Vikipeedia

Nord Stream: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P Tühistati kasutaja 193.40.60.18 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Suwa.
Märgis: Tühistamine
Pro99ton (arutelu | kaastöö)
107 muudatust
Resümee puudub
1. rida:
[[File:Nordstream.png|pisi|püsti=1.9|{{center|Nord Streami torustiku kulg}}]]
{{teekaart}}
'''Nord Stream''' ([[vene keel]]es ka ''Северный поток'' 'Põhjavoog'; varasem nimi '''Põhja-Euroopa gaasitorustik'''; ka '''Läänemere maagaasitorustike süsteem''') on avamere maagaasitorustike süsteem [[Venemaa]]lt [[Saksamaa]]le. See sisaldab kahte torustike süsteemi, mis kulgevad [[Viiburi]]st Lubminini [[Greifswald]]i lähedal ja moodustavad algse Nord Streami, ning kahte ehitatavat torustike süsteemi, mis kulgevad [[Ust-Luga]]st Lubminini, nimetatakse Nord Stream 2. Lubminis ühenduvad torustikud OPAL-torustike süsteemiga [[Tšehhi]] piiril asuva Olbernhau ja NEL-liin Rehdenini [[Bremen]]i lähedal.<ref name="ms" /> Nord Streami omanik ja haldaja on Nord Stream AG, mille enamusaktsionär on Venemaa riigifirma [[Gazprom]], ning Nord Stream 2 omanik ja haldaja on [[Gazprom]]i 100% -liselt kuuluv tütarettevõte Nord Stream 2 AG.<ref name="jg" /><ref>{{Netiviide |autor= |url=http://www.gazprom.de/projects/nord-stream2/ |pealkiri=Nord Stream 2 Neue Exportpipeline für Gaslieferungen aus Russland nach Europa durch die Ostsee |keel= saksa |väljaanne= gazprom.de |aeg=2020-11-22}}</ref>
[[Pilt:Nordstream.png|pisi|Nord Stream]]
'''Nord Stream''' ([[vene keel]]es ka ''Северный поток'' 'Põhjavoog'; varasem nimi '''Põhja-Euroopa gaasijuhe''') on [[Läänemeri|Läänemere]] põhjas asuv Venemaalt Saksamaale kulgev kahetoruline [[maagaas]]i torujuhe. Ehitus algas [[2010]]. aasta aprillis [[Rootsi]] majandusvetes [[Gotland]]i lähistel.
 
== Nord Stream 1 ==
Venemaa riiklik gaasimonopol [[Gazprom]] teatas kavast ehitada 1200&nbsp;km pikkune torujuhe maismaa asemel merepõhja novembris [[2002]] <ref name="CQShC" /> ning torujuhtme maismaaosa ehituse alustamisest Venemaal detsembris [[2005]]<ref name="eex4U" />. Gaasijuhe avati pidulikult [[6. september|6. septembril]] [[2011]] Venemaa peaministri [[Vladimir Putin]]i ja Saksamaa ekskantsler [[Gerhard Schröder]]i osalusel.<ref name="evjqJ" />
Ehitus algas [[2010]]. aasta aprillis [[Rootsi]] majandusvetes [[Gotland]]i lähistel. Nord Streami (tuntud ka kui Nord Stream 1) esimene torustik paigaldati [[2011]]. aasta maiks ja see avati [[8. november|8. novembril]] [[2011]]. Teine Nord Streami torustik paigaldati aastatel 2011–2012 ja see avati [[8. oktoober|8. oktoobril]] 2012. 1222 km pikkune Nord Stream on maailma pikim merealune maagaasitorustike süsteem.<ref>{{Netiviide |url=https://www.nord-stream.com/de/wer-wir-sind/ |pealkiri=Wer wir sind |aeg=2016-11-01}}</ref>
 
Nord Streami aastane koguvõimsus on 55 miljardit m<sup>3</sup> gaasi ja Nord Stream 2 lisamine eeldatavasti kahekordistab läbilaskevõime 110 miljardile m<sup>3</sup>.<ref name="ms">Michael Sander: ''Auswirkungen der strukturellen Rahmenbedingungen auf die Verhandlungen zur Nord Stream Pipeline und zum Gasfeld Ûžno Russkoe''. In: ''Deutsch-russische Beziehungen im Gassektor: Wirtschaftliche Rahmenbedingungen, Interorganisationsnetzwerke und die Verhandlungen zur Nord Stream Pipeline''. Nomos, Baden-Baden 2012, ISBN 978-3-8329-6581-5, S. 166 ff.</ref>
 
Tavaliselt nimetatakse Nord Streamiks [[Viiburi]] ja [[Greifswald]]i vahel asuvat veealust lõiku, mõnikord aga mõeldakse selle all ka juhtme maa peal asuvat osa Venemaal ning võimalikke edasisi ühendusi Lääne-Euroopas.
 
Töö torustiku ettevalmistamiseks sai alguse [[1997]], kui [[Gazprom]] ja Soome naftaettevõte [[Neste]] (1998. aastal ühinesid Imatran Voimaga, moodustades [[Fortum]]i, mis 2004. aastal eraldus taas Fortumiks ja Nesteks) moodustasid ühisettevõtte [[North Transgas Oy]], maagaasi rajatiste ehitamiseks ja käitamiseks. Saksamaa-poolne partner oli [[Ruhrgas]] (hiljem [[E.ON]], mis jagunes veel hiljem E.ON-iks ja Uniperiks).Aastal [[1998]] uuriti võimalust, et juhe kulgeb läbi [[Soome]], [[Rootsi]], [[Taani]] ja [[Saksamaa]] [[erimajandusvöönd]]i, ning tehti juhtme teostatavuse uuring. Kaaluti mitut trassi, sealhulgas selliseid, mis sisaldavad maapealseid osi Soome ja Rootsi territooriumil.<ref name="ms" />
Torujuhtme rajamisega tegeleb [[Nord Stream AG]].
 
*[[2001]]. aasta [[24. aprill]]il sõlmisid [[Gazprom]], Ruhrgas, [[Wintershall]] ja Fortum gaasijuhtme projekteerimise kokkuleppe, mille täitmine vajas sobiva poliitilise olukorra teket<ref name="T2jnD" />.
[[Poola]], [[Baltimaad]] ja mõned teised Läänemere-äärsed riigid vastustasid Nord Streami rajamist nii keskkonna- kui ka energiajulgeoleku kaalutlustel. [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[2009]] kiitis gaasijuhtme rajamise heaks [[Taani]] ning [[5. november|5. novembril]] 2009 Rootsi<ref name="5akE8" /> ja [[Soome]] valitsus.
 
*[[18. november|18. novembril]] [[2002]] kinnitas Gazpromi korralduskomitee projekti elluviimise ajakava. [[2005]]. aasta mais loobus [[Fortum]] projektist ja müüs osaluse North Transgas-is Gazpromile. Selle tulemusena sai Gazprom North Transgas Oy ainukeseks aktsionäriks. Venemaa riiklik gaasimonopol [[Gazprom]] teatas kavast ehitada 1200&nbsp;km pikkune torujuhe maismaa asemel merepõhja novembris [[2002]]. <ref name="CQShC" />
==Ajalugu==
 
*8. septembril 2005 allkirjastasid Gazprom, BASF ja E.ON Põhja-Euroopa gaasitorustiku ehitamise põhilepingu. 30. novembril 2005 asutati Šveitsis Zugis Põhja-Euroopa gaasitorustiku ettevõte (hiljem ümber nimetatud Nord Stream AG-ks). Babajevo linnas Venemaa maismaal asuva toitetorustiku (Gryazovets – Viiburi gaasitorustik) maismaaosa ehitusega alustas Gazprom detsembris [[2005]].<ref name="eex4U" /> Toitetorustik valmis 2010. aastaks.<ref name="Spiegel_2005">Alexander Schwabe, Carsten Volkery: [http://www.spiegel.de/politik/deutschland/0,1518,389956,00.html ''Schröder verrubelt seinen Ruf'']. In: Spiegel Online, 12. Dezember 2005</ref>
Töö gaasijuhtme ettevalmistamiseks sai alguse [[1997]], kui Gazprom ja [[Neste]] (hiljem [[Fortum]]) moodustasid ühisettevõtte [[North Transgas Oy]], mille eesmärk oli Läänemere põhja mööda Venemaalt Põhja-Saksamaale kulgeva gaasijuhtme rajamine ja ekspluateerimine. Saksamaa-poolne partner oli [[Ruhrgas]] (hiljem [[E.ON]]).
 
*4. oktoobril 2006 nimetati torujuhe ja käitav ettevõte ametlikult ümber Nord Stream AG-ks. Pärast Nord Stream AG asutamist edastati kogu torustiku projektiga seotud teave, sealhulgas [[1998]]. aasta merepõhja uuringu tulemused, North Transgas-i uuele ettevõttele ja 2. novembril 2006 likvideeriti North Transgas ametlikult.<ref name="ms" />
Aastal [[1998]] uuriti võimalust, et juhe kulgeb läbi [[Soome]], [[Rootsi]], [[Taani]] ja [[Saksamaa]] [[erimajandusvöönd]]i, ning tehti juhtme teostatavuse uuring. Kaaluti mitut trassi, sealhulgas selliseid, mis sisaldavad maapealseid osi Soome ja Rootsi territooriumil.
 
