Jüri Jaama: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Lingid juurde |
||
6. rida:
Jaama koolitee algas 1944. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi Harjutuskoolis. Hiljem astus ta [[Tallinna Reaalkool|Tallinna 2. keskkool]]i, mille lõpetas 1955. aastal. <ref name=":1" />
Pärast keskkooli astus Jüri Jaama [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] ehitusteaduskonda [[Tsiviilehitus|tsiviil]]- ja [[Tööstusehitus|tööstusehituse]] erialale. Eriala kolmandal kursusel läks üle [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti Riikliku Kunstiinstituudi]] arhitektuuri teaduskonna teisele kursusele. ERKI arhitektuuri eriala diplomi ja arhitekti kvalifikatsiooni sai Jaama 1963. aastal. Samal aastal astus [[Eesti NSV Arhitektide Liit|Eesti NSV Arhitektide Liitu]]. <ref name=":1" />
Õpingute ajal töötas Jaama Tsentrosojuzprojekti Tallinna filiaalis tehnikuna, [[Riiklik Projekteerimise Instituut|Riiklikus Projekteerimise Instituudi]] [[Eesti Tööstusprojekt]] arhitektina ning RPI-s [[Eesti Projekt]] vanemarhitektina. 1966. aastast RPI Maaehitusprojekt grupijuhi, projekti peaarhitekti, osakonna peaarhitekti ja arhitektuurse planeerimise töökoja juhatajana <ref name=":1" /><ref name=":0" />
1978–1993 oli Jaama juhtiv arhitektuuriametnik [[Tallinna linnavalitsus|Tallinna Linnavalitsuses]]. 1980–1990 oli Jaama linna peaarhitekt. 1990–1993 [[Tallinna Linnaplaneerimise Amet|Tallinna Linnaplaneerimise
1993. aastast tegutses oma büroos Esperon<ref name=":0" /> (hilisem Jüri Jaama Arhitektuuribüroo).
19. rida:
Aastatel 1984–1989 oli Jaama [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]] juhatuse esimees. Jaama juhtis liitu tormilistel aegadel, kui Liidu ja Riikliku Ehituskomitee vahel arenenud vastasseis Ehituskomitee arhitektuurivaenuliku poliitika pärast lahenes soodsalt just arhitektidele ja 1987. aastal loodi komitee juurde Eesti Arhitektuuri Peavalitsus. <ref name=":2" /> Selle sünni juures oli olulisel kohal 1986. aastal esimees Jaama partei keskkomitee sekretärile ja ministrite nõukogu esimehele saadetud pikk kiri, mis kirjeldas arhitektide ja Ehituskomitee vahelisi keerulisi suhteid – muuhulgas takistusi näitustegevusele, liidu esitatud žüriiliikmete väljavahetamist võistlustel ja muud sarnast õõnestavat tegevust. <ref name="GOcgU" />
Liiduga korraldati ka vastuolulisi kohaliku ehituskunsti mainet tõstnud näitusi: 1985. aastal [[Tallinna Matkamaja|Tallinna Matkamajas]] ja [[Riia Peetri kirik|Riias Peetri kirikus]] ning 1986. aastal Moskva Arhitektide Majas. <ref name=":2" />
1987. aastal loodi just arhitektide juhtimisel loomeliitude kultuurinõukogu. Selle kroonina korraldati 1988. aasta [[Loomeliitude ühispleenum]], kus arhitektid muuhulgas kritiseerisid masselamuehituse kehva kvaliteeti ja kiirustamise tõttu elamurajoonides ehitamata jäänud polikliinikuid, saunu ja raamatukogusid ning nõudsid võimalust ehitada ka eriprojektide mitte vaid tüüpprojektide järgi. <ref name=":2" /><ref name="aXjSc" />
25. rida:
Samal aastal hakati välja andma Eesti Nõukogude Arhitektide Liidu esimese esimehe [[Alar Kotli]] nimelisi arhitektuuripreemiaid. <ref name=":2" />
1988. aastal alustati arhitektide liidu eraldumisega Moskva alluvusest, mis lõppes 27. juunil 1989 sõltumatu loomingulise ühenduse väljakuulutamisega, mille asutamisaeg oli 1921. aastal. Sellega taastati [[Eesti Arhitektide Liit]].<ref name=":2" />
== Looming ==
31. rida:
=== Uus raadiomaja ===
