Kuuda õpetajate seminar: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
2. rida:
==Asutamine ja ülevalpidamine==
Seminari avamise Kuudal saavutas [[Christoph Adam von Stackelberg]]i loodud seminari ellukutsumise sihtasutus, mis töötas välja seminari asutamise esialgse põhikirja ([[1854]]). Seminari ülesandeks oli [[talurahvaseisus]]ele vajalike elementaarteadmiste andmine kristliku jumalakasvatuse vaimus. Lisaks pidi seminar andma teadmisi põllumajanduse ja tööstustööliste vajadusi silmas pidades. Seminari peakoolmeistriks
Seminar sai toetust [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonnalt]] 480 rubla aastas, lisaks umbes 200 rubla Kuuda majapidamisest. Seminarihoone ehitati annetuste teel kogutud vahenditest ning valmis [[1854]]. aastaks. Kuudale toodi ka osa suletud [[Ataste seminar]]i inventarist. Õppetöö algas sama aasta sügisel. [[1863]]. aastal toodi Kuudale üle ka suletud [[Jädivere õpetajate seminar]]i õpilased, kes ei olnud kursust veel lõpetanud.<ref>Eesti kooli ajalugu. 1. köide. 13. sajandist 1860. aastateni. Tegevtoimetaja [[Endel Laul|E. Laul]]. Tallinn: Valgus, 1989, lk 487.</ref> Esialgu oli õppimine seminaris tasuta, alates [[1873]]. aastast tuli
Seminari tööd juhtis inspektor, alates [[1864]]. aastast direktor, kelle valis samal aastal
==Õpetajad==
Seminari õpetajaist on nimekaim aastail [[1886]]–[[1887]] Kuudal keelte- ja lauluõpetajana töötanud kirjanik [[Eduard Bornhöhe]]. Õpilaste poolt lugupeetud olid peakoolmeister ([[1854]]–[[1859]]) [[Karl Koch]]
==Õppetöö==
16. rida:
[[1878]]. aastal kinnitatud uue õppeplaani kohaselt kuulusid õppeainete hulka usuõpetus (sh kirikuajalugu), saksa, eesti ja vene keel, aritmeetika, algebra, geomeetria, geograafia, ajalugu, pedagoogika, loodusõpetus, kalligraafia, joonistamine, laulmine, orelimäng, võimlemine ja sissejuhatus agronoomiasse. Õppekeelteks olid 1878. aasta õppeplaani järgi saksa, vene ja eesti keel.<ref>[[Aleksander Elango|Elango, A]]., [[Endel Laul|Laul, E]]., [[Allan Liim|Liim, A]]., [[Väino Sirk|Sirk, V.]] Eesti kooli ajalugu. 2. köide. 1860. aastaist 1917. aastani. Koostaja ja toimetaja Endel Laul. Toimetaja [[Veronika Varik]]. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2010, lk 263–264.</ref>
Pedagoogikakursuses pöörati enam tähelepanu [[didaktika]]le, vähem [[kasvatusteooria]]le. Seminari õppetöös kasutati [[Eduard Ahrens]]i uut häälduspärast kirjaviisi, mida propageeris seminari kasvandik
==Õpilased==
Kuuda seminari tuldi õppima peamiselt [[Läänemaa|Lääne-]] ja [[Harjumaa]]lt, aga ka mujalt [[Eestimaa kubermang]]ust.
Kuuda seminari kasvandikel, kes esindasid talurahvakooli õpetaja haritumat tüüpi, oli oluline roll Põhja-Eesti [[talurahvaharidus]]e arengus. Paljud neist andsid oma osa ka külaühiskonna arengusse, paistsid silma põllumeeste ja aianduse entusiastidena.<ref>[[Aleksander Elango|Elango, A]]., [[Endel Laul|Laul, E]]., [[Allan Liim|Liim, A]]., [[Väino Sirk|Sirk, V.]] Eesti kooli ajalugu. 2. köide. 1860. aastaist 1917. aastani. Koostaja ja toimetaja Endel Laul. Toimetaja [[Veronika Varik]]. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2010, lk 266.</ref> Seminari nimekamateks lõpetajateks olid külakoolmeister [[Jaan Veidermann]] ([[Aleksander Veiderma]] isa), [[Jaan Nebokat]], [[Mihkel Neumann]] jt. Seminari kasvandikest said tihti kohalikud autoriteedid, laiema silmaringiga maaharitlased, kes juurutasid oma töö- ja kodukohas näiteks koorilauluharrastust ning edendasid seltsitegevust, võtsid osa [[Ärkamisaeg|ärkamisaja]] algatustest.<ref>[[Toomas Karjahärm|Karjahärm, T]]., [[Väino Sirk|Sirk, V]]. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1997, lk 114.</ref>
==Seminari sulgemine==
Kuuda seminar suleti [[1887]]. aastal seoses [[Venestamine|venestamisreformidega]], kui Eestimaa rüütelkond ei soovinud enam üleval pidada tsaarivalitsuse
==Kuuda õpetajate seminari juhtkond==
| |||