Erinevus lehekülje "Kolmeastmeline deliktistruktuur" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
 
'''Kolmeastmeline deliktistruktuur''' on skeem [[Delikt|delikti]] analüüsimiseks, mille abil selgitatakse välja, kas ja mis ulatuses on [[delikt]] teo toimepanijale karistatav. [[Karistusseadustik|Karistusseadustiku]] kohaselt karistatakse [[Kuritegu|kuriteo]] eest, mis vastab [[süüteokoosseis]]ule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.<ref>Karistusseadustik § 2 lg 2 .- RT I, 10.07.2020, 18</ref> Kolmeastmelise deliktistruktuuri astmed (koosseisupärasus, õigusvastasus ja süü) tähendavad seda, et kõik astmed läbitakse ning viimasel, süü tasandil, jõutakse järeldusele isiku teo süülisuse (või selle puudumise) osas.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jaan Sootak|pealkiri=Karistusõigus: üldosa|aasta=2018|koht=Tallinn|kirjastus=Juura|lehekülg=165}}</ref> Karistatavast teost saab rääkida, kui kõigil kolmel astmel on saadud jaatav vastus. Kui ühes kontrollietapis saadakse eitav vastus (tegu pole koosseisupärane, õigusvastane või isik ei ole süüdi), siis ei jätkata kontrolli, sest karistatavus langeb igal juhul ära.<ref>Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus 3-1-1-95-06, p 6.</ref>
{{Vikinda|kuu=oktoober|aasta=2020}}
'''Kolmeastmeline deliktistruktuur''' on skeem [[Delikt|delikti]] analüüsimiseks, mille abil selgitatakse välja, kas ja mis ulatuses on [[delikt]] teo toimepanijale karistatav. [[Karistusseadustik|Karistusseadustiku]] kohaselt karistatakse [[Kuritegu|kuriteo]] eest, mis vastab [[süüteokoosseis]]ule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.<ref>Karistusseadustik § 2 lg 2 .- RT I, 10.07.2020, 18</ref> Kolmeastmelise deliktistruktuuri astmed (koosseisupärasus, õigusvastasus ja süü) tähendavad seda, et kõik astmed läbitakse ning viimasel, süü tasandil, jõutakse järeldusele isiku teo süülisuse (või selle puudumise) osas.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jaan Sootak|pealkiri=Karistusõigus: üldosa|aasta=2018|koht=Tallinn|kirjastus=Juura|lehekülg=165}}</ref> Karistatavast teost saab rääkida, kui kõigil kolmel astmel on saadud jaatav vastus. Kui ühes kontrollietapis saadakse eitav vastus (tegu pole koosseisupärane, õigusvastane või isik ei ole süüdi), siis ei jätkata kontrolli, sest karistatavus langeb igal juhul ära.<ref>Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus 3-1-1-95-06.</ref>
 
== Koosseisupärasus ==
Objektiivne süüteokoosseis moodustub objektiivsetest, välismaailmas ilmnevatest asjaoludest (teo väline pilt).<ref>{{Raamatuviide|autor=Jaan Sootak|pealkiri=Karistusõigus: üldosa|aasta=2018|koht=Tallinn|kirjastus=Juura|lehekülg=200}}</ref>
 
* [[Objekt]] – välismaailma osa (inimene, aine või ese), millele on koosseisutegu suunatud.<ref>Riigikohtu üldkogu otsus 3-1-1-37-07, p 16.</ref>
* Subjekt – teo toimepanija.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jaan Sootak|pealkiri=Karistusõigus: üldosa|aasta=2018|koht=Tallinn|kirjastus=Juura|lehekülg=202}}</ref>
* [[Tegu]] – inimkäitumine, millegi tegemine või tegemata jätmine, mis tuleb alati tuvastada. Selle etapi kontrollimisel kirjeldatakse tegu näiteks teomodaliteetide abil (aeg, koht, vahend).<ref>{{Raamatuviide|autor=Jaan Sootak|pealkiri=Karistusõigus: üldosa|aasta=2018|koht=Tallinn|kirjastus=Juura|lehekülg=202-203202–203}}</ref>
* [[Tagajärg]] – välismaailmas väljenduv teost tingitud muudatus või ootuspärase muutuse ärajäämine. Süütegu on alles siis lõpule viidud, kui on saabunud koosseisupärane tagajärg.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jaan Sootak|pealkiri=Karistusõigus: üldosa|aasta=2018|koht=Tallinn|kirjastus=Juura|lehekülg=204-205204–205}}</ref>
 
