Erinevus lehekülje "Kopter" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 2 baiti ,  11 kuu eest
toim
P (Ssgreporter teisaldas lehekülje Helikopter ümbersuunamise Kopter asemele: helikopter on vananenud sõna)
(toim)
[[Pilt:Bits & Pieces - BP374 - Test flight of Pescara's helicopter - 1922 - EYE FLM7760 - OB105716.ogv|pisi|Algelise helikopteri katsetus 1922]]
[[Pilt:Eesti piirivalve Mi-8.jpg|pisi|[[Politsei- ja Piirivalveameti piirivalveosakond|Eesti piirivalve]] merepäästetreening [[Mil Mi-8]] kopteriga 2008. aastal]]
'''HelikopterKopter''' ([[vanakreeka keel]]est ἕλιξ ''hélix'' 'keere, spiraal' + πτερόν ''pterón'' 'tiib'), lühemaltvarem '''kopterhelikopter''', on [[õhk|õhust]] raskem lennuaparaat, mille tõste- ja liikumisjõu tekitab vähemalt üks rõhtasendis (horisontaalselt) pöörlev [[tiivik]].<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 136</ref>
 
Rootor ehk tiivik koosneb selle võllil asuva kaldketta abil automaatselt kohtumisnurka (sammu) muutvatest [[laba|labadest]].
 
Eristatakse ühe, kahe ja mitme tiivikuga helikoptereidkoptereid. Ühe tiivikuga kopterid jagunevad [[saba]]s asuva tüürpropelleriga kopteriteks ja tiiviku labade otstes paiknevate [[reaktiivmootor]]itega kopteriteks. Kahe tiivikuga kopteril võivad need asuda teineteise taga lennusuuna pikiteljel (tandemis tiivikud), kõrvuti põikiteljel (transversaaltiivikud) või kohakuti (koaksiaaltiivikud). Lisaks võivad kopteri kaks lõikuvate pöörlemistasapindadega tiivikut olla suunalt lahknevate [[telg]]edega (Flettner tüüpi asetusega rootorid). <ref name=Tehnikaleksikon/> Nelja tiivikuga kopter on [[kvadrootor]]. Enamik tänapäeva suuremaid kopteridkoptereid on [[reaktiivmootor|gaasiturbiinmootoriga]], väiksemad valdavalt [[kolbmootor]]iga.
 
HelikopterigaKopteriga saab õhku tõusta ja maanduda vertikaalselt, ka kohandamata looduslikele platsidele, samuti rippuda õhus paigal<ref name=Tehnikaleksikon/>. Lennusuuna muutmiseks vajalik pöörderaadius on võrreldes [[lennuk]]iga väike, rippuvat helikopteritkopterit saab pöörata lausa paigal. Paigalt tõusta ja selle kohal rippuminerippuda annab võimaldabvõimaluse kopterit kasutada raskemini ligipääsetavate rajatiste püstitamisel [[kraana]]na, [[päästeteenistus]]es, [[põllumajandus]]es ja [[sõjandus]]es (näiteks [[dessant|dessandid]], [[allveelaev]]atõrjeoperatsioonid jne.)<ref name=Tehnikaleksikon/>.
 
== Ajalugu ==
 
Esimene helikopterilaadse masina põhimõtte visand omistatakse [[Leonardo da Vinci]]le. 19. sajandi lõpupoolel tehti mitmeid kohmakaid katseid algeliste lennumasina konstruktsioonidega, millega sai juhitamatult teha mõningaid hüppeid maapinna kohal.
 
Sõna "helikopter" võttis kasutusele [[1861]] [[Prantsusmaa|prantsuse]] leiutaja Gustave de Ponton d'Amécourt, kes demonstreeris avalikkusele väikest [[aurumasin]]a jõul töötavat [[mudel]]it. Kuigi ta võttis esimesena lennumasinates kasutusele uudse metalli, [[alumiinium]]i, ei suutnud tema mudel maapinnalt õhku tõusta.
 
[[15. aprill]]il [[1877]] katsetas [[Itaalia]] insener Enrico Forlanini veidi üle kolme kilo kaaluvat aurumasina jõul töötavat mudelkopteritkopterimudelit. Kopteri rootorid pani pöörlema kahesilindriline aurumasin, mida toitis [[aurukatel]].
[[Ungari]] insener Ján Bahýl (rahvuselt slovakk) ehitas 1901. aastal [[sisepõlemismootor]]iga mudelkopterikopterimudeli, seemis tõusis poole meetri kõrgusele. [[5. mai]]l [[1905]] tõusis see 4 m kõrgusele ja läbis üle 1,5 km.
 
1930.-te aastate algul ehitasid Louis Breguet ja Rene Dorandi ehitatudmasina Gyroplane-Laboratoire, mis oli esimene inimest kandev ja juba kestvamat aega lendav helikopterkopter.
 
Esimese kasutuskõlbliku lennus juhitava helikopteri ehitas 1936. aastal [[Henrich Focke]] (1890-1979) [[Saksamaa]]l. Henrich Focke ehitatud kopterkopteriga Focke-Wulf Fw 61-ga saavutati lennukõrgus 3200 m, pikim lend üle 230 km lennukiirusega 120 km/h. Esimene seeria helikopter Focke-Achgeli Fa-223 ehitati 1941. aastal [[II maailmasõda|II maailmasõja]] ajal Saksamaal, millele järgnes Fletner Fi-282 sari 1943. aastal.
 
Esimese tänapäeval levinud skeemiga helikopterikopteri arendas ameeriklane [[Igor Sikorsky]] (1880-1972). Aastal 1939 ehitatud Sikorsky VS-300 oli esimene ühe põhirootori ja ühe sabarootoriga kopter, selle esmalend oli 1939. aastal.
 
Praegu on maailmas levinumad tuntud [[USA]] firma Bell Helicopters (eri tüüpi helikoptereidkoptereid on kasutuses kokku umbes 21 000), Sikorsky, Mil, Kaman ja teiste firmade kopterid.
 
[[Pilt:HH-43 Huskie of IIAF.jpg|thumb|Kaman HH-43 Huskie]]
==Helikopteri arenguetapid==
<gallery>
Gyroplane-Laboratoire1.jpg|Breguet ja Dorand Gyroplane-Laboratoire 1. Esimene pikema lennuajaga stabillnestabiilne juhitav helikopter. 1935
Fw 61 V.JPG|Focke-Wulf Fw 61 (1936), esimene autorotatsioonis pöörlevate rootoritega helikopter, mis saab maanduda ka seisva mootoriga.
Fa223 modell.png|Focke-Achgelis Fa-223, esimene seeriana ehitatud helikopter. 1941
Bell 47-OH-13 inflight bw.jpg|Bell 47, esimene tsiviilkopter. 1946
Helikopter Mi-8 86.jpg|Maailmas küllaltki levinud helikopterkopter Mi-8 (Pamiir 1986)
Han-Tengri 04.jpg|Mi-8 Han-Tengri taustal (2004)
</gallery>