Erinevus lehekülje "Kriminaalprotsess" redaktsioonide vahel

resümee puudub
(Uus lehekülg: '=Kriminaalprotsess= Kriminaalprotsess on seadusega määratud kord, mis paneb paika kohtu-, prokuratuuri- ja uurimisorganite suhted nende kodanikega, kellele laieneb nende tegev...')
 
'''Kriminaalprotsess''' on seadusega määratud kord, mis paneb paika kohtu-, prokuratuuri- ja uurimisorganite suhted nende kodanikega, kellele laieneb nende tegevus. Lisaks tagab kriminaalprotsess kuritegusid toime pannud isikute tuvastamise ja karistamise.<ref name=":0"> Strogovitš, M. S. 1946. „Kriminaalprotsess“. Tartu: Teaduslik Kirjandus, lk 6. </ref> Kriminaalprotsessi abil teostab riik võitlust kurjategijate vastu.<ref> Strogovitš, M. S. 1946. „Kriminaalprotsess“. Tartu: Teaduslik Kirjandus, lk 11. </ref>
=Kriminaalprotsess=
 
Kriminaalprotsess onja seadusegakriminaalprotsessiõigus määratudon kord,omavahel mistihedalt panebseotud paikaja kohtu-,seetõttu prokuratuuri-käsitletakse janeid uurimisorganitevahel suhtedkui nende kodanikegasamatähenduslikke, kellelekuid laienebtegelikult nendenad tegevusei ühti.<ref Lisaksname=":0" tagab/> kriminaalprotsessKriminaalprotsessi kuritegusidlaiemaks toimeeesmärgiks pannudon isikute tuvastamisekaitsta ja karistamise.<ref>kindlustada selle Strogovitsõiguskorda, M.Skellele 1946:kuulub riiklik „Kriminaalprotsess“võim. TeaduslikKitsam kirjandus,eesmärk Tartu.on Lkkriminaalasja 6.faktide </ref>tuvastamine, Kriminaalprotsessikuriteo abiltuvastamine, teostabsüüdlase riikleidmine võitlustja kurjategijate vastukaristamine. <ref> StrogovitsStrogovitš, M. S. 1946:. „Kriminaalprotsess“. Tartu: Teaduslik kirjandusKirjandus, Tartu. Lklk 117. </ref>
 
Menetlejad kriminaalprotsessis on kohus, prokuratuur ja uurimisasutus. Menetlusosalisteks on kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, lisaks kannatanud, tsiviilkostja ning kolmas isik. Kohtumenetluse pooled on prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja, lisaks kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik.<ref name=":1"> Kriminaalmenetluse seadustik, vastu võetud 12.02.2003. RT I 2003, 27, 166. </ref> Kriminaalasju arutatakse kas üldmenetluses või lihtmenetluses ning neid saab alustada vaid uurimisasutus (nt Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet, Sõjaväepolitsei, Keskkonnainspektsioon, Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla) või prokuratuur. <ref name=":2"> Kriminaalasjad - kohus.ee. [https://www.kohus.ee/et/kohtusse-poordumine/kriminaalasjad Kriminaalasjad]. Kasutatud 19.11.2020. </ref>
Kriminaalprotsess ja kriminaalprotsessiõigus on omavahel tihedalt seotud ja seetõttu käsitletakse neid vahel kui samatähenduslikke, kuid tegelikult nad ei ühti.<ref> Strogovits, M.S 1946: „Kriminaalprotsess“. Teaduslik kirjandus, Tartu. Lk 6. </ref>
Kriminaalprotsessi laiemaks eesmärgiks on kaitsta ja kindlustada selle õiguskorda, kellele kuulub riiklik võim. Kitsam eesmärk on kriminaalasja faktide tuvastamine, kuriteo tuvastamine, süüdlase leidmine ja karistamine. <ref> Strogovits, M.S 1946: „Kriminaalprotsess“. Teaduslik kirjandus, Tartu. Lk 7. </ref>
 
Menetlejad kriminaalprotsessis on kohus, prokuratuur ja uurimisasutus. Menetlusosalisteks on kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, lisaks kannatanud, tsiviilkostja ning kolmas isik. Kohtumenetluse poolteks on prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja, lisaks kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik. <ref> Kriminaalmenetluse seadustik, Vastu võetud 12.02.2003
RT I 2003, 27, 166 </ref>
Kriminaalasju arutatakse kas üldmenetluses või lihtmenetluses ning neid saab alustada vaid uurimisasutus (nt Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet, Sõjaväepolitsei, Keskkonnainspektsioon, Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla) või prokuratuur. <ref> Kriminaalasjad - https://www.kohus.ee/et/kohtusse-poordumine/kriminaalasjad </ref>
 