[[Keskkonnamõju]] hindamine algas [[16. november|16. novembril]] [[2006]] nii Venemaale, Soomele, Rootsile, Taanile kui ka Saksamaale kui päritolupooltele (riikidele, kelle majandusvöönditest ja / või territoriaalvetest torujuhe kavatsetakse läbi viia). Samuti informeeriti Poolat, Lätit, Leedut ja Eestit kui mõjutatud pooli. Piiriülese keskkonnamõju hindamise lõpparuanne esitati 9. märtsil 2009.<ref name="jg">Jonas Grätz: ''Russland als globaler Wirtschaftsakteur: Handlungsressourcen und Strategien''. Oldenbourg Wissenschaftsverlag, München 2013, ISBN 978-3-486-72126-3, S. 187 f.</ref>
[[2001]]. aasta aprillis sõlmisid Gazprom, Ruhrgas, [[Wintershall]] ja Fortum gaasijuhtme projekteerimise kokkuleppe, mille täitmine vajas sobiva poliitilise olukorra teket<ref name="T2jnD" />.
 
*19. märtsil 2007 palkas Nord Stream AG torustiku üksikasjalikuks projekteerimiseks Itaalia ettevõtte Snamprogetti, Saipemi tütarettevõte. Ehitustööde kohta kirjutati Saipemiga märgukiri alla 17. septembril 2007 ja leping sõlmiti 24. juunil 2008. 25. septembril 2007 sõlmiti torude tarnelepingud torutootjatega EUROPIPE ja OMK ning 18. veebruaril 2008 betooniga katmise ja logistikateenuste leping sõlmiti EUPEC PipeCoatings SA-ga. Teise liini tarnelepingud sõlmiti OMK, Europipe ja Sumitomo Heavy Industries'iga 22. jaanuaril 2010. 30. detsembril 2008 sõlmiti tarneleping Rolls-Royce plc-ga ning 8. jaanuaril 2009 Royal Boskalis Westminster ja Taani süvendustööde ettevõtja Rohde Nielsen A / S sõlmiti leping seoses merepõhja süvendamise ühisettevõtega.<ref name="ms" />
[[8. september|8. septembril]] 2005 kirjutasid Gazprom, [[BASF]] ja [[E.ON AG]] Berliinis vahel alla gaasijuhtme eellepingu. Allakirjutamise juures viibisid ka president [[Vladimir Putin]] ja kantsler Gerhard Schröder. Rajati ettevõte Nord Stream AG, mis registreeriti [[Šveits]]i linnas [[Zug]]is. Kumbki Saksamaa ettevõte sai selles osaluse 24,5% ja Gazprom 51%. Kevadel [[2006]] otsustati projekti kaasata [[Holland]]i ettevõtte [[Gasunie]]. Sellest loobus kumbki Saksa firma 4,5% aktsiatest.
 
Leping Gasunie konsortsiumi neljanda partneriks võtmise kohta allkirjastati 6. novembril 2007. 10. juunil 2008 kanti Gasunie aktsionäride registrisse. 1. märtsil 2010 allkirjastas Prantsuse energiaettevõte GDF Suez Gazpromiga vastastikuse mõistmise memorandumi 9% osaluse omandamiseks projektis. Tehing lõpetati 2010. aasta juulis.
Gaasijuhe kulgeb [[Babajevo]]st{{lisa viide}} [[Viiburi]] kaudu mööda Läänemere põhja Greifswaldini Saksamaal kogupikkusega 1244&nbsp;km. See läbib Venemaa, Taani ja Saksamaa territoriaalvett ning Soome ja Rootsi majandusvööndit. Juhtme esimene toru võimsusega 27,5 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas valmis juunis 2011 ning gaasitransport algas selles 8. novembril 2011. Teise toru ehitus algas maiss 2011 ning peaks valmima [[2012]]. Rootsi majandusvööndis Gotlandi lähedal on kavas rajada [[kompressorjaam]], mille vastu on teravalt võtnud sõna [[Rootsi peaminister]] [[Göran Persson]] ja ka Rootsi üldsus<ref name="nIecx" />. Gaasijuhtme kasutusajaks on kavandatud 50 aastat<ref name="n9IDJ" />.
 
*2008. aasta augustis palkas Nord Stream AG konsultandiks Soome endise peaministri, kes aitab kiirendada protsessi Soomes ning oli ühenduslüliks Nord Streami ja Soome ametivõimude vahel.
Maagaasivarud, millega torujuhe täita kavatsetakse paiknevad [[Jamali poolsaar]]el, [[Tjumen]]i piirkonnas, [[Ob-Tazi laht|Ob-Tazi lahes]] ja [[Štokmani gaasimaardla|Štokmani gaasiväljal]]. Põhiliseks gaasimaardlaks on kavandatud Južno Russkoje. 1100 ruutkilomeetri suurune Južno Russkoje maardla asub Venemaal Jamal Nenetsi Krasnosekupski piirkonnas Lääne-Siberis ning seal on enam kui 1000 miljardi kuupmeetrine tõendatud gaasivaru<ref name="mPgkX" />.
 
*21. detsembril 2007 esitas Nord Stream AG Rootsi valitsusele taotlusdokumendid torustiku ehitamiseks Rootsi majandusvööndis. 12. veebruaril 2008 lükkas Rootsi valitsus tagasi konsortsiumi taotluse, mille ta pidas puudulikuks. Uus taotlus esitati hiljem. 20. oktoobril 2009 sai Nord Stream ehitusloa torustiku ehitamiseks Taani vetesse. 5. novembril 2009 andsid Rootsi ja Soome ametiasutused loa torustiku paigaldamiseks oma majandusvööndisse. Lõuna-Soome piirkondlik riiklik haldusagentuur andis 22. veebruaril 2010 välja lõpliku keskkonnaloa, mis lubas ehitada torustiku Soome lõigu. Rootsi majandusvööndis Gotlandi lähedal on kavas rajada [[kompressorjaam]], mille vastu on teravalt võtnud sõna [[Rootsi peaminister]] [[Göran Persson]] ja ka Rootsi üldsus<ref name="nIecx" />. Gaasijuhtme kasutusajaks on kavandatud 50 aastat<ref name="n9IDJ" />.
Vaatlejad nägid Põhja-Euroopa gaasijuhtmes Venemaa poliitilist käiku, mille eesmärk on vabaneda maagaasi transiidist [[Ukraina]], [[Valgevene]], Poola ja teiste maade kaudu ning suunata gaas otse Saksamaale. Mööda merepõhja kulgev torujuhe on küll kallim, kuid võimaldab Venemaal peatada maagaasi tarnimine teistele [[Kesk-Euroopa]] maadele, säilitades tarned Saksamaale.
 
*15. jaanuaril 2010 alustati Soome lahe lähedal Viiburis Portovaya kompressorjaama ehitamist. Torustiku esimene toru paigaldati 6. aprillil 2010 Rootsi majandusvööndis Castoro Sei laevaga. Lisaks Castoro Seile kaasati torude paigaldamisse ka Castoro 10 ja Solitaire. Torustiku ehitust alustati ametlikult 9. aprillil 2010 Portovaja lahes.
 
Esimese osa paigaldamine viidi lõpule 4. mail 2011 (paigaldati viimane toru), samas kui kõik esimese osa veealused tööd lõpetati 21. juunil 2011. Augustis 2011 oli Nord Stream ühendatud OPAL-gaasitorustiku süsteemiga. Esimene gaas pumbati esimesse torusse 6. septembril 2011.<ref name="ns-1">{{Netiviide |url=https://www.nord-stream.com/de/presse-info/pressemitteilungen/durch-die-nord-stream-pipeline-wurde-im-jahr-2018-ein-rekordvolumen-von-588-milliarden-kubikmeter-erdgas-transportiert-504/ |pealkiri=Pressemitteilung Nord Stream |aeg=2019-01-21}}</ref>
 
'''Gaasijuhtme käivitamine'''
Nord Streami gaasijuhe käivitati 8. novembril 2011. Avamisel olid kohal riigijuhid, näiteks Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, Vene Föderatsiooni president Dimitri Medvedev, Prantsusmaa ja Hollandi peaministrid François Fillon ja Mark Rutte ning Euroopa Liidu Komisjoni energeetikavolinik Günther Oettinger. <ref name="ZNb4M" /><ref>{{Netiviide |url=https://www.nord-stream.com/de/presse-info/pressemitteilungen/nord-stream-schaetzt-projektkosten-auf-74-milliarden-euro-126/ |pealkiri=Pressemitteilung Nord Stream |aeg=2008-03-29}}</ref>
 
