Erinevus lehekülje "Koroona (mäng)" redaktsioonide vahel

resümee puudub
 
== Koroona Eestis==
Esimesed koroonalauad valmistati Eestis kodusel viisil 1920. aastate keskel välismaa ajakirjadest leitud kirjelduste järgi. Taoline ilmus näiteks 1927. aasta mais Soome suurimas ajakirjas [[Suomen Kuvalehti]].<ref>{{netiviide | URL = https://digi.kansalliskirjasto.fi/aikakausi/binding/877995?page=39 | Pealkiri = Corona : Huvittava kotibiljardi-peli | Väljaanne = Suomen Kuvalehti | Aeg = 7.05.1927 | Kasutatud = 15.11.2020 | Keel = soome keeles }}</ref> Kuid tollal ei kasutatud mängu juures keppi, vaid löögiketas pandi liikuma sõrmega “nipitamise” teel. Koroona hakkas Eestis laiemalt levima [[1929]]. aasta novembris.<ref name="linnainen" /> Siis valmistas [[Lutheri vabrik|AS Luther]] katseks 500 koroonalauda. Kuigi neid müüdi võrdlemisi kaua, oli sellega pandud alus koroona arengule kogu Eestis (tollal nimetusekujuga “korona”, kusjuures pakuti ka eestipärast nimetust – lauapiljard). Laudade juurde valmistati mängu jaoks ka löögikepid (kiid), mis muutis mängu juhuslikust “nipitamisest” kindlaks tehnikamänguks. <ref name="tiik">{{Netiviide|Autor=Tiik, Kalju|URL=https://dea.digar.ee/page/opetajateleht/2002/04/12/16|Pealkiri=Koroona - on see mäng või viirastus?|Väljaanne=Õpetajate Leht, nr. 15,|Aeg=12. aprill 2002|Kasutatud=12.06.2018}}</ref>
 
Eestis sai uus mäng kiiresti võistlusspordiks. Koostati koroona reeglid. Juba [[1930]]. aasta novembris ilmus trükist Pillikse ja [[Kaljula Teder|Kaljula Tederi]] koostatud “Korona õpetus”. Mängu tollast populaarsust näitab asjaolu, et raamatule kirjutas eessõna kehalise kasvatuse inspektor [[Ernst Idla]].<ref name="tiik"/>
651

muudatust