==Kriminaalprotsessis osalevad pooled==
 
Kriminaalprotsessi asju arutatakse prokuröri süüdistuse alusel ning selles osalevateksosalevad subjektid on:
 
* prokurör,
* kannatanu,
* tsiviilkostja,
* kolmas isik. <ref> Kriminaalasjad - httpsname="://www.kohus.ee/et/kohtusse-poordumine/kriminaalasjad2" </ref>
 
====== '''Prokurör''' ======
Prokuratuur juhib ka kohtueelset menetlust ning tagab selle seaduslikkuse ning tulemuslikkuse. Kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 30 lõike 2 kohaselt, peab prokurör teostama volitusi, alludes ainult seadusele.<ref> Kergandberg, E.Kergandberg; Sillaots, M,. 2006. „Kriminaalmenetlus“. JuuraTallinn: kirjastusJuura, Tallinn. Lklk 124.</ref> Riigiprokuratuuri prokurörideks on riigi peaprokurör, juhtivad ringkonnaprokurörid, riigiprokurörid ning prokuröri abid. <ref> Prokuratuuriseadus, vastu võetud 22.04.1998,. RT I 1998, 41, 625. </ref>
 
====== '''Kahtlustatav''' ======
'''Prokurör'''
Kriminaalmenetluse seaduse paragrahv 33 lõike 1 alusel on kahtlustatav isik, kes on kinni peetud kuriteos kahtlustatavana. Selleks võib olla ka inimene, kelle kahtlustamiseks on piisav alus ja kes on allutatud menetlustoimingule.<ref>Kriminaalmenetluse seadustik,Kahtlustatavat Vastusaab võetudkinni 12pidada kuni 48 tundi ning selle kohta koostatakse ka kinnipidamisprotokoll.02.2003<ref name=":1" />
Prokuratuur juhib ka kohtueelset menetlust ning tagab selle seaduslikkuse ning tulemuslikkuse. Kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 30 lõike 2 kohaselt, peab prokurör teostama volitusi, alludes ainult seadusele.<ref> E.Kergandberg; Sillaots, M, 2006 „Kriminaalmenetlus“. Juura kirjastus, Tallinn. Lk 124.</ref> Riigiprokuratuuri prokurörideks on riigi peaprokurör, juhtivad ringkonnaprokurörid, riigiprokurörid ning prokuröri abid. <ref> Prokuratuuriseadus, vastu võetud 22.04.1998, RT I 1998, 41, 625 </ref>
 
====== '''Süüdistatav''' ======
'''Kahtlustatav'''
Kriminaalmenetluse seaduse järgi on süüdistatav isik, kelle kohta on prokuratuur koostanud süüdistusakti või kellele on esitatud süüdistusakt kiirmenetluses. Lisaks võib see olla isik, kellega on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe.<ref>Kergandberg, E.Kergandberg; Sillaots, M,. 2006. „Kriminaalmenetlus“. JuuraTallinn: kirjastusJuura, Tallinn. Lklk 134.</ref>
Kriminaalmenetluse seaduse paragrahv 33 lõike 1 alusel on kahtlustatav isik, kes on kinni peetud kuriteos kahtlustatavana. Selleks võib olla ka inimene, kelle kahtlustamiseks on piisav alus ja kes on allutatud menetlustoimingule.<ref>Kriminaalmenetluse seadustik, Vastu võetud 12.02.2003
RT I 2003, 27, 166 </ref> Kahtlustatavat saab kinni pidada kuni 48 tunniks ning selle kohta koostatakse ka kinnipidamisprotokoll. <ref>Kriminaalmenetluse seadustik, Vastu võetud 12.02.2003
RT I 2003, 27, 166 </ref>
 
====== '''Kannatanu''' ======
'''Süüdistatav'''
Füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteo või õigusvastase teoga kahju tekitatud, on kannataja. Kahju võib olla nii füüsiline, varaline või moraalne. Kriminaalmenetluses kohaldatakse kannatanule tunnistaja kohta käivaid seadusi. Kriminaalseadustiku seaduse paragrahvparagrahvi 37 ütleb: "Kannatanujärgi on füüsilinekannatanu võika juriidilinefüüsiline isik, kellelekelle lähedane on kuriteogakuriteo või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teogateo vahetulttõttu tekitatudsurma füüsilist,saanud varalistja võisellele moraalsetisikule on surma tagajärjel kahju tekkinud.“. <ref> Kriminaalmenetlusename=":1" seadustik, Vastu võetud 12.02.2003/>
Kriminaalmenetluse seaduse järgi on süüdistatav isik, kelle kohta on prokuratuur koostanud süüdistusakti või kellele on esitatud süüdistusakt kiirmenetluses. Lisaks võib see olla isik, kellega on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe.<ref>E.Kergandberg; Sillaots, M, 2006 „Kriminaalmenetlus“. Juura kirjastus, Tallinn. Lk 134.</ref>
 