== Nord Stream 2 ==
{{teekaart}}
Nord Stream 2 paigaldamine viidi läbi aastatel 2018–2019 ning enne töö peatanud USA sanktsioonide kehtestamist pidi see tööle hakkama 2020. aasta keskel.<ref>{{Netiviide |autor= |url=https://www.welt.de/politik/ausland/article204618590/Gaspipeline-Russland-sagt-Fertigstellung-von-Nord-Stream-2-erst-bis-Ende-2020-zu.html |pealkiri=Russland sagt Fertigstellung von Nord Stream 2 erst bis Ende 2020 zu |keel= saksa |täpsustus=Verlauf von Nord Stream 1 und 2 dargestellt |väljaanne= Welt.de |aeg=2019-12-22}}</ref><ref>{{Netiviide |autor= |url=http://www.gazprom.de/projects/nord-stream2/ |pealkiri=Nord Stream 2 Neue Exportpipeline für Gaslieferungen aus Russland nach Europa durch die Ostsee |keel= saksa |väljaanne= gazprom.de |aeg=2020-11-22}}</ref>
*2011. aastal alustas Nord Stream AG kahest lisa torustikust koosneva laienemisprojekti (hilisema nimega Nord Stream 2) hindamist, et suurendada üldist aastakäivet kuni 110 miljardi m<sup>3</sup> võrra. 2012. aasta augustis esitas Nord Stream AG Soome ja Eesti valitsustele kolmanda ja neljanda liini veealuste eksklusiivsete majandusvööndite marsruudiuuringute taotluse. Kaaluti täiendavate torustiku suunamist Ühendkuningriiki, kuid sellest plaanist loobuti.<ref name="ms" />
*2015. aasta jaanuaris teatati, et laiendusprojekt peatati, kuna olemasolev maagaasi torustike süsteem töötas Gazpromile seatud ELi piirangute tõttu vaid poole võimsusega.
*2015. aasta juunis allkirjastati Gazpromi, Hollandi Kuningliku Shelli, E.ON, OMV ja Engie vahel Nord Stream 2 ehitamise lepingu. Kuna Poola blokeeris ühisettevõtte loomise, allkirjastasid Uniper, Wintershall, Engie, OMV ja Royal Dutch Shell 24. aprillil 2017 rahastamislepingu Nord Streami arendamise eest vastutava Gazpromi tütarettevõttega Nord Stream 2 AG.
*31. jaanuaril 2018 andis Saksamaa Nord Stream 2-le loa ehitamiseks ja kasutamiseks Saksamaa vetes ja Lubmini lähedal asuvatel rannikualadel. 2018. aasta mais alustati ehitust Greifswaldi lõpp-punktis.<ref>{{Netiviide |url=https://www.nord-stream.com/de/presse-info/pressemitteilungen/deutschland-genehmigt-nord-stream-pipeline-313/ |pealkiri=Pressemitteilung Nord Stream}}</ref><ref>[https://www.nord-stream2.com/de/bauarbeiten/nachrichten-fur-seefahrer/ Bauarbeiten auf deutschem Gebiet] ''nord-stream2.com'', 24. Juuli 2018.</ref>
*2019. aasta jaanuaris saatis USA suursaadik Saksamaal Richard Grenell Nord Stream 2 ehitamisega seotud ettevõtetele kirjad, kutsudes neid üles projektiga töötamist lõpetama ja ähvardades sanktsioonide võimalusega. 2019. aasta detsembris kutsusid vabariiklaste senaatorid Ted Cruz ja Ron Johnson samuti Allseasi omanikku Edward Heeremat torustiku tööd peatama, hoiatades teda, et vastasel juhul kehtestaks USA sanktsioonid.
*21. detsembril 2019 teatas Allseas, et ettevõte peatas oma Nord Stream 2 torustikuga seotud tegevuse, oodates USA riigikaitse sanktsioonidega seotud volituste seaduse kehtestamist 2020. eelarveaastaks. Need sanktsioonid kehtestati peagi. Nord Stream ütles, et lõpetab ehituse "võimalikult kiiresti".
*2020. aasta jaanuaris ütles Venemaa president Putin, et ta loodab, et Nord Stream 2-ga seotud tööd lõpetatakse "selle aasta lõpuks või järgmise aasta esimeses kvartalis". Saksamaa kantsler Merkel ütles, et ta "ei nõustu sanktsioonidega ega USA lähenemisviisiga".
*2020. aasta mais keeldus Saksamaa energeetikasektorit reguleeriv asutus erandist, mis nõuavad, et Nord Stream 2 eraldaks maagaasi infrastruktuuri omandi ülekandest.<ref name="jg" />
*2020. aasta augustis määras Poola Gazpromile 50 miljonit eurot trahvi, kuna viimane ei teinud koostööd Poola monopolidevastase asutuse UOKiK uurimisega. See saabub pärast seda, kui amet käivitas konkurentsieeskirjade kohaselt uurimise Gazpromi ja veel viie torustiku projekti rahastava ettevõtte vastu, kahtlustades, et nad on jätkanud gaasitorustiku ehitus tööd ilma Poola valitsuse loata. Sel ajal jäi ehitamata 160 km, kõik Taani vetes.<ref name="Fakt">{{Netiviide |url=http://www.nord-stream.com/de/the-pipeline/facts-figures.html |pealkiri=Vgl. Nord Stream AG, Daten & Fakten |archiv-url=https://web.archive.org/web/20090720120353/http://www.nord-stream.com/de/the-pipeline/facts-figures.html | aeg=2009-07-20 |offline=1}}</ref>
 
=== Nord Streami 2 poleemika ===
 
=== Poliitilised aspektid ===
2018. aasta jaanuaris ütles Ameerika Ühendriikide riigisekretär Rex Tillerson, et USA ja Poola on Nord Stream 2 torustiku vastu. Nende arvates kahjustab see Euroopa üldist energiajulgeolekut ja stabiilsust. Nord Stream 2 torustikule astusid vastu ka Ukraina endine president, Poola peaminister, USA president Donald Trump, Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk ja Suurbritannia välisminister. Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk on öelnud, et Nord Stream 2 ei ole ELi huvides. Itaalia peaminister ja Ungari peaminister on seadnud kahtluse alla Nord Stream 2 ja South Streami projektide erineva kohtlemise. Mõned väidavad, et projekt rikub ELi pikaajalist deklareeritud strateegiat oma gaasivarustuse mitmekesistamiseks. Euroopa Komisjonile saadeti 2016. aasta märtsis kiri, millele kirjutasid alla üheksa ELi riigi juhid, hoiatades, et Nord Stream 2 projekt on vastuolus Euroopa energiapoliitika nõuetega, et ELi tarnijad ei peaks energia ülekandevarasid kontrollima ja et juurdepääs energiainfrastruktuurile tuleb tagada konsortsiumiväliste ettevõtete jaoks. Ka Ameerika seadusandjate kiri ELile kritiseeris projekti 2016. aasta juulis. Engie tegevjuht kritiseeris projektidele suunatud Ameerika sanktsioone ja ütles, et need on katsed suunata Ameerika gaasi Euroopas.<ref>{{Netiviide |autor=Spiegel online, Hamburg Germany |url=http://www.spiegel.de/politik/deutschland/pipeline-posten-schroeder-wehrt-sich-gegen-vorwuerfe-a-390041.html |pealkiri=Pipeline-Posten: Schröder wehrt sich gegen Vorwürfe |väljaanne=Spiegel Online|vaadatud=2016-07-03}}</ref>
2017. aasta juunis kritiseerisid Saksamaa ja Austria Ameerika Ühendriikide senatit seoses uute sanktsioonidega Venemaale, mis olid suunatud Venemaalt Saksamaale kavandatud Nord Stream 2 gaasijuhtmele, väites, et Ameerika Ühendriigid ohustavad Euroopa energiavarusid.<ref>{{Netiviide |url=https://www.shaheen.senate.gov/news/press/shaheen-cruz-introduce-legislation-expanding-sanctions-to-block-completion-of-nord-stream-2 |pealkiri=Shaheen, Cruz Introduce Legislation Expanding Sanctions to Block Completion of Nord Stream 2 |väljaanne=Ühendriikide Senat |aeg=2020-06-04 |keel=en |täpsustus=Pressiteade}}</ref>
 
==== EL määrused ====
Vastavalt muudetud ELi gaasidirektiivile laiendab EL oma gaasituru eeskirju välistele torustikele, mis sisenevad ELi gaasi siseturule. Seda kohaldatakse kõigi torustike suhtes, mis valmisid pärast muudetud direktiivi jõustumist pärast 23. maid 2019. Nord Stream 2 AG on Euroopa Liidu Kohtus alustanud muudetud direktiivi tühistamiseks kohtuprotsessi ja alustanud energiaharta lepingu alusel ELi vahekohut. Ehkki Venemaa ei ole energiaharta lepingut ratifitseerinud ja selle ajutise kohaldamise lõpetanud, on mõlemad - nii EL kui ka Nord Stream 2 AG alaline asukoht Šveits - selle lepingupooled.<ref name="jg" />
 
'''Õiguslikud aspektid'''
 
Mõned väidavad, et Nord Streami projekt rikub Euroopa Liidu kolmanda energiapaketi seaduse ja rahvusvahelise õiguse sõjaõigust käsitlevaid reegleid. Täiendavad õiguslikud probleemid on seotud rahvusvahelise kaubandusõigusega ja mereõigusega seoses Nord Stream 2 marsruudiga läbi Taani territoriaalvete Bornholmi ümbruses. Enamik kommenteerijaid näib siiski nõustuvat, et Nord Streami projekti ümber käivad vaidlused on enamasti poliitilised ja mitte seaduslikud.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jochen Bittner|pealkiri =Einmal Lügen ist erlaubt |kirjastus=Die Zeit |koht=Hamburg |aasta=2006-04-06 |url=[http://www.zeit.de/2006/15/Einmal_Luegen_ist_erlaubt zeit.de]}}</ref>
 
