Seadusloome: erinevus redaktsioonide vahel

'''Seadusloome''' on seaduste valmimise protsess. Seadusloome etappideks on seaduseelnõu esialgse teksti kirjutamine, seaduse vastu võtmine Riigikogus, seaduse välja kuulutamine ning avaldamine Riigi Teatajas.<ref name=":0">Riigikogu kodulehekülg. Seadusloome. Loetud: <nowiki>[https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ulesanded-ja-tookorraldus/mida-riigikogu-teeb/seadusloome/</nowiki> Riigikogu kodulehekülg. Seadusloome]. (Kasutatud 21.10.202020). </ref>

Seadusloome alguseks on soov parandada ühiskondlikku probleemi või kasutada ära poliitilise muutuse võimalus. Tavaliselt on selleks vajadus kehtivas seaduses midagi muuta. Samas võib vajadus tuleneda ka EL õiguse ülevõtmisest.<ref name=":1">Riigikantselei kodulehekülg. Poliitikakujundamise ja õigusloome protsess. Loetud: <nowiki>[https://www.riigikantselei.ee/et/poliitikakujundamise-ja-oigusloome-protsess</nowiki> Riigikantselei kodulehekülg. Poliitikakujundamise ja õigusloome protsess.] (Kasutatud 24.10.2020).</ref>

Seaduste algatamise õiguse määrab põhiseadus. Selle järgi on seaduste algatamise õigus Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil, Vabariigi Valitsusel ning Vabariigi Presidendil (Presidendilpresidendil põhiseaduse muutmiseks).<ref name=":2">Eesti Vabariigi põhiseadus. – RT I, 15.05.2015, 2.</ref>

Pärast eelnõu valmimist antakse see riigikogus üle istungi juhatajale. Riigikogu juhatus annab kolme päeva jooksul vastuse, kas eelnõu võetakse menetlusse. Selleks, et eelnõudeelnõu saaks Riigikogus vastu võtta, peab see läbima kolm lugemist.<ref name=":3">Eesti.ee. Seadusandlus. Loetud: <nowiki>[https://www.eesti.ee/et/oigusabi/oigussuesteem/seadusandlus/#seaduseeelnoukunivastuvotmiseni1</nowiki> Eesti.ee. Seadusandlus.] (Kasutatud 24.10.2020). </ref> Lugemisteks nimetatakse seaduseelnõu arutlemist Riigikogu täiskogu istungitel.<ref name=":1" />