'''Kannatanu'''
Füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteo või õigusvastase teoga kahju tekitatud, on kannataja. Kahju võib olla nii füüsiline, varaline või moraalne. Kriminaalmenetluses kohaldatakse kannatanule tunnistaja kohta käivaid seadusi. Kriminaalseadustiku seaduse paragrahv 37 ütleb: "Kannatanu on füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju.“. <ref> Kriminaalmenetluse seadustik, Vastu võetud 12.02.2003
RT I 2003, 27, 166 </ref>
 
'''Tsiviilkostja'''
Tsiviilkostja on füüsiline või juriidiline isik, kes kannab seaduse järgi varalist vastutust kahju eest, mis on kannatanule tekitatud. Tsiviilkostja ei ole kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav. <ref> Kriminaalmenetluse seadustik, Vastu võetud 12.02.2003
RT I 2003, 27, 166 </ref>
 
'''Kaitsja'''
Kaitsja ei sõltu prokuratuurist ega kohtust ning on nendega võrdväärne.<ref>E.Kergandberg; Sillaots, M, 2006 „Kriminaalmenetlus“. Juura kirjastus, Tallinn. Lk 140.</ref> Eelkõige on tema tegevus nii kaitsealuse huvides kui ka avalikes huvides. Eesti kriminaalmenetluses on kaitsjaks näiteks advokaat.<ref>E.Kergandberg; Sillaots, M, 2006 „Kriminaalmenetlus“. Juura kirjastus, Tallinn. Lk 142.</ref>
 
====== '''Tsiviilkostja''' ======
Tsiviilkostja on füüsiline või juriidiline isik, kes kannab seaduse järgi varalist vastutust kahju selle eest, mis on kannatanule tekitatud. Tsiviilkostja ei ole kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav. <ref> Kriminaalmenetlusename=":1" seadustik, Vastu võetud 12.02.2003/>
 
====== '''Kaitsja''' ======
Kaitsja ei sõltu prokuratuurist ega kohtust ning on nendega võrdväärne.<ref>Kergandberg, E.Kergandberg; Sillaots, M,. 2006. „Kriminaalmenetlus“. JuuraTallinn: kirjastusJuura, Tallinn. Lklk 140.</ref> Eelkõige on tema tegevus nii kaitsealuse huvides kui ka avalikes huvides. Eesti kriminaalmenetluses on kaitsjaks näiteks advokaat.<ref>Kergandberg, E.Kergandberg; Sillaots, M,. 2006. „Kriminaalmenetlus“. Tallinn: Juura kirjastus, Tallinn. Lklk 142.</ref>
==Kriminaalprotsessi keel==
 
Kriminaalprotsessi keel on eesti keel, kuid poolte kokkuleppel võib kriminaalprotsess toimuda ka muus keeles. Kui süüdistatav ei valda eesti keelt, võimaldatakse talle taotluse alusel tõlk. <ref> Kriminaalmenetlusename=":1" seadustik, Vastu võetud 12.02.2003/>
RT I 2003, 27, 166 </ref>
 
 
==Uurimistoimingud==
 
Uurimistoimingute liikideks kriminaalprotsessis on:
* ülekuulamine,
* vastastamine,
* läbiotsimine,
* uurimiseksperiment.
Nende toimingute tegemisel tuleb rangelt järgida tõendite kogumise üldtingimusi, mis on välja toodud Kriminaalmenetluse seadustikus paragrahvis 64. <ref> Kergandberg, E.Kergandberg; Sillaots, M,. 2006. „Kriminaalmenetlus“. JuuraTallinn: kirjastusJuura, Tallinn. Lklk 260.</ref>
 
 
 
==Kriminaalasja lõpetamine kohtueelses menetluses==
 
* karistuse ebaotstarbekuse korral;
* menetluse lõpetamine välisriigi kodaniku poolt toimepandud kuriteos või välisriigis toimepandud kuriteos;
* kriminaalmenetluse lõpetamine seoses kahtlustatavalt või süüdistatavalt tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel saadud abiga.<ref>Kergandberg, E.Kergandberg; Sillaots, M,. 2006. „Kriminaalmenetlus“. JuuraTallinn: kirjastusJuura, Tallinn. Lklk 255.</ref>
 
 
==Viited==
846

muudatust