Nord Stream 2-s osalevatele ettevõtetele on sanktsioonid määranud Ameerika Ühendriigid, kes on püüdnud 2020. eelarveaastaks vastu võtta riigikaitse volituste seaduse vastuvõtmisega ELi riikidele rohkem oma veeldatud maagaasi (LNG). 20. detsembril 2019. Saksamaa rahandusminister Olaf Scholz nimetas sanktsioone "tõsiseks sekkumiseks Saksamaa ja Euroopa siseasjadesse", samal ajal kui ELi pressiesindaja kritiseeris "sanktsioonide kehtestamist seaduslikku äritegevust tegevate ELi ettevõtete vastu". Saksa välisminister Heiko Maas säutsus "Euroopa energiapoliitika üle otsustatakse Euroopas, mitte Ameerika Ühendriikides ". Venemaa välisminister Sergey Lavrov kritiseeris ka sanktsioone, öeldes, et USA Kongress on sõna otseses mõttes üle tung soovist teha kõik Venemaa ja Ameerika Ühendriikide suhete hävitamiseks. Saksa Idaettevõtete Assotsiatsioon (OAOEV) ütles oma avalduses: "Ameerika tahab oma veeldatud gaasi müüa Euroopas, mille jaoks Saksamaa ehitab terminale. Kas peaksime jõudma järeldusele, et USA sanktsioonide eesmärk on tõrjuda konkurente Euroopa turult, meie entusiasm kahepoolsete projektide vastu USA-ga jaheneb märkimisväärselt."<ref>{{Netiviide |url=https://www.zeit.de/news/2020-06/05/us-senatoren-wollen-nord-stream-2-sanktionen-ausweiten |pealkiri=US-Senatoren wollen Nord-Stream-2-Sanktionen ausweiten |väljaanne=Die Zeit}}</ref>
 
== Maagaasitorustiku süsteemi iseloomustus ==
 
=== Vene maismaatorustik ===
Nord Streami toidab Gryazovetsi – Viiburi gaasitorustik. See on osa Venemaa integreeritud gaasitranspordivõrgustikust, mis ühendab Grjazovetsis olemasolevat võrku Viiburi rannikukompressorite jaamaga. Selle torustiku pikkus on 917 km, toru läbimõõt on 1420 mm ja töörõhk on 100 atm, mille tagab kuus kompressorjaama. Gryazovetsi-Viiburi torustik paralleelselt virmaliste torustiku haruga tarnib gaasi ka Venemaa loodepiirkonda (Peterburi ja Leningradi oblast). Gaasitorustiku opereerib Peterburi Gazprom Transgaz.
 
Nord Stream 2 toitmiseks ehitati 866 km uut torustikku ja kolm kompressorjaama ning laiendati viit olemasolevat kompressorjaama. Toitetorustik algab Grjazovetsist ja kulgeb virmaliste torustiku olemasoleval trassil. Volhhovis pöördub torustik lõunasse ja jätkub Ust-Luga lähedal asuva Slavjanskaja kompressorjaamani.
 
=== Läänemere avamere maagaasitorustike süsteem ===
Nord Streami avamere torustiku opereerib Nord Stream AG. See kulgeb Viiburi kompressorijaamast Portovaya lahes mööda Läänemere põhja kuni Greifswaldini Saksamaal. Veealuse torustiku pikkus on 1222 km. Torustikul on kaks paralleelset liini, mõlema maht on 27,5 miljardit m3 maagaasi aastas. Torude läbimõõt on 1220 mm, seina paksus 38 mm ja töörõhk 220 bar.
 
Nord Stream 2 algab Slavjanskaja kompressorjaamast Ust-Luga sadama lähedal, mis asub Leningradi oblasti Kingiseppski rajoonis Bolšoje Kuzyomkino (Narvusi) külast 2,8 km kagus, ajaloolises Ingeris, Eesti piir naabruses. 3,2 km maapealne torustik kulgeb kompressorijaamast Narva lahe kaldal asuva Kurgalsky poolsaare rannikualani. Alternatiivina kaaluti ka Soikinski poolsaare Kolkanpää maandumispunkti. Välja arvatud Venemaa lõik, kulgeb Nord Stream 2 marsruut peamiselt Nord Streami marsruudil. Nord Stream 2-l on kaks paralleelset liini.<ref name="jg" />
 
=== Kesk- ja Lääne-Euroopa torustikud ===
Nord Stream on Saksamaal ühendatud kahe ülekandetorustikuga. Lõuna-torujuhe (OPAL-torujuhe) kulgeb Greifswaldist Olbernhauni Saksamaa-Tšehhi piiri lähedal. See ühendab Nord Streami JAGALi (ühendatud Jamali-Euroopa torustikuga) ja STEGALi (ühendatud Tšehhi ja Slovakkia vabariikide kaudu Venemaa gaasitransporditrassiga) ülekandetorustikega. 2013. aasta jaanuaris kasutusele võetud Gazelle torujuhe ühendab OPALi torustiku Lõuna-Saksamaa gaasivõrguga.
 
Lääne torustike võrk (NEL-gaasitorustik) kulgeb Greifswaldist Achimini, kus see on ühendatud Rehdeni-Hamburgi maagaasi torustikuga. Koos MIDAL-gaasitorustikugaa loob see ühenduse Greifswald-Bunde. Edasine gaasi tarnimine Ühendkuningriiki toimub läbi ühenduse Bunde ja Den Helderi vahel ning sealt läbi avamereühenduse Balgzand – Bacton (BBL torujuhe).
 
Gazprom ostis ka mahajäetud kaevanduse (Hinrichshageni struktuur) Warenis, mille kavatseb muuta Euroopa suurimaks maa-aluseks gaasihoidlaks, mille võimsus on 5 miljardit m3.
 
Nord Stream 2 ühendatakse NEL-torustiku ja Euroopa gaasijuhtme ühendusega (EUGAL).
 
== Tarneallikad ==
Nord Streami torustiku peamine maagaasiallikas on Južno-Russkoje väli, mis asub Tjumeni oblastis Krasnoselkupski rajoonis Jamalo-Neenetsi autonoomses oblastis. Nord Streami toidetakse ka Jamali poolsaare Ob-Tazi lahe alalt. Gazprom on ka näidanud, et suurem osa Stokmanni väljakul toodetud gaasist müüks Nord Streami torustiku kaudu Euroopasse. Selleks tuleb ehitada torustik Stokmani alalt Kola poolsaare kaudu Leningradi oblastis asuvasse Viiburi.
 
Maagaasivarud, millega torujuhe täita kavatsetakse paiknevad [[Jamali poolsaar]]el, [[Tjumen]]i piirkonnas, [[Ob-Tazi laht|Ob-Tazi lahes]] ja [[Štokmani gaasimaardla|Štokmani gaasiväljal]]. Põhiliseks gaasimaardlaks on kavandatud Južno Russkoje. 1100 ruutkilomeetri suurune Južno Russkoje maardla asub Venemaal Jamal Nenetsi Krasnosekupski piirkonnas Lääne-Siberis ning seal on enam kui 1000 miljardi kuupmeetrine tõendatud gaasivaru<ref name="mPgkX" />. Gazprom on ka näidanud, et suurem osa [[Štokmani gaasimaardla|Štokmani gaasiväljal]] toodetud gaasist müüks Nord Streami torustiku kaudu Euroopasse. Selleks tuleb ehitada torustik [[Štokmani gaasimaardla|Štokmani gaasivälja]] alalt Kola poolsaare kaudu Leningradi oblastis asuvasse Viiburi.
 
== Kulud ==
Gazpromi andmetel olid Venemaa ja Saksamaa maismaa torustiku kulud umbes 6 miljardit eurot. Projekti avamereosa maksis 8,8 miljardit eurot. 30% rahastamisest koguti aktsionäride omakapitali kaudu proportsionaalselt nende osalusega projektis, samas kui 70% tuli pankade välisest rahastamisest.
 
Esimene 3,9 miljardi euro suurune osamakse hõlmab 3,1 miljardit, 16-aastast vahendit, mille katavad ekspordikrediidiasutused, ja 800 miljoni euro suurust kümneaastast katmata kommertslaenu, mida teenitakse transpordilepingutest saadava tuluga.
Nord Stream 2 jaoks katab Uniperi, Wintershall Dea, OMV, Engie ja Royal Dutch Shelli laen 50% projekti maksumusest 9,5 miljardit eurot. Ülejäänud osa rahastab Gazprom.
 
== Töövõtjad ==
Keskkonnamõju hindamise viisid läbi Rambøll ja Environmental Resource Management. Marsruudi ja merepõhja uuringuid viisid läbi Marin Mätteknik, IfAÖ, PeterGaz ja DOF Subsea.
 
Tööde esialgse plaani tegi Intec Engineering. Veealuse torustiku projekteerimise tegi Snamprogetti (nüüd osa Saipemist) ja torustiku ehitas Saipem. Saipem andis Allseasile alltöövõtu enam kui 1/4 mõlemast torustikust. Merepõhja valmistas torustiku paigaldamiseks ette Royal Boskalis Westminsteri ja Tideway ühisettevõte. Torud hankisid EUROPIPE, OMK ja Sumitomo. Betooni raskuskatte ja logistikateenuseid pakkus EUPEC PipeCoatings S.A. Betooni raskuskatte jaoks ehitati uued kombinaadid Mukranisse (Saksamaa) ja Kotkasse (Soome). Rolls-Royce plc tarnis Viiburi gaasikompressorijaama kaheksa gaasiturbiini, mis juhivad tsentrifugaalkompressoreid. Dresser-Rand Group tarnis DATUM kompressori ja Siirtec Nigi SPA varustas Portovaya jaama gaasipuhastusseadmega.
 
