võrdles tollane Poola kaitseminister projekti kurikuulsa 1939. aasta Natsi-Nõukogude paktiga.<ref>[https://www.postimees.ee/116582/sotsid-mida-arvate-euroopa-uhisest-energiapoliitikast Sotsid: mida arvate Euroopa ühisest energiapoliitikast?] Postimees, 08.05.2009</ref>
Venemaa vastus on olnud see, et torujuhe suurendab Euroopa energiajulgeolekut ja kriitika on põhjustatud kibestumisest märkimisväärsete transiiditulude kaotuse üle, samuti poliitilise mõju kaotusest, mis tulenes transiidiriikide võimest muuta Venemaa gaasitransporti Lääne-Euroopasse nende kohaliku poliitilise tegevuskava pantvangiks. See vähendab Venemaa sõltuvust transiidiriikidest, kuna seob esimest korda Venemaa otse Lääne-Euroopaga. Gazpromi sõnul vähendab otsene ühendus Saksamaaga riske gaasi transiiditsoonides, sealhulgas poliitilist riski , mis tuleneb Venemaa gaasiekspordi takistamisest Lääne-Euroopasse.<ref>[https://www.reuters.com/article/nordstream-vestager-idDEKCN1VW1QH ''Designierte EU-Kommissarin gegen Gaspipeline Nordstream 2'']. In: ''Reuters'', 11. September 2019.</ref>
 
 
== Julgeoleku ja sõjalised aspektid ==
Rootsi sõjaeksperdid ja mitmed poliitikud on öelnud, et torustike süsteem võib Rootsile tekitada julgeolekupoliitilisi probleeme.<ref name="7-9"/> Torujuhe motiveerib Venemaa mereväe kohalolekut Eesti majandusvööndis ja venelased saavad seda soovi korral kasutada sõjaväeluureks. Soome sõjateadlane on öelnud, et kuigi poliitiline arutelu Nord Streami üle keskendub Soomes erinevatele ökoloogilistele aspektidele, on gaasijuhtmel selgelt sõjalisi tagajärgi, mida Soomes avalikult ei arutata. Rohkem poliitilisi muresid tõstatati, kui Vladimir Putin teatas, et torustiku projekti ökoloogiline ohutus tagatakse Venemaa mereväe Balti laevastiku kasutamisega. Saksa nädalaleht on teatanud, et torustiku ääres asuvaid kiudoptilisi kaablit ja jaamu võiks teoreetiliselt kasutada ka spionaažiks. Nord Stream AG väitis, et fiiberoptiline juhtimiskaabel pole vajalik, ning rajamiseks tehnilisi plaane pole tehtud.
Gazpromi tegevdirektorite aseesimees on need mured tagasi lükanud, öeldes, et "esitatakse mõningaid naeruväärseid vastuväiteid - poliitilisi, sõjalisi või seotud luuramisega. See on tõesti üllatav, sest kaasaegses maailmas ... on naeruväärne, kui öelda, et gaasitorustik on relv sõjas.
 
|[[Läti]] || 100
|-
|[[Leedu]] || 100<ref name="ype3n">[http://www.dailyperfect.com/read/news/118256623 What difference would Nord Stream mean to European energy supply?]</ref>
|}
Kui Nord Streami torujuhe ületab veetee Poola sadamatesse Szczecini ja Świnoujście, tekkis muret, et see vähendab sadamateni viiva veetee sügavust. Kuid Poola peaminister Donald Tusk ja mitmed eksperdid on kinnitanud, et Nord Streami torujuhe ei blokeeri Świnoujście ja Szczecini sadamate arengukavasid.<ref>[https://www.cicero.de/aussenpolitik/nord-stream-2-das-anti-europa-projekt ''Nord Stream 2: Das Anti-Europa-Projekt'']. In: ''Cicero'', 19. September 2020.</ref>
Suurim keskkonnamõju seoses gaasijuhtmega tuleneb transporditava gaasi tarbimisest, kui see võimaldab rohkem ELi importida. See oleks vastuolus kliimakaitse püüdlustega dekarboniseerida. Nimivõimsusega 55 miljardit m3 / a võib iga torupaar põhjustada süsinikuheitmeid 110 miljonit tonni CO2 aastas. Lisada tuleb metaani kadu kaevandamisel ja transportimisel.
 
