Wilhelm Steinitz: erinevus redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
PResümee puudub
PResümee puudub
==Elulugu==
===Varasemad aastad===
Steinitz sündis [[Praha]] juudigetos [[Austria-Ungari|Austria-Ungari impeeriumis]] ning oli oma perekonnas viimane, 13. laps. Ta õppis malet mängima 12-aastaselt, kuid ei tegelenud sellega algul tõsiselt. Ta lahkus Prahast oma kahekümnendatel eluaastatel ning suundus [[Viin|Viini]] Polütehnikumi [[matemaatika|matemaatikat]] õppima. Males toimus tema suurim areng 1850-. aastate lõpus, kui ta suutis 1859. aasta Viini meistrivõistluste pronksi asendada 1861. aasta kullaga, kogudes 30 punkti 31-st. Sel ajal hakati teda kutsuma Austria [[Paul Morphy|Morphyks]].
 
===Tõus tippu===
 
===Esimene malemaailmameister===
Steinitz keskendus pärast 1873. aastat rohkem malekirjanikuksmalest olemiselekirjutamisele ja eiega osalenud enam turniiridel. Kokku oli ta suurturniiridelt eemal 9 aastat.
Tippmalesse naasis ta osalemisega väga tugeval 1882. aasta Viini turniiril. Ta saavutas seal esikoha jagamise ning viigistas lisamängud [[Szymon Winawer|Szymon Winaweriga]]. 1883. aastal võitis aga Johannes Zukertort suurturniiri Londonis, kusjuures ta edestas seal Steinitzit, mistõttu hakati ka Zukertorti (keda oli juba Steinitzi malest eemaloleku ajal üheks parimaks nimetatud) mõne kommentaatori poolt pidama ka maailma parimaks mängijaks.
1883. aastal vahetult pärast Londoni turniiri asus Steinitz elama Ameerika Ühendriikidesse ning alustashakkas seal 1885. aastal välja andma ja toimetama oma maleajakirja International Chess Magazine'i välja andmist ja toimetamist.
1886. aastaks lepiti Steinitzi ja Zukertorti vahel kokku ka omavahelise matši korraldamine, kus võitjaks sai see, kes võitis esimesena 10 mängu. Sellest matšist said esimesed ametlikult tunnustatud maailmameistrivõistlused. Pärast viit esimest mängu juhtis Zukertort punktidega 4-1, kuid lõppkokkuvõttes võitis Steinitz 12½–7½ (10 võitu, 5 viiki, 5 kaotust) ja temast sai esimene ametlikult tunnustatud maailmameister<ref name="Kirev male maailmameistrivõistluste ajalugu" />.
Pärast viit esimest mängu juhtis Zukertort punktidega 4-1, kuid lõppkokkuvõttes võitis Steinitz 12½–7½ (10 võitu, 5 viiki, 5 kaotust) ja temast sai esimene ametlikult tunnustatud maailmameister<ref name="Kirev male maailmameistrivõistluste ajalugu" />.
 
===Hilisemad aastad===
 
Oma üheksa aastalise pausi ajal (1873–1882) ja kogu oma hilisema karjääri jooksul propageeris Steinitz oma malekirjutisi ja oma teooriaid. Suurbritannias tegi ta seda juhtiva spordiajakirja The Fieldi kaudu ja hiljem Ameerika Ühendriikidesse suundudes asutas ta seal International Chess Magazine'i ja hakkas selle peatoimetajaks. Paljud tolleaegsed malekirjanikud arvasid, et tema uus mängustiil ja käitumine on argpükslik. Adolf Anderssen kirjeldas Steinnitzi stiili järgmiselt: "[[Ignatz Kolisch|Kolisch]] on maanteeröövel ja ähvardab sind püstoliga. Steinitz on aga taskuvaras, kes varastab sinult etturi ja võidab sellega mängu." <ref name="cCkdz" />
Steinitzi teooria hakkas juurduma pärast seda, kui ta oli seda stiili kasutades 1886. aastal maailmameistriks tulnud ning enne tema 1894. aasta matši Laskeriga, tunnustas tema mängustiili, teooriaid ja spordimehelikkust isegi [[The New York Times]], kes oli varem avaldanud tema stiili ja isiku suhtes ründavaid artikleid.
 
Oma uuendusliku stiili ja selleteemaliste kirjutiste tõttu peetakse Steinitzit koos Paul Morphyga kaasaegse male taktika rajajateks.
 
174 912

muudatust