Kopter: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Ursus scribens teisaldas lehekülje Kopter ümbersuunamise Helikopter asemele: täielik nimetus |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Bits & Pieces - BP374 - Test flight of Pescara's helicopter - 1922 - EYE FLM7760 - OB105716.ogv|pisi|
[[Pilt:Eesti piirivalve Mi-8.jpg|pisi|[[Politsei- ja Piirivalveameti piirivalveosakond|Eesti piirivalve]] merepäästetreening [[Mil Mi-8]] kopteriga 2008. aastal]]
'''Helikopter''' ([[vanakreeka keel]]est ἕλιξ ''hélix'' 'keere, spiraal' + πτερόν ''pterón'' 'tiib'), lühemalt '''kopter''', on [[õhk|õhust]] raskem
Eristatakse ühe, kahe ja mitme tiivikuga helikoptereid. Ühe tiivikuga kopterid jagunevad [[saba]]s asuva tüürpropelleriga kopteriteks ja tiiviku labade otstes paiknevate [[reaktiivmootor]]itega kopteriteks. Kahe tiivikuga kopteril võivad need asuda teineteise taga lennusuuna pikiteljel (tandemis tiivikud), kõrvuti põikiteljel (transversaaltiivikud) või kohakuti (koaksiaaltiivikud). Lisaks võivad kopteri kaks lõikuvate pöörlemistasapindadega tiivikut olla suunalt lahknevate [[telg]]edega (Flettner tüüpi asetusega rootorid). <ref name=Tehnikaleksikon/> Nelja tiivikuga kopter on [[kvadrootor]]. Enamik tänapäeva suuremaid
Helikopteriga saab õhku tõusta ja maanduda vertikaalselt, ka kohandamata looduslikele platsidele, samuti rippuda õhus paigal<ref name=Tehnikaleksikon/>. Lennusuuna muutmiseks vajalik pöörderaadius on võrreldes [[lennuk]]iga
== Ajalugu ==
18. rida:
[[15. aprill]]il [[1877]] katsetas [[Itaalia]] insener Enrico Forlanini veidi üle kolme kilo kaaluvat aurumasina jõul töötavat mudelkopterit. Kopteri rootorid pani pöörlema kahesilindriline aurumasin, mida toitis [[aurukatel]].
[[Ungari]] insener Ján Bahýl (rahvuselt slovakk) ehitas 1901. aastal [[sisepõlemismootor]]iga mudelkopteri, see tõusis poole meetri kõrgusele. [[5. mai]]l [[1905]] tõusis see 4 m kõrgusele ja läbis üle 1,5 km.
1930.-te algul Louis Breguet ja Rene Dorandi ehitatud Gyroplane-Laboratoire oli esimene inimest kandev ja juba kestvamat aega lendav helikopter.
Esimese kasutuskõlbliku lennus juhitava helikopteri ehitas 1936. aastal [[Henrich Focke]] (1890-1979) [[Saksamaa]]l. Henrich Focke ehitatud kopter Focke-Wulf Fw 61-ga saavutati lennukõrgus 3200 m, pikim lend üle 230 km lennukiirusega 120 km/h. Esimene seeria helikopter Focke-Achgeli Fa-223 ehitati 1941. aastal [[II maailmasõda|II maailmasõja]] ajal Saksamaal, millele järgnes Fletner Fi-282 sari 1943. aastal.
31. rida ⟶ 33. rida:
*[[Mil Mi-8]]
*[[Sikorsky S-76]]
==Helikopteri arenguetapid==
<gallery>
Gyroplane-Laboratoire1.jpg|Breguet ja Dorand Gyroplane-Laboratoire 1. Esimene pikema lennuajaga stabillne juhitav helikopter. 1935
Fw 61 V.JPG|Focke-Wulf Fw 61 (1936), esimene autorotatsioonis pöörlevate rootoritega helikopter, saab maanduda ka seisva mootoriga.
Fa223 modell.png|Focke-Achgelis Fa-223, esimene seeriana ehitatud helikopter. 1941
Bell 47-OH-13 inflight bw.jpg|Bell 47, esimene tsiviilkopter. 1946
Helikopter Mi-8 86.jpg|Maailmas küllaltki levinud helikopter Mi-8 (Pamiir 1986)
Han-Tengri 04.jpg|Mi-8 Han-Tengri taustal (2004)
</gallery>
|