Kriminaalprotsess: erinevus redaktsioonide vahel

* tsiviilkostja,

* kolmas isik.<ref name=":2" />

 

Prokuratuur juhib ka kohtueelset menetlust ning tagab selle seaduslikkuse ning tulemuslikkuse. Kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 30 lõike 2 kohaselt, peab prokurör teostama volitusi, alludes ainult seadusele.<ref> Kergandberg, E.; Sillaots, M. 2006. „Kriminaalmenetlus“. Tallinn: Juura, lk 124.</ref> Riigiprokuratuuri prokurörideks on riigi peaprokurör, juhtivad ringkonnaprokurörid, riigiprokurörid ning prokuröri abid.<ref> Prokuratuuriseadus, vastu võetud 22.04.1998. RT I 1998, 41, 625. </ref>

 

Kriminaalmenetluse seaduse paragrahv 33 lõike 1 alusel on kahtlustatav isik, kes on kinni peetud kuriteos kahtlustatavana. Selleks võib olla ka inimene, kelle kahtlustamiseks on piisav alus ja kes on allutatud menetlustoimingule. Kahtlustatavat saab kinni pidada kuni 48 tundi ning selle kohta koostatakse ka kinnipidamisprotokoll.<ref name=":1" />

 

Kriminaalmenetluse seaduse järgi on süüdistatav isik, kelle kohta on prokuratuur koostanud süüdistusakti või kellele on esitatud süüdistusakt kiirmenetluses. Lisaks võib see olla isik, kellega on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe.<ref>Kergandberg, E.; Sillaots, M. 2006. „Kriminaalmenetlus“. Tallinn: Juura, lk 134.</ref>

 

Füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteo või õigusvastase teoga kahju tekitatud, on kannataja. Kahju võib olla nii füüsiline, varaline või moraalne. Kriminaalmenetluses kohaldatakse kannatanule tunnistaja kohta käivaid seadusi. Kriminaalseadustiku seaduse paragrahvi 37 järgi on kannatanu ka füüsiline isik, kelle lähedane on kuriteo või süüvõimetu isiku õigusvastase teo tõttu surma saanud ja sellele isikule on surma tagajärjel kahju tekkinud.<ref name=":1" />

 

Tsiviilkostja on füüsiline või juriidiline isik, kes kannab seaduse järgi varalist vastutust kahju selle eest, mis on kannatanule tekitatud. Tsiviilkostja ei ole kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav.<ref name=":1" />

 

Kaitsja ei sõltu prokuratuurist ega kohtust ning on nendega võrdväärne.<ref>Kergandberg, E.; Sillaots, M. 2006. „Kriminaalmenetlus“. Tallinn: Juura, lk 140.</ref> Eelkõige on tema tegevus nii kaitsealuse huvides kui ka avalikes huvides. Eesti kriminaalmenetluses on kaitsjaks näiteks advokaat.<ref>Kergandberg, E.; Sillaots, M. 2006. „Kriminaalmenetlus“. Tallinn: Juura, lk 142.</ref>

==Kriminaalprotsessi keel==