Eesti Notarite Ühing: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
19. rida:
Kongressil leiti, et Eestile on vaja notariaadireformi, sest eelmine notariaalseadus oli esiteks Vene ajast alles jäänud ja teiseks oli see loodud juba 1666. aastal. Seega oli eelmine notariaalseadus peaaegu 300 aastat vana. <ref name=":1" />
Organisatsiooni loomisel võeti eeskuju Lääne-Euroopast, kus notaritele on pühendatud märkimisväärselt tähelepanu, endine vana Vene notariaat on aga ajale jalgu jäänud. <ref name=":
Seejärel hakati koostama uue notariaalseadustiku eelnõu projekti. Esimene seaduseelnõu ilmus 1934. aastal ja teine 1937. aastal. Töögruppides tekkis suuri vaidlusi ning uue notariaalseadustiku vastuvõtmiseni ei jõutudki. <ref name=":3" />
31. rida:
== Eesti Notarite Ühingu lagunemine ==
Pärast Eesti annekteerimist sai notariametist kuupalgaga riigiametniku koht. Loodi notariaalkontorid, mis allusid rahvakomissariaadile. Eesti ajal oli notariamet iseseisev amet ning iga notar pidi ise oma sissetuleku eest hoolitsema. 1941. aastal tungisid Eestisse sakslased. Siis naasid notarid sarnase süsteemi juurde, nagu enne Eestis oli. Teisekordsel annekteerimisel Nõukogude Liidu poolt 1944. aastal hakkas toimima uuesti 1941. aastal loodud süsteem. Siis kehtestati Nõukogude Liidu poolt ka riiginotariaadi määrustik, mis nõudis notaritelt muuhulgas ka näiteks kõrgemat juriidilist haridust. <ref>M.
==Viited==
{{viited}}
| |||