Kompaktluminofoorlamp: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
täiendusi-parandusi ingl. viki järgi
 
3. rida:
[[Pilt:CFL-Incand-bulbs.jpg|pisi|200px|Hõõglambikujuline kompaktlamp ja hõõglamp]]
 
'''Kompaktluminofoorlamp''' ehk kompaktlamp ehk CFL-lamp (lühend ingl k sõnadest ''Compact Fluorescence Lamp'') on [[luminofoorlamp]], mille torule on antud kompaktne (nt spiraali) kuju ning millel on tavalise [[hõõglamp |hõõglambi]] sokkel (E14, E27., GU24 vms).
 
Sokli ja toru vahelises osas paikneb [[elektrooniline ballast |elektrooniline liitelülitus]] lambi süütamiseks, toitevoolu piiramiseks ja reaktiivvõimsustarbe vähendamiseks. See lülitus (nn elektrooniline ballast) suurendab ka toitevoolu sageduse mitmekümne kilohertsini, hoides niiviisi ära valguse väreluse. Sisselülitamisel süttib lamp kiiresti ja vilkumiseta.
 
Kompaktlampide valgusviljakus on 50–70 lm/W. Eluiga on umbes kumme8–15 korda pikem kui hõõglambil, kuid seda lühendab sagedane lülitamine. Elavhõbedasisalduse tõttu tuleb riknenud lampi käidelda ohtliku jäätmena.
 
Esimesed elektroonilise liitelülituse ja keeresokliga kompaktlambid valmistas [[Osram]] 1985. aastal.
 
Niisuguseid kompaktlampe hakati nimetama ka säästulampideks, sest nende kasutamisel hõõglampide asemel saadakse umbeskolme- kuni viiekordne energiasääst.
 
Kompaktlambil kulub nominaalse valgusvoo saavutamiseks palju rohkem aega kui hõõglambil, mõnikord minuteid, eriti külma temperatuuri puhul.
 
Niisuguseid kompaktlampe hakati nimetama ka säästulampideks, sest nende kasutamisel hõõglampide asemel saadakse umbes viiekordne energiasääst.
{| class="wikitable"
|+ Kompaktlampide võrdlus hõõglampidega