Eesti Notarite Ühing: erinevus redaktsioonide vahel

'''Eesti Notarite Ühing''' oli organisatsioon, mille eesmärk oli koondada vabatahtlikke [[Notar|notareid]]. Enne ühinguks registreerimist oli see mitteametlikult tegutsev selts. ENÜ loodi 26. jaanuaril 1933. Eesti Notarite Ühing on oma tegevuse lõpetanud ning 1. novembrist 1993 tegutseb nende asemel [[Notarite Koda|Eesti Notarite Koda]].<ref name=":0">[https://www.notar.ee/258et Notarite Koda]. Notarite Koda] –Vaadatud 1.11.2019.</ref>

Esimesed notariaalsed tegevused Eesti pinnal toimusid aastal 1360. Sellel aastal nimetas esimest korda Tallinna raekirjutaja ennast notariks. Pärast Eesti Vabariigi loomist jäi kehtima vana Vene impeeriumiaegne notariaalsüsteem. Kehtima jäid vanad normid, kuid mindi üle eesti keelele. 28. aprillil 1919 jõustus Eesti Vabariigi ajutine notariaadiseadus. 1920.–1930. aastate majanduskriis oli notaritele tulusad ning tõid neile kõvasti tööd juurde, mille tõttu läks neil käekäik paremini.<ref name=":2"> Lauri Vahtre, Eesti Notariaadi ajalugu 1918 – 2003, Eesti, Tallinn: Juura, 2008. </ref>

26. veebruaril 1933 toimus Tallinnas rahvusooperis Estonia notarite kongress. Kongressist võttis osa enamik Eesti notareid (93% kõikidest notaritest). Notarid soovisid eeskuju võtta advokaatidest, kellel oli oma ühendus olemas. Notaritel seisuslik omavalitsus aga puudus, seega otsustati luua Eesti Notarite Ühing. <ref name=":1" />

Ühingu eesmärgiks oli kaitsta notarite huvehuvide kaitsmine, notariaadi kui avalik-õigusliku instituudi igakülgne arendamine, kutsetegevuse ühtlustamine, valvamine kutse-eetika üle, kutse-eetiliste normide määramine ja kohtupretsedentide tutvustamine. <ref name=":1"> Notarid algatavad uuendusi. Postimees. 28.02.1933, nr 49. </ref>

Eesti Notarite Ühing täitis ajutiselt avalik-õigusliku kutseorganisatsiooni asemikku, kuna notarite seadust ei olnud veel välja töötatud. Ühingu eesmärgiks oli kaitsta notarite huve, notariaadi kui avalik-õigusliku instituudi igakülgne arendamine, kutsetegevuse ühtlustamine, valvamine kutse-eetika üle, kutse-eetiliste normide määramine ja kohtupretsedentide tutvustamine. <ref name=":3"> M. Ristikivi, H. Räis. Eesti esimesed naisnotarid. Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi. Tartu,: 2015, lk 118. </ref>

Eesti Notarite Ühingu konstruktsiooni moodustasid iga kohtu ringkonna notarid, millestkellest omakorda moodustati notarite kolleegium, millelekuhu valiti kolleegiumi vanemad. Ühtlasi olid valitud ka Eesti Notarite Ühingu juhatuse liikmed. Lisaks vanematele valiti ka esimees. <ref name=":1" />

Eesti Notarite Ühingu esimeheks valiti August Mahoni (1933–1940). Informatsioonibüroo eesotsas oli Jakob Kristelstein, kes sai hiljem ka Notarite Ühingu juhatuse liikmeks. <ref name=":2" />

Kongressil leiti, et Eestile on vaja notariaadireformi, sest eelmine notariaalseadus oli esiteks Vene ajast alles jäänud ja teiseks oli see loodud juba 1666. aastal. Seega oli eelmine notariaalseadus peaaegu 300 aastat vana. <ref name=":1" />

Organisatsiooni loomisel võeti eeskuju Lääne-Euroopast, kus notaritele on pühendatud märkimisväärselt tähelepanu, samal ajal kui endine vana Vene notariaat onoli aga ajale jalgu jäänud. <ref name=":1" />

Seejärel hakati koostama uue notariaalseadustiku eelnõu projekti. Esimene seaduseelnõu ilmus 1934. aastal ja teine 1937. aastal. Töögruppides tekkis suuri vaidlusi ning uue notariaalseadustiku vastuvõtmiseni ei jõutudki. <ref name=":3" />

Eesti Notarite Ühing tegi koostööd ka Läti ja Leedu notaritega. 1938. aastal kutsus Eesti Notarite Ühing kokku Balti notarite konverentsi, kus asutati Balti notarite büroo. Eesti poolt võttis konverentsist osa üle 30 notari. <ref name=":4">Balti notarid koostööl. Postimees. 01.11.1938, nr 296.</ref>

Balti riigid soovisid oma tegevust ühtlustada nii poliitilisel, majanduslikul kui ka kultuurilisel alal. Ka seadusraamistiku ühtlustamine oli Balti riikidele tähtis, eriti notarite puhul. Konverentsil selgus, et notarite olukord nii Lätis jakui ka Leedus on majanduslikult kui ja teenistusalaselt tunduvalt parem kui Eestis. Kui Eestis ja Leedus kehtis jätkuvalt vene notariaadiseadustik, siis Lätis kehtis juba uus notariaadiseadustik, mis oli kaasaegne ning vastas tänapäevase notari tegevusele.<ref name=":4" />

Pärast Eesti annekteerimist sai notariametist kuupalgaga riigiametniku koht. Loodi notariaalkontorid, mis allusid rahvakomissariaadile. Eesti ajal oli notariamet iseseisev amet ning iga notar pidi ise oma sissetuleku eest hoolitsema. 1941. aastal tungisid Eestisse sakslased. Siis naasid notarid sarnase süsteemi juurde, nagu enne Eestis oli. Teisekordsel annekteerimiselTeistkordsel Nõukogude Liidu pooltannekteerimisel 1944. aastal hakkas toimima uuesti 1941. aastal loodud süsteem. Siis kehtestatikehtestas Nõukogude Liidu pooltLiit ka riiginotariaadi määrustikmäärustiku, mis nõudis notaritelt muuhulgas ka näiteks kõrgemat juriidilist haridust. <ref>M. Ristikivi, H. Räis. Eesti esimesed naisnotarid. Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi. Tartu,: 2015, lk 117.</ref>