Portowaja kompressorjaama jaoks Venemaa Nord Stream 1 voo alguses, nimiväärtusega 366 megavatti, CO2 heitkogust umbes 1,5 miljonit tonni aastas hinnanguliselt, arvestamata Venemaa siseste gaasijuhtmete kompressorjaamu.<ref>[http://www.gazprom.de/projects/nord-stream/ Wirkungsgrad der Gasturbinen] 7. September 2020</ref>
 
Kuna rõhukadu on voolukiiruse ruut, võib muutumatu gaasitranspordimahu jagamine kahe Nord Streami süsteemi vahel kokku hoida umbes 3/4 pumpamise koormusest ja eeldatavasti üle miljoni tonni CO2 heidet oleks võimalik igal aastal vältida. Kasutades Umweltbundesamti diskonteeritud CO2 kahjustuskulu 180 eurot / tonn, võimaldaks see ligikaudse hinnangu järgi kolmandat toru amortiseerida umbes 20 aasta jooksul globaalsest vaatenurgast. Võimalik, et ka neljanda toru võib amortiseerida hüpoteetilisel juhul, kui gaasi voolu optimeeritakse üle erinevate Venemaa ja ELi vaheliste torustike.
 
Nord Stream 2 torude üle 2 miljoni tonni terase tootmine andis rohkem kui 3 miljonit tonni süsinikdioksiidi heidet; välja arvatud betoonkate ja sellega seotud torustiku osad maismaal.<ref>[https://www.postimees.ee/175805/riigikogu-komisjonid-nord-streami-keskkonnariskid-on-maandamata Riigikogu komisjonid: Nord Streami keskkonnariskid on maandamata] Postimees 15.10.2009</ref>
 
Enne ehitamist oli mure, et ehitus võib merepõhja häirida, sest see toob välja Teise maailmasõja aegsed meremiinid ja mürgised materjalid (sealhulgas miinid, keemilised jäätmed, keemilised laskemoonad ja muud Läänemerre viimastel aastakümnetel uputatud esemed) ning seeläbi ained võivad merepõhjast pinnale jõuda, kahjustades Läänemere eriti tundlikku ökosüsteemi. Rootsi keskkonnaminister Andreas Carlgren nõudis, et keskkonnaanalüüs hõlmaks alternatiivseid võimalusi torustiku viimiseks üle Läänemere, kuna see läbib prognooside kohaselt piirkondi, mida peetakse keskkonnaprobleemideks ja riskantseteks. Rootsi kolm opositsiooniparteid kutsusid üles uurima torustiku kuivamaale ümbersuunamise võimalust. Soome keskkonnarühmad pidasid kampaaniat lõunapoolsema trassi kaalumiseks, väites, et merepõhi on tasasem ja seetõttu oleks ehitamine sirgjoonelisem ning seetõttu potentsiaalselt vähem häiriv jäätmetele. Läti president ütles, et Nord Stream on keskkonnale ohtlik, kuna erinevalt Põhjamerest Läänemeres sellist veeringlust ei toimu.<ref>{{Raamatuviide|autor=Julia Boek|pealkiri=Nord Stream 2 in Bau: Für die Ostsee ein Strang|väljaanne=Die Tageszeitung: taz |aasta=2018-11-18 |ISSN=0931-9085 |url=[https://www.taz.de/!5548430/ taz.de] |Vaadatud=2018-12-14}}</ref>
 
