Isikuvastased süüteod: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ertewp (arutelu | kaastöö)
Uus lehekülg: ''''Isikuvastased süüteod''' kahjustavad inimese individuaalõigushüvesid.<ref>J. Sootak. Kriminaalpoliitika. Tallinn: Juura 2015, VI.6.</ref> Need hüved on seotud kas inimese...'
 
PResümee puudub
1. rida:
'''Isikuvastased süüteod''' kahjustavad inimese individuaalõigushüvesid.<ref>J. Sootak. Kriminaalpoliitika. Tallinn: Juura 2015, VI.6.</ref> Need hüved on seotud kas inimese bioloogilise eksistentsiga (elu, tervis) või tema sotsiaalse ja õigusliku seisundiga (vabadus, seksuaalne enesemääramine). Isikuvastased süüteod on alati suunatud mõne konkreetse isiku [[õigushüve]] vastu.<ref>J. Sootak. Isikuvastased süüteod. Tallinn: Juura 2020, lk 11.</ref>
 
== Isikuvastaste süütegude liigid ==
 
Isikuvastased süüteod on sätestatud karistusseadustiku[[karistusseadustik]]u (edaspidi KarS-i) üheksandas peatükis, mis omakorda jaguneb kaheksaks jaoks.<ref>Karistusseadustik. – RT I, 10.07.2020, 18</ref>
 
Isikuvastased süüteod on sätestatud karistusseadustiku (edaspidi KarS-i) üheksandas peatükis, mis omakorda jaguneb kaheksaks jaoks.<ref>Karistusseadustik. – RT I, 10.07.2020, 18</ref>
 
'''<big>Eluvastased süüteod</big>'''
 
Inimelu on ühesuguselt kaitstud selle tekkimisest elu lõpuni. Inimese areng (imik, väikelaps, nooruk) või taandareng (keskiga, raukus) ei mõjuta õiguskaitset[[õiguskaitse]]t. Samuti ei mõjuta õiguskaitset inimese tervislik seisund, elutahe, kvaliteet vms.<ref>J. Sootak (2020), lk 14.</ref> Elu pole õiguskaitse all aga näiteks [[enesetapp|enesetapu]] ning [[hädakaitse]]<ref>Karistusseadustik. – RT I, 10.07.2020, 18.</ref> korral või vaenlase surmamisel [[sõda|sõjas]]<ref>J. Sootak. Surmanuhtlus: kriminaalpoliitiline ja õigusfilosoofiline aspekt. Tartu: TÜ kirjastus 1996, lk 11-12.</ref>.
 
'''<big>Tervisevastased süüteod</big>'''
 
Tervisevastased süüteod jagunevad kaheks: tervist kahjustavad süüteod ning vägivallateod ehk [[kehaline väärkohtlemine]].<ref>Karistusseadustik. – RT I, 10.07.2020, 18.</ref> Neid kahte eristab ka kaitstav õigushüve – tervis ning kehaline puutumatus.<ref>J. Sootak (2020), lk 63</ref>
 
Tervisekahjustus on inimese organismis haigusliku seisundi tekkimine või selle võimendamine, mille on põhjustanud füüsikaline, keemiline, psüühiline, mehaaniline, bioloogiline vm tegur<ref>Ibid., lk 66.</ref>:
 
* füüsikaline on nt inimese jaoks liiga kõrge või madal temperatuur;
* keemiline on nt mürgine aine;
 
• keemiline* psüühiline on nt mürginelapse aineehmatamine;
* mehaaniline on nt tuli- või külmrelv;
 
* bioloogiline on nt haiguslik protsess.
• psüühiline on nt lapse ehmatamine;
 
• mehaaniline on nt tuli- või külmrelv;
 
• bioloogiline on nt haiguslik protsess.
 
Kehaline väärkohtlemine on tegu, millega ületatakse tavalise füüsilise kontakti piir. Karistatavad pole aga väheintensiivsed teod, nt kinnihoidmine, pigistamine, trügimine.<ref>Ibid., lk 71.</ref>
60. rida ⟶ 55. rida:
Liikumisvabaduse all mõistetakse inimese potentsiaalset võimalust lahkuda mistahes ajal oma asukohast. Tähtis pole see, kas isik ka päriselt soovib liikuda või mitte, loeb vaid võime seda teha. Samas ei saa liikumisvabadust võtta nt väikelapselt, magajalt või teadvusetult isikult. Kui kannatanule jäetakse tavapärasest koormavam või raskem võimalus oma asukohast lahkuda, siis pole tegemist liikumisvabaduse võtmisega.<ref>J. Sootak (2020), lk 102-103.</ref>
 
Tahtekujunduse ehk vaba motivatsiooni rikkumine tähendab seda, et kannatanul ei lubata ise otsustada, millist infotmatsiooniinformatsiooni ta soovib enda kohta avaldada, kas ta soovib lasta end teaduslikult uurida vms.<ref>Ibid., lk 104.</ref>
 
'''<big>Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod</big>'''
71. rida ⟶ 66. rida:
 
== Viited ==
{{Viited}}