Karl Suur: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
65. rida:
==Sõjad moslemite ja avaaridega==
[[Pilt:Europe around 800.gif|thumb|[[Al-Ándalus]], [[Hispaania mark]] ja [[Frangi riik]] ning [[Avaari khaaniriik]] 800. aasta paiku]]
[[778]]. aastal läks Karl esimesele sõjaretkele [[maurid]]e vastu, kuid pidi leppima [[Zaragoza]] lühiajalise piiramise ning seejärel taandumisega. Seejuures sattus osa tema vägedest [[baskid]]e rünnakute alla, milles hukkus ka [[Bretagne]]'i markkrahv Roland. Selle sündmuse põhjal loodi hiljem "[[Rolandi laul]]". Hiljemgi jätkas Karl Suur katseid võita moslemitelt tagasi Püreneed, kuid lõppkokkuvõttes pidi ta leppima vaid Barcelona krahvkonna vallutamisega.
{{Vaata|Pannoonia mark}}, ''[[Avaari mark]]''
[[790. aastad|790. aastatel]] purustas Karl ka [[Pannoonia]]s asunud [[Avaarid (Euraasia)|avaaride]] [[Avaari khaaniriik|khaaniriigi]] rea frankide sõjaliste kampaaniatega. Kampaaniad, mida juhtis Karl Suur, lõppesid Avaari riigi vallutamisega ja enamiku [[Pannoonia]] võtmisega [[Tisza]] jõeni. Avaaride okupatsioon Pannoonias lõppes, kui slaavi-horvaadi vägi vürst [[Vojnomir]] juhtimisel ja frankide abiga käivitas aastal 791 vasturünnaku. Pealetung oli edukas ja avaarid aeti [[Pannoonia Horvaatia vürstkond|Pannoonia Horvaatia]]st välja. Karl Suur võttis teise suure võidu avaaride vastu aastal 796.
{{Vaata|Avaari khaaniriik}}
==Suhted Rooma paavstiga
Leo III teavitas oma saamisest paavstiks Frangi kuningat Karl Suurt ning saatis talle Püha [[Peetrus]]e võtmed ja Rooma lipu. Karl Suur teatas paavstile, et tema ülesanne on kaitsta [[Kirik (institutsioon)|kirikut]] ja kindlustada selle [[misjon]]itööd, kuid paavst võiks tema kuningriigi ning vägede eest palvetada.
| |||