Samuti on murettekitav mõju Läänemere lindude ja mere elustikule, kuna Rahvusvaheline Mereorganisatsioon tunnistab Läänemerd eriti tundlikuks merealaks. Maailma Looduse Fond palus Läänemere merekeskkonnakaitse komisjoni (HELCOM) osalisriikidel kaitsta Läänemere mereelupaiku, mida Nord Streami projekti rakendamine võiks muuta. Soome filiaal teatas, et võib Nord Stream AG vastu esitada kohtuvaidluse, kui ettevõte ei hinda nõuetekohaselt potentsiaalset alternatiivset marsruuti Hoglandi lõunaküljel.<ref>[https://www.envir.ee/et/uudised/keskkonnaministeerium-esitas-soomele-eesti-seisukoha-nord-streami-gaasitrassi-keskkonnamoju Keskkonnaministeerium esitas Soomele Eesti seisukoha Nord Streami gaasitrassi keskkonnamõju hindamise osas] Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse büroo, 03.11.2009</ref> Nord Stream AG andmetel ei olnud see torustikule sobiv marsruut Hoglandi lähedale kavandatud kaitseala, merekaablite ja peamise laevatee tõttu. Venemaa keskkonnaorganisatsioonid hoiatasid, et Soome lahe idaosa ökosüsteem on Läänemere kõige haavatavam osa. Rootsi keskkonnarühmad on mures selle pärast, et torustik on liiga lähedal Gotlandi merekaitsealale. Tuntakse muret ka selle pärast, et torujuhe läbib mitut merekaitseala.
2007. aasta aprillis alustas Leedu noor konservatiivide liiga (YCL) veebipöördumist pealkirjaga "Kaitske Läänemerd, kuni see pole veel liiga hilja!", Mis on tõlgitud kõikidesse Balti regiooni riigikeeltesse. 29. jaanuaril 2008 korraldas Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon avaliku arutelu YCL-i juhi esitatud petitsiooni üle. 8. juulil 2008 kiitis Euroopa Parlament 542 poolthäälega 60 vastu mittesiduva aruande, milles kutsuti Euroopa Komisjoni üles hindama Nord Streami projekti täiendavat mõju Läänemerele. Riigikogu tegi 27. oktoobril 2009 deklaratsiooni, milles väljendas "muret gaasijuhtme võimalike keskkonnamõjude pärast" ja rõhutas, et rahvusvahelised konventsioonid on pidanud "Läänemerd eriti haavatavaks keskkonnaseisundiks".
 
 
== Nord Stream ja hübriidsõda ==
Nord Stream (tulemas)
Nord Stream (tulemas)<ref>[https://ccdcoe.org/ NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence]</ref><ref>[https://mil.ee/uksused/nato-kuberkaitsekoostoo-keskus/ NATO Küberkaitsekoostöö Keskus]</ref><ref>[https://www.jwc.nato.int/ JOINT WARFARE CENTRE Training NATO. Advancing Doctrine. Integrating Concepts.]</ref>
 
==Vaata ka==
 
== Kirjandus ==
 
* Detlef Bimboes: ''[http://www.ag-friedensforschung.de/themen/oel/bimboes.html Die Ostseepipeline – Das Erdgas aus dem Osten und der neue Kalte Krieg]''. 2. April 2006 (AG Friedensforschung an der Uni Kassel)
* {{Raamatuviide
 
==Viited==
{{viited|allikad=}}
<ref name="CQShC">Svensk Sjöfarts Tidning 2002, nr 24</ref>
<ref name="eex4U">[http://www.shipgaz.com/news/archive Scandinavian Shipping Gazette]</ref>
<ref name="5akE8">[http://www.regeringen.se/sb/d/12328/a/134822?MLSSessionID=NAADfC1WBCsxMzc Rootsi valitsuse motiveering] (rootsi keeles)</ref>
<ref name="T2jnD">Whist, Bendik Solum (2008) "Nord Stream: Not Just a Pipeline". Lysacker: Fridtjof Nansen Institute, lk. 5-20</ref>
<ref name="nIecx">Panjuškin, Valeri. Zogar, Mihhail (2008) "Gazprom: Venemaa relv". Steamar, Tallinn.</ref>
<ref name="n9IDJ">[http://Nord%20Stream Nord Streami koduleht]</ref>
<ref name="mPgkX">[http://gazprom.comproduction/projects/pipelines/nord-stream/ Nord Stream Gazpromi kodulehel]</ref>
<ref name="ZNb4M">[http://uudised.err.ee/?06238537 Medvedev ja Merkel avasid Nord Streami gaasijuhtme. ERR uudised]</ref>
<ref name="ype3n">[http://www.dailyperfect.com/read/news/118256623 What difference would Nord Stream mean to European energy supply?</ref>
}}
 
== Välislingid ==
Anonüümne kasutaja