Redaktsioon: 17. november 2020, kell 00:24 redigeeri 2a01:cb19:38e:5d00:1de3:80b4:242:bf70 (arutelu) Republic of the union Märgis: Tühistatud ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. november 2020, kell 03:02 redigeeri eemalda Ursus scribens (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 21 248 muudatust P Tühistati kasutaja 2A01:CB19:38E:5D00:1DE3:80B4:242:BF70 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi 2A01:CB19:38E:5D00:C424:2E87:8AEE:7A62. Märgis: Tühistamine Uuem muudatus →
4. rida: == Nõukogude Liit == Nõukogude Liidus oli erinevatel aegadel 6 kuni 16 liiduvabariiki. Kõige pikema perioodi vältel kuulus Nõukogude Liitu 15 liiduvabariiki (alates [[Karjala-Soome NSV]] likvideerimisest [[1956]] kuni [[Nõukogude Liidu lagunemine\|Nõukogude Liidu lagunemiseni]] 1991). 15. rida ⟶ 13. rida: Koos liiduvabariikide süsteemi loomisega kadus riigi nimest sõna "Venemaa". [[Vene Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]] oli samuti üks liiduvabariikidest, kuid tal ei olnud oma [[kommunistlik partei\|kommunistlikku parteid]], [[teaduste akadeemia]]t jmt nagu teistel liiduvabariikidel. Sisuliselt tähendas see Venemaa võimu seadustamist teiste liiduvabariikide üle. [[Välispoliitika\|Välispoliitiliselt]] andis ~~iiduvabariikide~~liiduvabariikide süsteem Nõukogude Liidule mitmeid eeliseid. Pärast [[ÜRO]] asutamist saavutas Nõukogude Liit ka [[Ukraina NSV]]-le ja [[Valgevene NSV]]-le liikmestaatuse, mistõttu Nõukogude Liit sai kasutada ÜRO-s kolme häält. Igal liiduvabariigil oli oma seadusandlik kogu (Ülemnõukogu), täitevvõim (Rahvakomissaride Nõukogu, hiljem Ministrite Nõukogu), sümboolika ([[lipp]], [[vapp]], [[hümn]]), mõnel perioodil ka relvajõud. Tegelik juhtimine ja valitsemine toimus [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei\|Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei]] organite kaudu, kus kasutati nn "demokraatliku tsentralismi" põhimõtet - ülalt tulnud käsk on alluvatele reeglina tingimusteta täitmiseks.

Liiduvabariik: erinevus redaktsioonide vahel