Ehitusperioodiks lõi Nord Stream AG Gotlandile logistikakeskuse. Muud ajutised laod asuvad Mukranis Kotkas, Hankos (Soome) ja Karlskronas (Rootsi).<ref name="pg">{{Netiviide |url=http://www.nord-stream2.com/media/documents/pdf/de/2016/04/das-nord-stream-2-pipeline-projekt.pdf |pealkiri=Das Nord-Stream-2-Pipeline-Projekt: Fact Sheet |väljaanne=Nord Stream AG|archiv-url=https://web.archive.org/web/20160807153428/http://www.nord-stream2.com/media/documents/pdf/de/2016/04/das-nord-stream-2-pipeline-projekt.pdf |aeg=2016-08-07 |offline=1}}</ref>
 
Nord Stream 2 monteeris Allseas torude paigaldamise laevad Pioneering Spirit ja Solitaire, välja arvatud Saksamaa avamereosa osa, mille monteeris Saipemi torude paigaldamise laev Castoro 10. Torusid valmistasid EUROPIPE, OMK ja Tšeljabinski torude valtsimistehas (Chelpipe) ning need kattis Wasco Coatings Europe. Blue Water Shipping tegeles Wasco gaasijuhtmete segmentide transportimise ja ladustamisega Saksamaal, Soomes ja Rootsis. Boskalise ja Van Oordi ühisettevõte tegi ehituse ettevalmistavas etapis kivimite paigaldamise. Kvaerner tegi Venemaa maismaarajatiste tsiviilehituse ja masinaehituse.
 
== Projektiettevõtted ==
Nord Streami haldab eriotstarbeline ettevõte Nord Stream AG, mis asutati Šveitsis Zugis 30. novembril 2005. Ettevõtte aktsionärideks on Venemaa gaasiettevõte Gazprom (51% aktsiatest), Saksamaa ettevõtted Wintershall Dea ja PEG Infrastruktur AG (E.ON) (mõlemad 15,5%), Hollandi gaasiettevõte Gasunie (9%) ja Prantsuse gaasiettevõte Engie (9%). Tegevdirektor on Matthias Warnig ja aktsionäride komitee esimees on Saksamaa ekskantsler Gerhard Schröder.
 
Nord Stream 2 on välja töötanud ja seda haldab Nord Stream 2 AG, mis on täielikult Gazpromi tütarettevõte. See on registreeritud samas kohas ja tal on sama juhtkond kui Nord Stream AG-l.
 
== Transpordilepingud ==
13. oktoobril 2005 sõlmis Gazprom lepingu Saksa gaasiettevõttega Wingas, mis on Gazpromi ja Wintershalli (BASF-i tütarettevõte) ühisettevõte, tarnimiseks 25 aasta jooksul 9 miljardit kuupmeetrit (320 miljardit kuupmeetrit) maagaasi aastas. 16. juunil 2006 sõlmisid Gazprom ja Taani Ørsted A / S (tollase nimega DONG Energy) 20-aastase lepingu 1 miljardi m3 Vene gaasi tarnimiseks Taani aastas, samal ajal kui Ørsted tarnib 600 miljonit m3 maagaasi aastas Gazpromi tütarettevõttele Gazprom Marketing and Trading Ühendkuningriigis. 1. oktoobril 2009 sõlmisid ettevõtted lepingu Taani tarnete kahekordistamiseks.
 
29. augustil 2006 allkirjastasid Gazprom ja E.ON Ruhrgas lepingu kehtivate maagaasivarustuse lepingute pikendamiseks ning sõlmisid Nord Streami torustiku kaudu täiendava 4 miljardi m3 suuruse lepingu aastas. 19. detsembril 2006 leppisid Gazprom ja Gaz de France (praegu GDF Suez) kokku Nord Streami kaudu täiendava 2,5 miljardi m3 gaasivarustuses.<ref name="bau">{{Netiviide |url=https://www.nord-stream.com/de/presse-info/pressemitteilungen/logistik-fuer-nord-stream-pipeline-im-plan-290/ |pealkiri=Pressemitteilung Nord Stream}}</ref>
 
== Vastandlikest huvidest ==
[[Poola]], [[Baltimaad]] ja mõned teised Läänemere-äärsed riigid vastustasid Nord Streami rajamist nii keskkonna- kui ka energiajulgeoleku kaalutlustel. [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[2009]] kiitis gaasijuhtme rajamise heaks [[Taani]] ning [[5. november|5. novembril]] 2009 Rootsi<ref name="5akE8" /> ja [[Soome]] valitsus.
 
Kolm Balti riiki, Eesti, Läti ja Leedu, on Nord Streami torujuhtme vastu ja peavad projekti ohuks omaenda julgeolekule.
 
=== Vaidlus projekti ümber ===
Kesk-Euroopa ja Baltimaad avaldasid muret Põhja-Euroopa torujuhtme rajamise kava pärast diplomaatiliste kanalite kaudu juba enne lepingu sõlmimist. Pärast lepingu sõlmimist tegi seda Eesti poliitikutest avalikult esimesena [[Lennart Meri]]. Gaasijuhtme rajamise takistamise püüdes on panus tehtud Saksamaa üldsuse vastuseisule keskkonnakaalutlustel.<ref>[https://www.handelsblatt.com/unternehmen/energie/erdgas-pipeline-osteuropaeer-geben-kampf-gegen-nord-stream-2-nicht-auf/23097330.html ''Erdgas-Pipeline: Osteuropäer geben Kampf gegen Nord Stream 2 nicht auf'']. In: ''Handelsblatt'', 22. September 2019.</ref>
 
=== Eesti ===
Eesti välisminister Sven Mikseri sõnul ei ole torustik majanduslik, vaid geopoliitiline projekt. Venemaa jaoks on see „hoov Euroopa poliitikasse sekkumiseks“ ja projekti peatamine on Euroopa Liidu huvides. Eesti president Kersti Kaljulaid süüdistas Saksamaad majandusliku kasu tõstmises julgeolekust kõrgemale ja õõnestades ELi eesmärke mitmekesistada energiaallikaid.<ref>[https://www.faz.net/aktuell/wirtschaft/mehr-wirtschaft/estlands-aussenminister-fordert-stopp-von-nord-stream-2-15669761.html ''Streit um Nord Stream 2 : Estlands Außenminister warnt vor Russlands Einfluss'']. In: ''Frankfurter Allgemeine Zeitung'', 2. Juli 2018.</ref><ref>[https://www.welt.de/politik/ausland/article211599703/Estland-Praesidentin-Kersti-Kaljulaid-zeigt-Verstaendnis-fuer-Schweden.html Estlands Präsidentin: „Ich habe Verständnis für das, was Schweden getan hat“]. In: ''Welt Online'', 15. Juli 2020.</ref>
 
=== Saksamaa ===
Nord Stream 2 torustik on poliitiliselt vaieldav. Pikka aega oli Saksamaa valitsus seisukohal, et Nord Stream 2 ehitamine ei olnud poliitiline, vaid majanduslik projekt. 2018. aasta aprillis ütles Merkel siiski, et Nord Stream 2 ei olnud lihtsalt majandusprojekt, vaid et loomulikult tuleb arvestada ka poliitiliste teguritega.
 
Gaasijuhtme projekte kritiseerisid mõned riigid ja keskkonnaorganisatsioonid (näiteks Ülemaailmne Looduse Fond).
Nord Streami projektidele on vastu olnud nii USA kui ka mitmed Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, kuna on mures, et see suurendab Venemaa mõju piirkonnas. USA vastupanu Nord Stream 2-le mõjutab ka riigi suurenenud maagaasitootmine, mis annab USA kongressile majandusliku stiimuli seista vastu Venemaa gaasitarnetele EL-i USA kildagaasi tarnete kasuks.
 
Pole teada, miks Saksamaa otsustas selles projektis osaleda. Torujuhet rajava konsortsiumi ([[North European Gas Pipeline Company]]) nõukogu esimees on Gerhard Schröder, kes [[Saksamaa liidukantsler]]ina allkirjastas torujuhtme rajamise lepingu Venemaaga veidi aega enne oma ametikohalt lahkumist. Tema hilisem nõustumine võtta vastu Venemaa juhitud konsortsiumi juhi ametikoht on kutsunud Saksamaal ja teistes riikides esile hämmastust, sest selles nähakse võimalikku huvide konflikti. Schröder on nõukogusse nimetatud Gazpromi esindajana. Konsortsiumi tegevjuht on [[Matthias Warnig]].
 
