Isikuvastased süüteod: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Isikuvastased süüteod''' kahjustavad inimese individuaalõigushüvesid.<ref>J. Sootak. Kriminaalpoliitika. Tallinn: Juura 2015, VI.6.</ref> Need hüved on seotud kas inimese...' |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
1. rida:
'''Isikuvastased süüteod''' kahjustavad inimese individuaalõigushüvesid.<ref>J. Sootak. Kriminaalpoliitika. Tallinn: Juura 2015, VI.6.</ref> Need hüved on seotud kas inimese bioloogilise eksistentsiga (elu, tervis) või tema sotsiaalse ja õigusliku seisundiga (vabadus, seksuaalne enesemääramine). Isikuvastased süüteod on alati suunatud mõne konkreetse isiku [[õigushüve]] vastu.<ref>J. Sootak. Isikuvastased süüteod. Tallinn: Juura 2020, lk 11.</ref>
== Isikuvastaste süütegude liigid ==
Isikuvastased süüteod on sätestatud
▲Isikuvastased süüteod on sätestatud karistusseadustiku (edaspidi KarS-i) üheksandas peatükis, mis omakorda jaguneb kaheksaks jaoks.<ref>Karistusseadustik. – RT I, 10.07.2020, 18</ref>
'''<big>Eluvastased süüteod</big>'''
Inimelu on ühesuguselt kaitstud selle tekkimisest elu lõpuni. Inimese areng (imik, väikelaps, nooruk) või taandareng (keskiga, raukus) ei mõjuta
'''<big>Tervisevastased süüteod</big>'''
Tervisevastased süüteod jagunevad kaheks: tervist kahjustavad süüteod ning vägivallateod ehk [[kehaline väärkohtlemine]].<ref>Karistusseadustik. – RT I, 10.07.2020, 18.</ref> Neid kahte eristab ka kaitstav õigushüve – tervis ning kehaline puutumatus.<ref>J. Sootak (2020), lk 63</ref>
Tervisekahjustus on inimese organismis haigusliku seisundi tekkimine või selle võimendamine, mille on põhjustanud füüsikaline, keemiline, psüühiline, mehaaniline, bioloogiline vm tegur<ref>Ibid., lk 66.</ref>:
* keemiline on nt mürgine aine;
▲• mehaaniline on nt tuli- või külmrelv;
▲• bioloogiline on nt haiguslik protsess.
Kehaline väärkohtlemine on tegu, millega ületatakse tavalise füüsilise kontakti piir. Karistatavad pole aga väheintensiivsed teod, nt kinnihoidmine, pigistamine, trügimine.<ref>Ibid., lk 71.</ref>
60. rida ⟶ 55. rida:
Liikumisvabaduse all mõistetakse inimese potentsiaalset võimalust lahkuda mistahes ajal oma asukohast. Tähtis pole see, kas isik ka päriselt soovib liikuda või mitte, loeb vaid võime seda teha. Samas ei saa liikumisvabadust võtta nt väikelapselt, magajalt või teadvusetult isikult. Kui kannatanule jäetakse tavapärasest koormavam või raskem võimalus oma asukohast lahkuda, siis pole tegemist liikumisvabaduse võtmisega.<ref>J. Sootak (2020), lk 102-103.</ref>
Tahtekujunduse ehk vaba motivatsiooni rikkumine tähendab seda, et kannatanul ei lubata ise otsustada, millist
'''<big>Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod</big>'''
71. rida ⟶ 66. rida:
== Viited ==
{{Viited}}
|