Tugev vastastikmõju: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
Tugev vastastikmõju toimib [[värvilaeng|värvust]] omavate [[elementaarosake]]ste ([[kvark]]ide) vahel. Tugeva vastastikmõju kandjad ehk [[vaheosake]]sed on [[gluuon]]id. Erinevalt näiteks [[elektromagnetiline vastastikmõju|elektromagnetilisest vastastikmõjust]], mille kandja [[footon]] ei oma [[elektrilaeng]]ut ega osale vastastikmõjus, omab gluuon [[värvilaeng]]ut. See tähendab, et ka gluuon ise osaleb aktiivselt vastastikmõjus.
Üksikud kvargid ja gluuonid on ainsad elementaarosakesed, millel on värvilaeng ja mis osalevad tugevas vastastikmõjus. Kaasaegsete teadmiste järgi üksikuid kvarke eksisteerida ei saa ja neid pole ka registreeritud, sest kui kvarke lahutada, tekib nende vahele nii suur energia, mille abil tekib uus kvark. Kvarkide sellist alatist seotud olekut nimetatakse kvarkvangistuseks. Seega on kvargid alati ühendatud suuremateks osakesteks ([[prooton]], [[neutron]], [[meson]]) ja nende värvilaengud taandavad üksteist ning nende kombinatsioonist tekkinud vaba niiöelda valge osake ise otseselt tugevas vastastikmõjus ei osale. ([[Pi meson]] ehk piion vahendab tugevat tuumajõudu [[nukleon]]ide vahel.) [[Tuumajõud]] tekivad tänu üksikute [[nukleon]]ide värvuspolaarsusele (analoogiliselt muidu elektriliselt neutraalsete [[aatom]]ite vahel tekkiva tõmbejõuga ([[van der Waalsi jõud]]).
Tugev vastastikmõju on tõeliselt tugev. Kahe kvargi vaheline kooshoidev [[jõud]] on suurusjärgus 100 [[njuuton]]it{{lisa viide}}. Prootonitevaheline tõukumine aatomituumas (elektromagnetilise vastastikmõju tõttu) on tuuma koos hoidvast tugeva vastastikmõju tõmbejõust 137 korda nõrgem.
| |||