Riigivastutus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Riigivastutus''' (ingl ''state liability'', pr ''responsabilité de l'État'', sks ''Staatshaftungsrecht'') on õigus avaliku võimu organ omavoli kasutamise eest vastutusele võtta. Eelkõige on riigivastutus osa põhiseaduslikust õigusest ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hüvitamisele.<ref name=":0">Giuseppe Dari-Mattiacci, Nuno Garoupa, Fernando Gomez-Pomar. State Liability, European Review of Private Law, vol. 18, 2010, lk 773-774.</ref>

[[Rahvusvaheline õigus|Rahvusvahelises õiguses]] on riigivastutuse tähenduseks teise rahvusvahelise organi või riigi rikkumise korral nende vastutusele võtmine.<ref name=":0" />

Õigusmaailmas on enamus norme mõeldud reguleerima [[Füüsiline isik|füüsiliste isikute]] ning [[Juriidiline isik|juriidiliste isikute]] vahelisi suhteid. Norme, mis on mõeldud riigi, politsei, kohaliku omavalitsuse ja muude avaliku võimu kandjate käitumise korraldamiseks, on oluliselt vähem.<ref name=":0" />

Esiteks on riigivastutuse idee on pakkuda riigiorganitele ajendit õigesti käitumiseks ning vähendada võimu väärkasutamist. Teiseks annab see kindlustunde eraõiguslikele isikutele, tagades neile õiguskaitsevahendite kasutamise õiguse, kui riik on nende õiguseid rikkunud ja selle kaudu kahju tekitanud.<ref name=":0" />

Eesti õigusruumis tähendab riigivastutus põhiseadusest tulenevat õigust igasuguse kahju hüvitamisele ükskõik kelle poolt. Riigivastutuse seaduse alusel kohustub riik kaitsma isikute põhiõigusi ja põhivabadusi ning nende rikkumisel annab see võimaluse isikutele õiguskaitsevahendite kasutamiseks.<ref>Riigikohtu õigusteabe osakond. Kahju hüvitamise nõue riigivastutuse seaduse alusel, lk 1.</ref>

Läbi riigivastutuse olemasolu saavad Eesti kohtud ellu viia õigusriigi põhimõtteid, nagu näiteks avaliku võimu omavoli takistamist. Riigivastutuse seadus (RVastS) ei käsitle ainult tekkinud kahjude hüvitamist, vaid hoiab ka ära rikkumisi avalik-õiguslikes suhetes.<ref>Eesti Vabariigi põhiseadus. Komm vlj. 4. vlj. Tallinn: Juura 2017.</ref>

# avalik-õiguslikus suhtes alusetult saadud asja või raha tagastamise nõue.<ref>Riigivastutuse seadus (RVastS).- RT I 2001, 47, 260.</ref>

Kuna Eesti on [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriik, tuleb ka liiduõiguse ja selle hulka kuuluvate liidulepingute rikkumise korral hüvitada üksikisikutele tekitatud kahju. Tavaliselt lahendatakse need probleemid siiski siseriiklikes kohtutes.<ref>E. Anderson. Riigivastutus. Tartu: Riigikohus 2009, lk 11.</ref>

Eestis käsitleb riigivastutuse teemasid [[halduskohus]] esimese astme kohtuna. Riigivastutuse puhul on menetluse poolteks kannatanu (eraõiguslik isik) ja kahju tekitaja (avaliku võimu kandja).<ref>E. Anderson. Riigivastutus. Tartu: Riigikohus 2009, lk 14.</ref>

# nõue peab olema suunatud avaliku võimu kandja vastu.<ref>E. Andreson. Riigivastutus. Tartu: Riigikohus 2009, lk 12-13.</ref>

Euroopa Liidu õigusruumis tähendab riigivastutus liikmesriigi kohustust kannatanule tekitatud kahju hüvitamiseks.<ref name=":1">Eurofund. State liability.- <nowiki>https://www.eurofound.europa.eu/observatories/eurwork/industrial-relations-dictionary/state-liability</nowiki> (21.10.2020).</ref>

[[Euroopa Liidu Kohus|Euroopa Liidu Kohtu]] välja töötatud ettekirjutuse järgi vastutavad riigid [[Euroopa Liidu õigus|Euroopa Liidu õiguse]] rikkumise eest sellepärast, et Euroopa Liidu õigust viiakse ellu ning rakendatakse just liikmesriikide kaudu.<ref name=":1" />

# avaliku võimu teostaja kohustuse ja selle mittekohase täitmise tõttu kahju saanud isiku vahel peab olema otsene põhjuslik seos.<ref>EoK C-46/93 ja C-48/93 Brasserie du pêcheur vs Bundesrepublik Deutschland ja The Queen vs Secretary of State for Transport, ex parte: Factortame jt, ECLI:EU:C:1996:79, p 51.</ref>