==Poliitilised aspektid==
==Gaasijuhtme käivitamine==
Vastased on pidanud gaasitorustiku Venemaa sammuks traditsiooniliste transiidiriikide (praegu Ukraina, Slovakkia, Tšehhi, Valgevene ja Poola) ümbersõitmiseks. Mõned transiidiriigid on mures, et Kremli pikaajaline plaan on üritada neile poliitilist mõju avaldada, ähvardades nende gaasivarustust, ilma et see mõjutaks Lääne-Euroopasse tarnimist. Kartusi tugevdab asjaolu, et Venemaa on keeldunud energiaharta lepingut ratifitseerimast. Nord Streami kriitikute sõnul võib Euroopa muutuda ohtlikult Venemaa maagaasist sõltuvaks, eriti kuna Venemaal võib olla probleeme nii sise- kui ka välisnõudluse suurenemisega. Pärast mitmeid Venemaa ja Ukraina gaasivaidlusi gaasihindade ning välispoliitika üle Ida-Euroopa suhtes on märgitud, et Venemaa gaasivarustust saab kasutada poliitilise vahendina. Rootsi Kaitseuuringute Agentuuri 2007. aasta märtsis lõppenud uuringus loeti alates 1991. aastast üle 55 juhtumi, millest enamikul on nii poliitiline kui ka majanduslik alus. 2006. aasta aprillis võrdles tollane Poola kaitseminister projekti kurikuulsa 1939. aasta Natsi-Nõukogude paktiga.
Nord Streami gaasijuhe käivitati 8. novembril 2011. Avamisel olid kohal riigijuhid, näiteks Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, Vene Föderatsiooni president Dimitri Medvedev, Prantsusmaa ja Hollandi peaministrid François Fillon ja Mark Rutte ning Euroopa Liidu Komisjoni energeetikavolinik Günther Oettinger <ref name="ZNb4M" />.
Venemaa vastus on olnud see, et torujuhe suurendab Euroopa energiajulgeolekut ja kriitika on põhjustatud kibestumisest märkimisväärsete transiiditulude kaotuse üle, samuti poliitilise mõju kaotusest, mis tulenes transiidiriikide võimest muuta Venemaa gaasitransporti Lääne-Euroopasse nende kohaliku poliitilise tegevuskava pantvangiks. See vähendab Venemaa sõltuvust transiidiriikidest, kuna seob esimest korda Venemaa otse Lääne-Euroopaga. Gazpromi sõnul vähendab otsene ühendus Saksamaaga riske gaasi transiiditsoonides, sealhulgas poliitilist riski , mis tuleneb Venemaa gaasiekspordi takistamisest Lääne-Euroopasse.<ref>[https://www.reuters.com/article/nordstream-vestager-idDEKCN1VW1QH ''Designierte EU-Kommissarin gegen Gaspipeline Nordstream 2'']. In: ''Reuters'', 11. September 2019.</ref>
 
2011. aastal alustatud monopolidevastane uurimine Gazpromi vastu näitas mitmeid "kuritarvitavaid tavasid", mida ettevõte rakendas EL-is erinevate saajate suhtes, ja Nord Streami kritiseeriti selle nurga alt, kuna see tugevdab Gazpromi positsiooni ELis veelgi. Euroopa Komisjoni ametnikud avaldasid arvamust, et "Nord Stream 2 ei suurenda [ELi] energiajulgeolekut".
 
== Julgeoleku ja sõjalised aspektid ==
==Projekti poliitiline taust ja Euroopa riikide energiajulgeolek==
Rootsi sõjaeksperdid ja mitmed poliitikud on öelnud, et torustike süsteem võib Rootsile tekitada julgeolekupoliitilisi probleeme. Torujuhe motiveerib Venemaa mereväe kohalolekut Eesti majandusvööndis ja venelased saavad seda soovi korral kasutada sõjaväeluureks. Soome sõjateadlane on öelnud, et kuigi poliitiline arutelu Nord Streami üle keskendub Soomes erinevatele ökoloogilistele aspektidele, on gaasijuhtmel selgelt sõjalisi tagajärgi, mida Soomes avalikult ei arutata. Rohkem poliitilisi muresid tõstatati, kui Vladimir Putin teatas, et torustiku projekti ökoloogiline ohutus tagatakse Venemaa mereväe Balti laevastiku kasutamisega. Saksa nädalaleht on teatanud, et torustiku ääres asuvaid kiudoptilisi kaablit ja jaamu võiks teoreetiliselt kasutada ka spionaažiks. Nord Stream AG väitis, et fiiberoptiline juhtimiskaabel pole vajalik, ning rajamiseks tehnilisi plaane pole tehtud.
Kuna Venemaa on Euroopa riikide suurim gaasitarnija, siis pärast Venemaa-Ukraina gaasisõdu on Euroopa riigid mõistnud ohtu liigsest energiasõltuvusest Venemaast, kuid riikide väljakujunenud energiasüsteem ei võimalda lühikese aja jooksul energiatootmist ümber korraldada.
Gazpromi tegevdirektorite aseesimees on need mured tagasi lükanud, öeldes, et "esitatakse mõningaid naeruväärseid vastuväiteid - poliitilisi, sõjalisi või seotud luuramisega. See on tõesti üllatav, sest kaasaegses maailmas ... on naeruväärne, kui öelda, et gaasitorustik on relv sõjas.
 
== Majanduslikud aspektid ==
Venemaa ja Saksamaa ametnikud on väitnud, et gaasitorustik aitab säästa majandust transiiditasude kaotamise tõttu (kuna minnakse mööda transiitriikidest) ja avamere torustiku suurema töörõhu tõttu, mis viib madalamate käitamiskuludeni (välistades vajaduse kallite keskkompressorjaamade järele). Ukraina gaasitranspordisüsteemi operaatori Ukrtransgazi sõnul kaotab ainuüksi Ukraina maagaasi transiiditulu kuni 720 miljonit dollarit aastas. Samal ajal kaotab Naftogazi juhatuse esimehe sõnul Ukraina 3 miljardit dollarit, mida ta saab aastas gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisel maagaasi transiidilt ELi riikidesse. Gazprom teatas, et suunab Ukraina kaudu veetava 20 miljardi m3 maagaasi Nord Streami. Vastaste sõnul on allveelaevade torustiku hoolduskulud suuremad kui maismaatrassil. 1998. aastal väitis Gazpromi endine esimees Rem Vjahirev, et projekt on majanduslikult teostamatu.
{| class=wikitable
|-
68. rida ⟶ 179. rida:
|[[Leedu]] || 100<ref name="ype3n" />
|}
Kui Nord Streami torujuhe ületab veetee Poola sadamatesse Szczecini ja Świnoujście, tekkis muret, et see vähendab sadamateni viiva veetee sügavust. Kuid Poola peaminister Donald Tusk ja mitmed eksperdid on kinnitanud, et Nord Streami torujuhe ei blokeeri Świnoujście ja Szczecini sadamate arengukavasid.<ref>[https://www.cicero.de/aussenpolitik/nord-stream-2-das-anti-europa-projekt ''Nord Stream 2: Das Anti-Europa-Projekt'']. In: ''Cicero'', 19. September 2020.</ref>
 
== Keskkonnaaspektid ==
==Vaidlus projekti ümber==
Suurim keskkonnamõju seoses gaasijuhtmega tuleneb transporditava gaasi tarbimisest, kui see võimaldab rohkem ELi importida. See oleks vastuolus kliimakaitse püüdlustega dekarboniseerida. Nimivõimsusega 55 miljardit m3 / a võib iga torupaar põhjustada süsinikuheitmeid 110 miljonit tonni CO2 aastas. Lisada tuleb metaani kadu kaevandamisel ja transportimisel.
 
Portowaja kompressorjaama jaoks Venemaa Nord Stream 1 voo alguses, nimiväärtusega 366 megavatti, CO2 heitkogust umbes 1,5 miljonit tonni aastas hinnanguliselt, arvestamata Venemaa siseste gaasijuhtmete kompressorjaamu.<ref>http://www.gazprom.de/projects/nord-stream/ Wirkungsgrad der Gasturbinen 7. September 2020</ref>
Kesk-Euroopa ja Baltimaad avaldasid muret Põhja-Euroopa torujuhtme rajamise kava pärast diplomaatiliste kanalite kaudu juba enne lepingu sõlmimist. Pärast lepingu sõlmimist tegi seda Eesti poliitikutest avalikult esimesena [[Lennart Meri]]. Gaasijuhtme rajamise takistamise püüdes on panus tehtud Saksamaa üldsuse vastuseisule keskkonnakaalutlustel. Gaasijuhtme merealuse osa ehitusele peab eelnema keskkonnamõjude hindamine, mida pole veel tehtud.
 
Kuna rõhukadu on voolukiiruse ruut, võib muutumatu gaasitranspordimahu jagamine kahe Nord Streami süsteemi vahel kokku hoida umbes 3/4 pumpamise koormusest ja eeldatavasti üle miljoni tonni CO2 heidet oleks võimalik igal aastal vältida. Kasutades Umweltbundesamti diskonteeritud CO2 kahjustuskulu 180 eurot / tonn, võimaldaks see ligikaudse hinnangu järgi kolmandat toru amortiseerida umbes 20 aasta jooksul globaalsest vaatenurgast. Võimalik, et ka neljanda toru võib amortiseerida hüpoteetilisel juhul, kui gaasi voolu optimeeritakse üle erinevate Venemaa ja ELi vaheliste torustike.
{{pooleli}}
 
Nord Stream 2 torude üle 2 miljoni tonni terase tootmine andis rohkem kui 3 miljonit tonni süsinikdioksiidi heidet; välja arvatud betoonkate ja sellega seotud torustiku osad maismaal.
== Keskkonnamõjude ja -riskide hinnangud ==
 