Tagajärje omistamine koosneb omakorda põhjuslikust seosest ning normatiivsest omistamisest. Selles etapis vaadeldakse teo ja tagajärje vahelist seost. Põhjusliku seose põhivormeli kohaselt on antud tegu tagajärje põhjustanud siis, kui teo mõttelisel eemaldamisel, langeks ära ka tagajärg. Lisaks põhivormelile on ka erandeid. Näiteks on põhjuslik seos olemas ka siis, kui mitme isiku teod põhjustasid tagajärje ühiselt, kuid eraldi poleks tagajärge saabunud (kumulatiivne põhjuslikkus). Alternatiivne põhjuslikkus esineb siis, kui mitu isikut panevad toime teo sama tagajärje osas ning põhivormelit kasutades ei langeks tagajärg ära. Lisaks saab põhjuslik seos olla ka katkenud põhjuslikkuse puhul, kus üks isik jõuab teisest ette ning tagajärg oleks saabunud mõlema teo puhul. Tekib olukord, kus kummagi teo mõttelisel eemaldamisel, saabuks ikkagi tagajärg ehk kumbki isikutest põhivormelile tuginedes ei vastutaks. Seetõttu tehakse põhivormelisse korrektiiv ning lähtutakse eelkõige ahelast, mis selgelt tagajärje põhjustas (teine ei vastuta süüteo eest, vaid selle katse eest). <ref>{{Raamatuviide|autor=Jaan Sootak|pealkiri=Karistusõigus: üldosa|aasta=2018|koht=Tallinn|kirjastus=Juura|lehekülg=208-215208–215}}</ref> [[Normatiivne omistamine]] on tagajärje omistamise teine etapp. Selles etapis analüüsitakse, kas isik lõi oma teoga õiguslikult hukkamõistva ohu, mis realiseerus tagajärjes.<ref>{{Raamatuviide|autor=Erich Samson|pealkiri=Kriminaalõiguse üldosa|aasta=2001|koht=Tallinn|kirjastus=Justiitsministeerium|lehekülg=74}}</ref>
 
=== Subjektiivne koosseis ===
Subjektiivses koosseisus analüüsitakse, kas ja mil viisil on teo objektiivsed asjaolud isiku sisemaailmaga seotud ja seega talle ka subjektiivselt omistatavad.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jaan Sootak|pealkiri=Karistusõigus: üldosa|aasta=2018|koht=Tallinn|kirjastus=Juura|lehekülg=230}}</ref> Süüteokoosseisu peamisteks subjektiivseteks tunnusteks on [[tahtlus]]<ref>Karistusseadustik § 16 .- RT I, 10.07.2020, 18</ref> ning [[ettevaatamatus]]<ref>Karistusseadustik § 18 .- RT I, 10.07.2020, 18</ref>. Lisaks võib subjektiivne tunnust tulla seadusest (näiteks [[motiiv]] või eesmärk).<ref>{{Raamatuviide|autor=Jaan Sootak|pealkiri=Karistusõigus: üldosa|aasta=2018|koht=Tallinn|kirjastus=Juura|lehekülg=231}}</ref> [[Tahtlus]] jaguneb omakorda kavatsetuseks, otseseks tahtluseks ja kaudseks tahtluseks.<ref>Karistusseadustik § 16 lg 1 .- RT I, 10.07.2020, 18</ref> [[Ettevaatamatus]] jaguneb aga [[kergemeelsus]]eks ja [[hooletus]]eks.<ref>Karistusseadustik § 18 lg 1 .- RT I, 10.07.2020, 18</ref> Subjektiivses koosseisus määratakse [[tahtlus]]e või [[ettevaatamatus]]e liik, millest sõltub [[delikt]]ist tuleneva karistuse raskusaste.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jaan Sootak|pealkiri=Karistusõigus: üldosa|aasta=2018|koht=Tallinn|kirjastus=Juura|lehekülg=231-232231–232}}</ref>
 
== Õigusvastasus ==
Õigusvastasus näitab, et tegu rikub õiguskord ehk on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õigusvastasus rõhutab, et õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigile võrdselt. Õigusvastasust eeldatakse ning selles etapis kontrollitakse eelkõige seda, kas koosseisupärane tegu võib erandina olla õiguspärane.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jaan Sootak|pealkiri=Karistusõigus: üldosa|aasta=2018|koht=Tallinn|kirjastus=Juura|lehekülg=282}}</ref> Karistusõiguslikud õigusvastasust välistavad asjaolud on näiteks [[hädakaitse]]<ref>Karistusseadustik § 28 .- RT I, 10.07.2020, 18</ref>, [[hädaseisund]]<ref>Karistusseadustik § 29 .- RT I, 10.07.2020, 18</ref>, [[kohustuste kollisioon]]<ref>Karistusseadustik § 30 .- RT I, 10.07.2020, 18</ref> ja [[eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus]]<ref>Karistusseadustik § 31 .- RT I, 10.07.2020, 18</ref>.Õiguskorra ühtsusest tulenevalt võivad õigusvastasust välistavad asjaolud tulla ka teistest õigusharudest (näiteks tsiviilõigusest omaabi, lapsevanema sunniõigus jne).<ref>{{Raamatuviide|autor=Jaan Sootak|pealkiri=Karistusõigus: üldosa|aasta=2018|koht=Tallinn|kirjastus=Juura|lehekülg=286-287286–287}}</ref> Kui tegu on koosseisupärane ja õigusvastane, liigutakse edasi süü tasandile.<ref name=":0" />
 
== Süü ==
846

muudatust