[[Grigori Šumovski]] Kreutzwaldi tänavale projekteeritud 1952. aastal valminud stalinistliku dekooriga vana raadiomaja jäi kitsaks juba vähem kui paari aastakümnega. Seda seoses raadioside kiire arengu ja tähtsuse suurenemisega.<ref name="Jwrtv" /> 1972. aastal valmis Jüri Jaama ja [[Ado Eigi]] juurdeehitis aadressil Gonsiori 21.<ref name=":3" /> Tegemist on ühe efektseima Nõukogude [[Modernism|modernismi]] näitega Tallinnas. <ref name="9yBWY" />
Hoone koosneb kahest korpusest – saledast 10-korruselisest tornmajast ja selle kontrastina postidele tõstetud tummseinte ja katuseakendega terrasiitkrohvitud nn valge saali osast. Madalama ploki nurka ehib [[Riho Kuld|Riho Kulla]] valge rahutuvi skulptuur. Vana ja uut raadiomaja ühendab pikk galerii, mis saab alguse tornist. <ref name=":3" />
Uue raadiomaja torniplokile on projekteeritud mõjuvaim ribifassaad Tallinnas. Olude sunnil asendati metallribid raudbetoonribidega. Eenduv valge ribistus ning mustjad klaasitud pinnad ja aknad jätavad vastavalt lähenemise suunale erinevaid muljed – Gonsiori tänavalt liikudes paistab tegemist olevat valge fassaadiga,
Detailideni viimistletud interjööri eest hoolitsesid [[Ado Eigi]] ja [[Aate-Heli Õun]]. [[Raadiomaja Valge saal|Valge saali]] uhkuseks on [[Enn Põldroos|Enn Põldroosi]] mosaiikpannoo "Raadiolill". <ref name=":4" />
2014. aastal taasavati arhitekt [[Andres Kask|Andres Kase]] projekti järgi renoveeritud uus raadiomaja.<ref name="eAtaB" /> Kahjuks on originaalne betoonribi rekonstrueerimise käigus vahetatud alumiiniumribistuse vastu. Seetõttu kaotas hoone ka osa omanäolisusest.<ref name=":5" />
=== Pärnu KEK-i administratiivhoone ===
50. rida:
=== Kakumäe küla, Pajusti ===
[[Maaehitusprojekt|Maaehitusprojektis]] 1974. aastal planeeritud uus eksperimentaalne kolhoosiasustuse tüüp. Küla asub 12 hektaril. Hoonestus koosneb kahekümnest majast, mis valmisid 1985. aastal. Kasutati mitut tüüpi maju ja hoonestama hakati mitmest küljest korraga. Eesmärk oli luua hajaasustuse simulatsioon – individuaalelamud asetsevad ümber väikeste küngaste. Põhjaservas paiknevad ühekorruselised madala viilkatusega elamuhooned, mis on liidetud majandushoonega, on Jüri Jaama projekteeritud. <ref name=":3" /><ref name=":8" />
== Tähtsamad projektid ==
* Osales I-318 tüüpelamuseeria projekteerimises RPI [[Eesti Projekt]] autorite kollektiivis, 1963 <ref name=":0" /><ref name=":1" />
* [[Pärnu staadion|Pärnu Staadioni]] tribüün (Ranna pst 2) teenindusplokkide juurdeehitus, 1960ndad <ref name=":6" />
* Uus raadiomaja Tallinnas (koos [[Ado Eigi]]iga), 1965
* [[Glehni loss|Glehni lossi]] rekonstruktsioon (koos [[Arpad Andreller]]iga), 1966
* K/K
* Pärnu KEK-i administratiivhoone (Savi tn, Pärnu) (koos [[Andres Ringo]]ga), 1968
* [[Pärnu rannakohvik|Pärnu Rannakohvik]] (Ranna pst 3) uue rannahooneosa juurdeehitus, 1970
* Pärnu KEK-i olmehoone (koos [[Andres Ringo]]ga) (Savi tn, Pärnu), 1971
* Ridaelamu “Kuldrannake” Pärnu KEK-ile (Papli 10a, Pärnu) (koos [[Andres Ringo]]ga) 1971
* [[Ranna sovhoos]]i veetorn-elamu Tabasalus Harku vallas Harjumaal 1973
* Kolhoosiasutuse tüüp [[Kakumäe (Vinni)|Kakumäe]] Küla (Pajusti aleviku kõrval, Vinni vald), 1974 <ref name=":8" />
* [[Ranna sovhoos|Ranna sovhoosi]] elamu Tabasalus Harku vallas Harjumaal, 1982
* [[Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool|Olustvere tehnikum]]i õppe- ja olmehooned (koos [[Krista Karu]]ga), 1985
== Väljaanded ==
* “Koolide spordiehitused” [[Arvo Jaama]], Jüri Jaama, [[Ivo Jürviste]]
== Viited ==
| |||