Enne ehitamist oli mure, et ehitus võib merepõhja häirida, sest see toob välja Teise maailmasõja aegsed meremiinid ja mürgised materjalid (sealhulgas miinid, keemilised jäätmed, keemilised laskemoonad ja muud Läänemerre viimastel aastakümnetel uputatud esemed) ning seeläbi ained võivad merepõhjast pinnale jõuda, kahjustades Läänemere eriti tundlikku ökosüsteemi. Rootsi keskkonnaminister Andreas Carlgren nõudis, et keskkonnaanalüüs hõlmaks alternatiivseid võimalusi torustiku viimiseks üle Läänemere, kuna see läbib prognooside kohaselt piirkondi, mida peetakse keskkonnaprobleemideks ja riskantseteks. Rootsi kolm opositsiooniparteid kutsusid üles uurima torustiku kuivamaale ümbersuunamise võimalust. Soome keskkonnarühmad pidasid kampaaniat lõunapoolsema trassi kaalumiseks, väites, et merepõhi on tasasem ja seetõttu oleks ehitamine sirgjoonelisem ning seetõttu potentsiaalselt vähem häiriv jäätmetele. Läti president ütles, et Nord Stream on keskkonnale ohtlik, kuna erinevalt Põhjamerest Läänemeres sellist veeringlust ei toimu.<ref>{{Raamatuviide|autor=Julia Boek|pealkiri=Nord Stream 2 in Bau: Für die Ostsee ein Strang|väljaanne=Die Tageszeitung: taz |aasta=2018-11-18 |ISSN=0931-9085 |url=[https://www.taz.de/!5548430/ taz.de] |Vaadatud=2018-12-14}}</ref>
 
Samuti on murettekitav mõju Läänemere lindude ja mere elustikule, kuna Rahvusvaheline Mereorganisatsioon tunnistab Läänemerd eriti tundlikuks merealaks. Maailma Looduse Fond palus Läänemere merekeskkonnakaitse komisjoni (HELCOM) osalisriikidel kaitsta Läänemere mereelupaiku, mida Nord Streami projekti rakendamine võiks muuta. Soome filiaal teatas, et võib Nord Stream AG vastu esitada kohtuvaidluse, kui ettevõte ei hinda nõuetekohaselt potentsiaalset alternatiivset marsruuti Hoglandi lõunaküljel. Nord Stream AG andmetel ei olnud see torustikule sobiv marsruut Hoglandi lähedale kavandatud kaitseala, merekaablite ja peamise laevatee tõttu. Venemaa keskkonnaorganisatsioonid hoiatasid, et Soome lahe idaosa ökosüsteem on Läänemere kõige haavatavam osa. Rootsi keskkonnarühmad on mures selle pärast, et torustik on liiga lähedal Gotlandi merekaitsealale. Tuntakse muret ka selle pärast, et torujuhe läbib mitut merekaitseala.
2007. aasta aprillis alustas Leedu noor konservatiivide liiga (YCL) veebipöördumist pealkirjaga "Kaitske Läänemerd, kuni see pole veel liiga hilja!", Mis on tõlgitud kõikidesse Balti regiooni riigikeeltesse. 29. jaanuaril 2008 korraldas Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon avaliku arutelu YCL-i juhi esitatud petitsiooni üle. 8. juulil 2008 kiitis Euroopa Parlament 542 poolthäälega 60 vastu mittesiduva aruande, milles kutsuti Euroopa Komisjoni üles hindama Nord Streami projekti täiendavat mõju Läänemerele. Riigikogu tegi 27. oktoobril 2009 deklaratsiooni, milles väljendas "muret gaasijuhtme võimalike keskkonnamõjude pärast" ja rõhutas, et rahvusvahelised konventsioonid on pidanud "Läänemerd eriti haavatavaks keskkonnaseisundiks".
 
Vene ametnikud kirjeldasid neid probleeme projekti vastasteks ja poliitiliselt motiveerituks. Nad väitsid, et ehituse ajal puhastatakse merepõhja, mitte ei ohustata seda. Venemaa välisminister on väitnud, et Venemaa austab täielikult soovi tagada projekti 100% -line keskkonnasäästlikkus ning Venemaa toetab sellist lähenemisviisi täielikult ning keskkonnamõju hindamise käigus käsitletakse kõiki keskkonnaprobleeme.
 
Muret tekitas asjaolu, et algselt plaanis Nord Stream AG torustiku loputada 2,3 miljardi liitri kemikaali lahusega, mis pumbatakse hiljem Läänemerre. Nord Stream AG vastas, et glutaaraldehüüdi ei kasutata, ja isegi kui kemikaali kasutataks, oleks mõju lühike ja lokaliseeritud tänu kiirusele, millega kemikaal laguneb, kui see veega kokku puutub.
 
Üks tõstatatud probleemidest oli see, et Läänemeri ja eriti Soome laht olid I ja II maailmasõja ajal tugevalt mineeritud ja paljud miinid on endiselt meres. Esimese ja Teise maailmasõja ajal paigutati umbes 85 000 miini. Sellesse merre on visatud ka palju laskemoona. Torustiku kriitikud väljendasid kartust, et torustik võib häirida laskemoona puistanguid. 2008. aasta novembris teatati, et torustik kulgeb läbi vanade meremiinide kaitseliinide ja et Soome lahte peetakse üheks kõige enam mineeritud merealaks maailmas. Torustiku trassilt leitud uppunud miinid asuvad peamiselt rahvusvahelistes vetes rohkem kui 70 m sügavusel. Nord Stream AG lõhkas miine vee all.
 
== Eetilised probleemid ==
Saksamaa endine kantsler Gerhard Schröder ja Venemaa president Vladimir Putin olid läbirääkimiste faasis torustiku projekti tugevad pooldajad. Rahvusvaheline meedia viitas Nord Stream AG tegevdirektori Matthias Warnigi, endise Ida-Saksamaa salapolitseiniku, ja Vladimir Putini varasematele suhetele, kui ta oli KGB agent Ida-Saksamaal. Need väited lükkas tagasi Matthias Warnig, kelle sõnul kohtus ta Vladimir Putiniga esimest korda elus 1991. aastal, kui Putin oli Peterburi linnapea kantselei välissuhete komitee juht.
 
Torustiku ehitamise leping kirjutati alla kümme päeva enne Saksamaa parlamendivalimisi. 24. oktoobril 2005, paar nädalat enne Schröderi kantslerikohalt lahkumist garanteeris Saksamaa valitsus Nord Streami projekti maksumusest miljardi euro katmise, kui Gazprom peaks laenu maksmata jätma. See garantii aegus 2006. aasta lõpus, ilma et seda oleks kunagi vaja läinud. Varsti pärast Saksamaa kantsleri kohalt lahkumist nõustus Gerhard Schröder juhtima Nord Stream AG aktsionäride komiteed. Saksamaa ja rahvusvaheline meedia on seda laialdaselt kirjeldanud kui huvide konflikti, mis tähendab, et torustiku projekt võib olla läbi surutud isiklikuks kasuks, mitte Saksamaa gaasivarustuse parandamiseks. Teavet Saksamaa valitsuse garantii kohta palus Euroopa Komisjon. Hoolimata aastatepikkusest ammendavast uurimisest, ei ole ühegi poole suhtes ametlikke süüdistusi esitatud.
 
2009. aasta veebruaris alustas Rootsi prokuratuur pistise ja korruptsiooni kahtlustustel põhinevat uurimist pärast seda, kui Gotlandi saare kolledž sai Nord Streami annetuse, mis suunati Gotlandi ülikooli kolledži professorile, kes oli varem hoiatanud, et Nord Streami torujuhe tuleb liiga lähedale tundlikule linnutsoonile. Konsortsium on palganud mitu endist kõrget ametnikku. Lisaks töötas Soome endine peaminister Paavo Lipponen Nord Streami nõunikuna alates 2008. aastast.<ref>{{Raamatuviide|autor=Peter Müller|pealkiri=„Kein Recht, kein Geld“|kirjastus=Der Spiegel|number=37/2020|koht=Hamburg|aasta=2020-09-05|ISBN=|ISSN=2195-1349 |Seiten=42 f.}}</ref>
 
== Maapealsed alternatiivid ==
11. jaanuaril 2007 tegi Soome kaubandus- ja tööstusministeerium avalduse Venemaa-Saksamaa maagaasijuhtme keskkonnamõju hindamise programmi kohta, milles mainis, et teoreetiliselt võivad alternatiivsed trassid Balti riikide, Kaliningradi ja / või Poola kaudu olla otstarbekad, sest see oleks lühem kui Läänemere läbiv trass ja see oleks torustiku läbilaskevõimet paindlikumalt suurendav aspekt ning projekti finantstulemused oleksid paremad. Rootsist tuli ka üleskutseid kaaluda torustiku ümbersuunamist kuivale maale. Poola oli teinud ettepaneku rajada avamere torustikele maismaal alternatiivina torustiku Jamal – Euroopa teine alternatiiv, merevaigu torustik läbi Balti riikide ja Poola. Projekt näeb ette maagaasijuhtme rajamist Venemaal Tveri, Novgorodi ja Pihkva oblastisse ning seejärel läbi Läti ja Leedu Poolasse, kus see ühendatakse uuesti Euroopa torustikuga. Läti on teinud ettepaneku kasutada oma maa-aluseid gaasihoidlaid, kui kasutatakse maismaa trassi. Pooldajad on väitnud, et merevaigu gaasitorustik maksab poole vähem kui veealune torujuhe ning oleks lühem ja sellel oleks vähem keskkonnamõju. Selle ettepaneku kriitikud ütlevad, et antud juhul oleks see tarnijatele pikemas perspektiivis kallim, sest projekti peamine eesmärk on vähendada transiidikulusid. Nord Stream AG on vastanud, et Läänemeri on gaasitorustike süsteemi ainus marsruut ja ta ei kaalu maismaa alternatiivi.
 
