Rail Baltic: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
52. rida:
Esimese tasuvusuuringu Rail Balticu teostatavuse kohta koostas [[Euroopa Komisjon]]i Regionaalpoliitika peadirektoraadi tellimusel [[COWI A/S]]. Uuringu<ref name="peec1" /> põhjal oli parimate majandusnäitajatega, säästlikuim loodusele ja elukeskkonnale ning suurima mõjuga reisiliiklusele olemasoleva [[Tapa]], [[Tartu]] ja [[Valga]] kaudu kulgeva raudtee renoveerimine ja kiiruste tõstmine kuni 160 km/h. Nüüdispuhasväärtuse osas osutus uuringu järgi kõige kasulikumaks läbi Pärnu kulgeva raudtee ehitamine. Projekt kinnitati [[TEN-võrgustikud|TEN-T]] prioriteetprojektiks ja EL-i toetuse abil alustati ehitust.<ref name="gn4rL" />
===Nimi===
Algselt kasutati Eesti ametlikus asjaajamises ning meedias valdavalt nimetust ''Rail Baltica''. Peale Emakeele Seltsi keeletoimkonna pöördumist ning Eesti Keele Instituudi keelenõuande avaldamist on kasutusele võetud
===AECOMi uuring===
Pärnu kaudu kulgeva standardrööpmelise otsetee teostatavuse uurimiseks tellisid Balti riigid 2007. aastal ühiselt Briti konsultatsioonifirmalt [[AECOM]] Rail Balticu [[tasuvusuuringu]]<ref name="dDSHZ" />, mis kinnitas, et [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] 2 miljardi eurose planeeritud investeeringutoetusega võib prognoosida projekti kasumlikkust. Projekti võiks toetada ka Euroopa Liidu aastate [[2014]]–[[2020]] eelarveperioodi uue toetusfond [[Euroopa Ühendamise Rahastu]] (''Connecting Europe Facility''), mille tingimusi rahvusvaheline Rail Balticu rajamise projekt täidaks.<ref name="poom" />
| |||