[[Fail:Pühavaimu kiriku põleng 29.05.02 (02).jpg|pisi|left|Püha Vaimu kiriku põleng 29. mail 2002. <br><small>Foto: [[Jaan Künnap]]</small>]]
Vanimaks osaks on umbes aastal [[1300]]. aastal ehitatud [[Kooriruum|koor]]. Vahemikus [[1375]]–[[1380]] tehti kirikus mitmeid ümber- ja juurdeehitusi. Algselt oli kirik ühe[[lööv]]iline, kuid koguduse kasvades ehitati [[14. sajand]]il juurde külglööv. Põhjapoolse külglöövi juurdeehitamiseks ei olnud ruumi, sest kirik asetses otse tänava ääres. Suured [[fassaad]]i ümberehitused toimusid tõenäoliselt pärast [[1433]]. aasta tulekahju. Väiksemaid ümberehitusi tehti ka [[17. sajand]]il, mil kiriku kaheksatahulise torni tippu ehitati uus [[Barokk|barokne]] kiiver kahe lahtise rõduga, mis oma väliselt kujult meenutab [[Raekoda|Raekoja]] oma. Torni tippu ehib [[tuulelipp]], mis näitab aastaarvu [[1688]]. Arvatavasti sel perioodil sai [[Saia käik|Saia käigu]] poolne otsaviil ka uue, astmestikulise ilme<ref name=":0" />.
Kiriku põhja[[Portaal (arhitektuur)|portaali]] kohal asub [[1684]]. aastast pärinev Tallinna tuntud meistri [[Christian Ackermann]]i valmistatud kell ([[Tallinna Püha Vaimu kiriku kell]]).<ref name=":0" />
== Pühavaimu kiriku altar ==
On tõenäoline, et just raad tellis [[1480]]. aastate alguses peaaltari jaoks [[Lübeck]]ist uue [[retaabel|retaabli]], mille autoriksautor oli tuntud maalija [[Bernt Notke]].<ref name="mänd, 2010" /> Altarikapp on tammepuust, 2,13 meetrit kõrge ningja 1,9 meetrit lai. Selle keskosas on kujutatud [[Püha Vaim]]u väljavalamise stseen. Sisetiibade sisekülgedel on [[pühak]]ute kujud, väliskülgedel maalingud [[Kristus]]e kannatuslugudest. Pealistiivad on mõlemalt küljelt kaetud maalingutega.
