Märjamaa: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →Ajalugu: pisitoimetamine |
Resümee puudub |
||
8. rida:
}}
'''Märjamaa''' on [[alev]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]], [[Märjamaa vald|Märjamaa valla]] keskus.
Alevi peamiseks vaatamisväärsuseks on [[Märjamaa kirik]] koos Esimeses maailmasõjas ning Vabadussõjas hukkunutele püstitatud [[Märjamaa Vabadussõja monument|kirikuvärav-monumendiga]]. [[Alev]]iks nimetati Märjamaa aastal [[1945]]. Aastatel [[1950]]–[[1962]] oli ta [[Märjamaa rajoon]]i keskus. [[1931]]–[[1968]] oli Märjamaal [[Rapla–Virtsu raudtee|Rapla–Virtsu kitsarööpmelise raudtee]] [[Märjamaa raudteejaam|jaam]].
15. rida ⟶ 17. rida:
== Ajalugu ==
Märjamaa oli ajalooliselt [[Läänemaa]] osa, [[Lääne kreis]]i [[Märjamaa kihelkond|Märjamaa kihelkonnas]] ja hiljem [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]]. [[Eesti NSV]], [[Märjamaa rajoon]] moodustati aastal [[1950]] pärast maakondade likvideerimist. Märjamaa rajoon hõlmas [[Läänemaa]] idapoolse osa, millele oli liidetud alasid endisest [[Harjumaa]]st. Aastal [[1959]] liideti sellega likvideeritud [[Pärnu-Jaagupi rajoon]]i põhjaosa. Rajoon likvideeriti aastal [[1962]], mil põhiosa liideti [[Rapla rajoon]]iga ja [[Kullamaa]] piirkond liideti [[Haapsalu rajoon]]iga.
[[Pilt:Märjamaa2008.JPEG|pisi|
Märjamaa alevi [[omavalitsus]]lik staatus kinnitati aastal 1991.<ref name="riigiteataja1991" />
[[Vabariigi Valitsus]]e 11. juuli 2002. aasta määruse nr 228 "Haldusterritoriaalse korralduse muutmine Märjamaa valla (alevi), Märjamaa valla ja Loodna valla osas" alusel moodustati senise Märjamaa valla (alevi), senise Märjamaa valla ja senise [[Loodna vald|Loodna valla]] baasil uus omavalitsusüksus [[Märjamaa vald]]. Märjamaa kui asula liigiks kehtestati alev. Märjamaa alevi ja Loodna valla sümbolid kuulutati kehtetuks.
▲[[Pilt:Märjamaa2008.JPEG|pisi|tühi|Vaade Märjamaa kiriku tornist aastal 2004 suunaga [[Tallinn]]a poole]]
Märjamaalt on pärit teatritegelane [[Hugo Murre]], näitleja [[Arvi Hallik]], mineraloog [[Enn Pärnama]], kirjanik [[Arvo Valton]], tehnikateadlased [[Ülo Rudi]] ja [[Kusta Rumma (tehnikateadlane)|Kusta Rumma]], laskur ja treener [[Jüri Talu]], jurist [[Mihkel Oviir]], korvpallur ja spordiarst [[Katrin Aasvee]], poliitik ja laulja [[Aivar Riisalu]], jurist [[Priidu Pärna]], folklorist [[Liina Paales]], teatrikunstnik [[Innari Toome]] ja pärimusmuusik [[Cätlin Mägi]].
| |||