Seadusloome: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lisasin viited, muutsin vormistust |
PResümee puudub |
||
1. rida:
'''Seadusloome''' on seaduste valmimise protsess. Seadusloome etappideks on seaduseelnõu esialgse teksti kirjutamine, seaduse vastu võtmine Riigikogus, seaduse välja kuulutamine ning avaldamine Riigi Teatajas.<ref name=":0">
== Seaduse algatamine ==
Seadusloome alguseks on soov parandada ühiskondlikku probleemi või kasutada ära poliitilise muutuse võimalus. Tavaliselt on selleks vajadus kehtivas seaduses midagi muuta. Samas võib vajadus tuleneda ka EL õiguse ülevõtmisest.<ref name=":1">
Seaduste algatamise õiguse määrab põhiseadus. Selle järgi on seaduste algatamise õigus Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil, Vabariigi Valitsusel ning Vabariigi Presidendil (
== Seaduseelnõu koostamine ==
12. rida:
== Seaduse vastu võtmine Riigikogus ==
Pärast eelnõu valmimist antakse see riigikogus üle istungi juhatajale. Riigikogu juhatus annab kolme päeva jooksul vastuse, kas eelnõu võetakse menetlusse. Selleks, et
Esimesel lugemisel arutletakse seaduseelnõu üldpõhimõtete üle ja kuulatakse eelnõu algataja (või tema esindaja) ja juhtivkomisjoni esindaja ettekandeid. Pärast seda otsustatakse, kas saata eelnõu edasi teisele lugemisele või arvata eelnõu menetlusest välja.<ref name=":3" /> Kui eelnõud menetlusest välja ei arvata, määratakse muudatusettepanekute esitamise tähtaeg, mis on üldjuhul 10 päeva.<ref name=":1" />
|