Redaktsioon: 17. oktoober 2020, kell 23:34 redigeeri Vilho-Veli (arutelu \| kaastöö) 1113 muudatust Link ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. november 2020, kell 02:28 redigeeri eemalda Oddest (arutelu \| kaastöö) 32 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
8. rida: #interpersonaalne kommunikatsioon ehk inimestevaheline suhtlemine #grupikommunikatsioon ehk rühmasuhtlemine #massikommunikatsioon ehk massiteabelevi hõlmab korraga väga paljusid erinevatesse ~~grupidesse~~gruppidesse kuuluvaid inimesi ehk massiauditooriumi, mille poole pöördub kommunikaator, kes tavaliselt ei esinda iseennast ==Kommunikatsiooni analüüsimine== 27. rida: Kommunikatsiooni jälgitakse taime organismi siseselt, näiteks taime rakkude, samade taimede ja sugulastaimede, taimede ning mitte-taimede vahel, eriti juure tasandil. Taimed kommunitseerivad [[risoom]]i bakteri kaudu, seened ja putukad mulla kaudu. Neid infovahetusi juhivad süntaktilised, pragmaatilised ja semantilised reeglid, mis on võimalikud taimede detsentraliseeritud "närvisüsteemile". Sõna "neuron" pärineb kreekakeelsest sõnast, mis tähendab taimekiudu, ning hilisem uuring näitab, et enamik mikroorganismi taime kommunikatsiooni on neuroni-sugused<ref>Baluska, F.; Marcuso, Stefano; Volkmann, Dieter (2006). [https://books.google.com/books?id=IH9N4SKWTokC&pg=PA19 ''Communication in plants: neuronal aspects of plant life'']. Taylor & Francis US. p. 19. [[International Standard Book Number\|ISBN]] [[Eri:BookSources/3-540-28475-3\|3-540-28475-3]]. <q>...the emergence of plant neurobiology as the most recent area of plant sciences.</q></ref>. Taimed kommunitseerivad ka õhu kaudu<ref>an T. Baldwin, Jack C. Schultz (1983). "Rapid Changes in Tree Leaf Chemistry Induced by Damage: Evidence for Communication Between Plants". ''Science''. '''221''' (4607): 277–279. [[Digital object identifier\|doi]]:[[doi:10.1126/science.221.4607.277\|10.1126/science.221.4607.277]].</ref>, kui neid [[herbivoor]]selt rünnatakse, millega omakorda hoiatatakse lähedalasuvaid taimi. Paralleelselt toodavad nad ise õhu kaudu levivaid osakesi, et meelitada ligi parasiite, kes neid herbivoore ründaksid. Stressiolukorras suudavad taimed genoomide üleselt, mille nad on pärinud oma vanematelt ja viidata vanavanemate või vana-vanavanemate genoomidele. Seened kommunitseerivad, et koordineerida ja organiseerida oma kasvu ning arendada viljakehade kasvu. Seenelised kommunitseerivad teiste seentega, aga ka muude organismidega, näiteks bakteritega, ainuraksete eukarüootidega, taimede ja ~~putukadega~~putukatega biokeemiliste ainete abil, mis tulenevad biootikast. Biokeemilised ained vallandavad seenelised organismid käituma väga konkreetsel viisil. Kui need samad keemilised molekulid ei ole osa biootilisest sõnumist, siis seeneorganism ei reageeri. See viitab, et seeneorganismid suudavad vahet teha nende molekulide vahel, mis on osa bioonilisest sõnumist ja mis ei ole. Seni teatakse viit peamist signaali saatvat molekuli, mis koordineerivad erinevaid käitumismustreid, näiteks filamentatsioon, paaritus, kasv ja patogeensus. Käitumise koordinatsioon ja signaali sisu tootmine saavutatakse tõlgendamise protsessis, mis lubab organismil vahet teha sama ja erineva, biootilise indikaatori, sarnase või erineva biootilisel sõnumil ning isegi eristada "müra", näiteks sarnased molekulid ilma biootilise sisuta. ==Vaata ka==

Kommunikatsioon: erinevus redaktsioonide vahel