== Teise maailmasõja hauakohad ==
Endine Euroopa Parlamendi liige Eestist Andres Tarand on tõstatanud küsimuse, et Nord Streami torustik võib häirida 1941. aastal toimunud merelahingutest pärinevaid II maailmasõja haudu. Nord Streami pressiesindaja on öelnud, et haudu ei häirita. Kuid 16. juulil 2008 teatati, et üks seismilistest laevadest avastas Soome lahe Soome majandusvööndis kavandatud Nord Streami torustiku uuringu käigus Nõukogude märgistusega allveelaeva vraki.
 
Lisaks Nõukogude allveelaeva vrakile on Greifswaldi lahes ja Soome lahes Nord Streami torustiku lähistel uppunud laevad. Greifswaldi lahes asuv laev on üks neist 20-st, mida Rootsi merevägi uputas 1715. aastal, et luua füüsiline tõke üle Greifswaldi lahe rannalaguuni madala sissepääsu. Vene arheoloogid väitsid, et Soome lahes asuv laev "ehitati tõenäoliselt 1710. aastal ja uppus Soome vallutamisele suunatud haarangu käigus" 1713. aastal Peeter Suure valitsusajal.
 
==Vaata ka==
*[[Nord Stream 2]]
*[[South Stream]]
*[[Blue Stream]], Rumeeniat, Ukrainat, Bulgaariat ja Musta mere põhja läbiv gaasitrass
*[[Družba naftajuhe]], Valgevenes, mille kaudu kulgeb 8% Venemaa naftaekspordistnaftaeksport Euroopasse
*[[Ukraina gaasikriis]]
 
*[[Saksamaa majandus]]
== Kirjandus ==
*[[Venemaa majandus]]
* Detlef Bimboes: ''[http://www.ag-friedensforschung.de/themen/oel/bimboes.html Die Ostseepipeline – Das Erdgas aus dem Osten und der neue Kalte Krieg]''. 2. April 2006 (AG Friedensforschung an der Uni Kassel)
*[[Northern European Pipeline System]]
* {{Raamatuviide
*[[Central Europe Pipeline System]]
|autor=Roland Götz
*[[Baltic Pipeline System]]
|pealkiri =Pipeline-Popanz. Irrtümer der europäischen Energiedebatte
*[[Baltic Pipeline System-2]]
|väljaanne =Blick in die Röhre. Europas Energiepolitik auf dem Prüfstand
|kirjastus =Berliner Wissenschaftsverlag
|koht=Berlin
|aasta=2009
|ISBN=978-3-8305-1615-6}}
* Roland Götz: [http://www.swp-berlin.org/common/get_document.php?id=1391 ''Die Ostseegaspipeline – Instrument der Versorgungssicherheit oder politisches Druckmittel?''] (PDF) In: ''SWP-Aktuell'', September 2005
* Andreas Goldthau: ''Assessing Nord Stream 2:regulation, geopolitics & energy security in the EU, Central Eastern Europe & the UK'', European Centre for Energy and Ressource Security (EUCERS), London, 2016 [https://www.kcl.ac.uk/sspp/departments/warstudies/research/groups/eucers/pubs/strategy-paper-10.pdf Online (pdf)]
* Valentin Jeutner: [doi:10.1093/jwelb/jwz031 ''Amendments, annexations, alternatives: Nord Stream 2’s contemporary status under EU and international law'', The Journal of World Energy Law & Business, Oxford 2019, 1–11.]
* Michael Kaczmarek: [http://www.eurotopics.net/de/magazin/gas_pipelines_2007_06/debatte_pipelines/ ''Gas-Pipelines: Der Kampf gegen die Energieabhängigkeit'']. euro|topics, 20. Juni 2007 (Bundeszentrale für politische Bildung)
* {{Raamatuviide
|autor=Jochen Lamp
|pealkiri=Die Ostseepipeline. Ein transnationales Infrastrukturprojekt als Prüfstein internationaler Umweltstandards
|keel=Saksa
|sari =Blick in die Röhre. Europas Energiepolitik auf dem Prüfstand
|kirjastus= Berliner Wissenschafts-Verlag
|koht=Berlin
|aasta=2009
|ISBN=978-3-8305-1615-6}}
* Stefan Rausch: ''Russlands Gas nach Europa. Nord Stream im Kontext einer Europäischen Energiesicherheitspolitik'', München 2014, ISBN 978-3-668-41404-4
* Michael Thumann: ''[http://www.zeit.de/2005/37/Energieprojekte Wenn Putin Gas gibt. Berlin und Moskau lassen ein gewaltiges Erdgasrohr durch die Ostsee legen. Deutschlands Versorgung wird damit nicht sicherer]''. In: ''Die Zeit'', 37/2005, 8. September 2005
 
== Välislingid ==
101. rida ⟶ 259. rida:
*[[Tiit Made]], [http://www.ap3.ee/?PublicationId=d76ccf4a-e3bf-428a-80fe-b99653bc7abc Made: Nord Stream ja Gazprom kipuvad Eestit valitsema], Äripäev, 20.09.2007
* [http://www.postimees.ee/?id=49949 Nord Streami finantsjuht kinnitab toruprojekti jätkumist], Postimees, 18. november 2008
* [[Kalev Kask]]. [http://www.epl.ee/artikkel/454340 Schröder: Nord Stream valmib aastaks 2011] EPL, 7. jaanuar 2009
* [http://www.postimees.ee/?id=67543 Soome dotsent: Nord Streamil on sõjaline tähendus] Postimees, 10. jaanuar 2009
* [http://www.postimees.ee/?id=67758 Die Welt: Venemaa tahab Nord Streamiga Euroopat lõhestada] Postimees, 11. jaanuar 2009
* [http://www.postimees.ee/?id=71060 Poola välisminister taunis Merkeli toetust Nord Streamile] Postimees, 19. jaanuar 2009
* [[Madis Filippov]]. [http://www.postimees.ee/?id=92657 Nord Streami keskkonnamõjude aruanne jätab tähelepanuta Läänemere eripära] Postimees.ee, 11. märts 2009
* Kalev Kask. [http://www.epl.ee/artikkel/463430 Tarand: Nord Stream toob Läänemerel kaasa ökoloogilise katastroofi] EPL.ee, 26. märts 2009
* [[Endel Lippmaa]], [[Tarmo Soomere]] ja [[Margus Maidla]] saates "[[Kukkuv õun]]", [http://podcast.kuku.ee/2009/04/12/kukkuv-oun-2009-04-12/], 12. aprill 2009
* [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/article.php?id=23859995 Bundeswehr nõuab Nord Streami trassi muutmist, õppepolügoonina kasutava Rügeni saare lähedalt], Delfi 10. juuni 2009
* [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/lipponen-votab-nord-streamilt-prisket-noustamistasu.d?id=24717869 Soome ekspeaminister Paavo Lipponen on oma konsultatsioonifirma Cosmopolis Oy kaudu gaasitoruettevõttelt Nord Stream ja energiafirmalt Pohjolan Voima sisse nõudnud "kuuenumbrilise summa"], Delfi 23. juuli 2009
116. rida ⟶ 274. rida:
* [http://www.postimees.ee/?id=222829 Nord Stream sundis Gotlandil teisaldama paadipõgenike mälestusmärgi], Postimees, 9. veebruar 2010
* [http://www.postimees.ee/?id=229376 Soome eksperdid: Nord Streami külge pannakse Vene sidekaabel], Postimees, 25. veebruar 2010
* [[Kadri Masing]], [http://www.epl.ee/artikkel/493778 Nord Streami poolt mahasalatud mürgivaadid ohustavad Läänemerd], Eesti Päevaleht, 17. märts 2010
* [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kgb-taustaga-eestlane-moskvas-laanemeres-on-500-000-tonni-keemiarelvi.d?id=30011587 KGB taustaga eestlane Moskvas: Läänemeres on 500 000 tonni keemiarelvi], Delfi, 25. märts 2010, pärast mida avaldas
* [http://www.delfi.ee/news/majandus/majandus/nord-stream-soovib-taas-eesti-majandusvoondit-uurida.d?id=30099981&l=fplead Nord Stream, et soovib taas Eesti majandusvööndit uurida], Delfi, 29. märts 2010
125. rida ⟶ 283. rida:
<ref name="CQShC">Svensk Sjöfarts Tidning 2002, nr 24</ref>
<ref name="eex4U">[http://www.shipgaz.com/news/archive Scandinavian Shipping Gazette]</ref>
<ref name="evjqJ">[http://uudised.err.ee/index.php?06233924 Putin ja Schröder avasid Nord Streami gaasijuhtme]</ref>
<ref name="5akE8">[http://www.regeringen.se/sb/d/12328/a/134822?MLSSessionID=NAADfC1WBCsxMzc Rootsi valitsuse motiveering] (rootsi keeles)</ref>
<ref name="T2jnD">Whist, Bendik Solum (2008) "Nord Stream: Not Just a Pipeline". Lysacker: Fridtjof Nansen Institute, lk. 5-20</ref>
132. rida ⟶ 289. rida:
<ref name="mPgkX">[http://gazprom.comproduction/projects/pipelines/nord-stream/ Nord Stream Gazpromi kodulehel]</ref>
<ref name="ZNb4M">[http://uudised.err.ee/?06238537 Medvedev ja Merkel avasid Nord Streami gaasijuhtme. ERR uudised]</ref>
<ref name="ype3n">[http://www.dailyperfect.com/read/news/118256623 What difference would Nord Stream mean to European energy supply? [[Selene Rebane]]]</ref>
}}
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Nord_Stream"