Redaktsioon: 22. mai 2019, kell 14:48 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. november 2020, kell 00:26 redigeeri eemalda EufratJuku (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 454 muudatust Täiendatud Eesti osaga Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:HomelessParis 7032101.jpg\|pisi\|Kodutu mees Prantsusmaal Pariisis]] [[Pilt:Kolkata (4131122903).jpg\|pisi\|Tänaval magav kodutu perekond Kolkatas Indias]] '''Kodutuseks''' nimetatakse reeglina seisundit, mil inimesel puudub ~~kindel~~isiklik ~~elukoht~~või üüritud eluase, alalised majutustingimused ning kes on suunatud ajutistesse alternatiiveluasemetesse või ööbib väljas.<ref>http://www.lvrkk.ee/kristiina/helen/kodutus/kodutuse_miste.html</ref><ref ~~Näiteks~~name=":0">Kõre ~~[[Euroopa~~J., ~~Liit]]~~Käsk ~~nõudis 2011~~I., ~~aastal~~Tint ~~avaldatud~~E., ~~resolutsioonis~~(2017) ~~muu~~Trepist ~~hulgas~~üles ~~"liikmesriikidelt~~või ~~tulemuslikku~~alla. ~~tegutsemist,~~Eesti etvajab ~~kaotada~~tulemuslikumat ~~2015~~kodutuse poliitikat. ~~aastaks~~''Sotsiaaltöö'', ~~tänavakodutus"~~nr 1, lk 39–56.<~~ref name=el~~/ref> == Kodutuse liigid == Euroopa kodutuse jälgimise keskus (''European Federation of National Organisations Working with the Homeless'', FEANTSA) võtab suures osas kõik varasemad uurimused kokku ja nimetab kodutuseks nelja olukorda: * peavarjuta olemine (magamine tänaval, avalikes kohtades või varjupaigateenuses); * koduta olemine (elamine varjupaikades, sotsiaalmajutusasutustes); 29. rida: == Kodutuse leevendamine == * Programmid kodututele eluasemete rajamiseks (eluasemepõhine lähenemine lähtub põhimõttest, et eluaseme saamine ja rehabilitatsioon peavad toimuma koos) * Üürituru reguleerimine * ~~tänavatööde~~Tänavatööde korraldamine ajale ja oludele vastavaks ~~Kodutuse~~*Meditsiiniline ~~meditsiiniliste~~abi ~~tagajärgede leevendamise meetmeks on kriisiabi~~(abi võimaldamine ka ravikindlustamata isikutele, et ennetada isikutel tekkivaid raskeid tüsistusi nahakahjustuste ja vaimse tervise häirete näol ning hoida ära üldist nakkusohtu ja tänavatel võimalikke tekkivaid ohte.)▼ == Kodutus Eestis == ▲Kodutuse meditsiiniliste tagajärgede leevendamise meetmeks on kriisiabi võimaldamine ka ravikindlustamata isikutele, et ennetada isikutel tekkivaid raskeid tüsistusi nahakahjustuste ja vaimse tervise häirete näol ning hoida ära üldist nakkusohtu ja tänavatel võimalikke tekkivaid ohte. Kodutus kui nähtus polnud Eestis enne 1990. aastaid päris tundmatu, kuid oli siiski haruldane. Nõukogude perioodil käsitleti kodutust kui antisotsiaalset, sotsialistlikku ühiskonda sobimatut nähtust. Elukohata isikud suunati tööle suurettevõtetesse, kust nad said ka eluaseme (koha ühiselamus). Nähtavaks muutus kodutus Eestis 1990. aastate alguses, saavutades oma kõrgaja 1994–1995.<ref>Kõre, J. (2003). Kodutus ja sotsiaaltöö – Eesti lahendused. ''Sotsiaaltöö'', nr 1, 15–20.</ref> 2017. aasta seisuga on kodutute arv Eestis vahemikus 2300–2500 inimest.<ref name=":0" /> == Euroopa Liidu poliitika == [[Euroopa Liit]] on viimastel kümnenditel pööranud varasemast suuremat tähelepanu inimeste majanduslikule toimetulekule. Muuhulgas võttis [[Euroopa Parlament]] 2011. aastal vastu resolutsiooni, milles kutsus liikmesriike üles looma eluasemepõhisel lähenemisel rajanevaid kodutusega võitlemise strateegiaid ja lootis "liikmesriikidelt tulemuslikku tegutsemist, et kaotada 2015. aastaks tänavakodutus".<ref name="el" /> Resolutsioon peegeldab liikmesriikides toimunud muutusi suhtumises kodutuse põhjustesse. Indiviidist sõltuvate asjaolude kõrval toonitatakse järjest sagedamini vajadust kõrvaldada strukturaalsetest põhjustest tulenevad toimetulekutõkked.<ref name=":0" /> == Vaata ka ==

Kodutus: erinevus redaktsioonide vahel