Üleskutsemenetlus: erinevus redaktsioonide vahel
(Erinevus puudub)
|
Redaktsioon: 12. november 2020, kell 17:56
Üleskutsemenetlus on kohtu poolt seaduse alusel tehtud avalik üleskutse, millega on võimalik esitada nõudeid või muid õiguseid. Kui nõudest või õigusest ei teatata, toob see üleskutse puhul kaasa õiguse lõppemise või muu õiguslikult halva tagajärje.[1]
Üleskutsemenetluse algatamine
Et kohus saaks üleskutsemenetlust algatada, on tal vaja teha avalduse alusel üleskutsemäärus.[2] Kohtul on õigus ühendada mitu samaliigilist üleskutsemenetlust. Menetluse algatamisest keeldumise määruse peale on avaldajal õigus esitada määruskaebus.[3]
Üleskutsemäärus peab sisaldama vähemalt:
- kohtu nime;
- avaldaja andmeid;
- infot üleskutsega seotud inimestele, et nad teaks teatada kohtule õigustest või nõuetest õigeks ajaks;
- tagajärgi, mis saabuvad, kui õigustatud inimesed ei teata nõuetest või õigustest.[4]
Üleskutse avaldamine ja tähtaeg
Üleskutse avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuid kohtul on õigus määrata avaldamiskohaks ka muu väljaanne või ringhääling. Tavaliselt on üleskutsetähtaeg vähemalt kuus nädalat enne nõuetest või muudest õigustest teatamise tähtpäeva, kuid seadusest võivad tuleneda ka erandid.[5]
Välistusmäärus
Välistusmäärusega välistatakse kolmandate isikute nõuded ja õigused. Välistusmäärus tuleb kõne alla, kui kohtu määratud ajaks ei ole kolmandad isikud oma nõuetest või muudest õigustest kohtule teatanud. Välistusmääruse saab teha kohus avaldaja taotlusel, kuid enne selle tegemist võib kohus korraldada asjaolude selgitamiseks istungi.[6]
Kui välistusmääruse tegemiseks esitatud avaldus jäetakse rahuldamata, võib avaldaja esitada määruse peale määruskaebuse. Nii nagu üleskutses, avaldatakse ka välistusmäärus üldjuhul väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuid kohtul on õigus määrata avaldamiskohaks ka muu väljaanne või ringhääling.[7]
Üleskutsemenetlus pärija välja selgitamiseks
Pärija üleskutsemenetlus on menetlus, mille eesmärk on välja selgitada pärijad, et pärandaja vara ja/või kohustused saaksid pärijale üle minna ehk pärijad saaksid oma pärandiosa kätte.[8]
Kui pärija ei ole teada, peab notar läbi viima üleskutsemenetluse, et pärija välja selgitada.[9] Selleks avaldab notar teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, mis peab sisaldama järgmisi andmeid:
- teade pärandaja surmast ja selle kohta, et pärija või muu õigustatud isik nõuab pärandi inventuuri;
- üleskutse pärandvara suhtes nõudeid ja õigusi omavatele isikutele teatada oma nõuetest ja õigustest inventuuri tegijale ühe kuu jooksul üleskutse avaldamisest arvates;
- nõudest või õigusest tähtajaks teatamata jätmise tagajärjed.[10]
Kui pärija ei ole teada, peab üleskutsemenetluse teates olema kirjas ka, et nõuete ja õigustega isikul tuleb endast teada anda ühe kuu jooksul alates üleskutse avaldamisest. Kui pärija endast selle aja jooksul teada ei anna, tuleb eeldada, et seadusjärgne pärija on kohalik omavalitsusüksus või riik.[11]
Pärijal on õigus pärand vastu võtta või pärandist loobuda. Pärimisõigusest loobumise tähtaeg on kolm kuud, mis hakkab kulgema hetkest, mil pärija saab teada või peaks teada saama pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest.[12]
Üleskutsemenetlus hüpoteegipidaja õiguste välistamiseks
Üleskutsemenetluse, et välistada hüpoteegipidaja õigused, võib avaldusega algatada hüpoteegiga koormatud kinnisasja või registerpandiga koormatud pandieseme omaja. Ka laeva omanik võib algatada üleskutsemenetluse. Enne menetluse algatamist peab avalduse tegija aga kinnitama, et tal ei ole õnnestunud isikut muul moel välja selgitada. Samuti peab avalduse tegija enne menetluse algatamist hoiustama selleks ettenähtud kontol hüpoteegisumma.[13]
Samad reeglid kehtivad ka üleskutsemenetlusele, mille eesmärk on välistada eelmärkega, keelumärkega, ostueesõigusega või reaalkoormatisega õigustatud isikute kinnistusraamatusse või laevakinnistusraamatusse kantud õigused. Sellise avalduse võib esitada ka isik, kes võib nõuda täitedokumendi alusel oma nõude rahuldamist kinnisasja või laeva arvel.[14]
Üleskutsemenetlus väärtpaberi kehtetuks tunnistamiseks
Üleskutsemenetluses, millega tunnistatakse väärtpaber kehtetuks, võib väärtpaberi senine omaja esitada avalduse väärtpaberi kadumise, hävimise või kahjustumise korral. Samas avalduses võib väärtpaberi kaotanud isik nõuda väärtpaberi väljaandjalt ka uue samasisulise väärtpaberi väljastamist.[15]
Avalduses peavad märgitud olema:
- kaotatud dokumendi eritunnused;
- dokumendi väljaandnud isiku nimi;
- dokumendi kaotamise asjaolud.[16]
Avaldaja kohustus on tõestada, et tema oli väärtpaberi omanik enne selle kadumist või hävimist. Juhul kui dokument on ainult kahjustunud, tuleb see siiski tõestuseks esitada.[17]
Viited
- ↑ Tsiviilkohtumenetluse seadustik – RT I, 20.06.2020, 5. § 498.
- ↑ Tsiviilkohtumenetluse seadustik – RT I, 20.06.2020, 5. § 499 lg 1.
- ↑ Tsiviilkohtumenetluse seadustik – RT I, 20.06.2020, 5. § 499 lg-d 3, 4.
- ↑ Tsiviilkohtumenetluse seadustik – RT I, 20.06.2020, 5. § 499 lg 2.
- ↑ Tsiviilkohtumenetluse seadustik – RT I, 20.06.2020, 5. § 500 lg-d 1, 2.
- ↑ Tsiviilkohtumenetluse seadustik – RT I, 20.06.2020, 5. § 501 lg-d 1, 2.
- ↑ Tsiviilkohtumenetluse seadustik – RT I, 20.06.2020, 5. § 501 lg-d 3, 4.
- ↑ Pärimisseadus – RT I, 10.03.2016, 16. § 140 lg 1.
- ↑ Pärimisseadusest tulenevate notari ametitoimingute tegemise kord – RT I, 07.02.2014, 13. § 9 lg 1.
- ↑ Pärimisseadus – RT I, 10.03.2016, 16. § 140 lg 2.
- ↑ Pärimisseadus – RT I, 10.03.2016, 16. § 18 lg 1.
- ↑ Notarite Koda. Pärimine. – https://www.eesti.ee/et/oigusabi/paerimine-ja-paerandus/paerimine/ (30.10.2020)
- ↑ Tsiviilkohtumenetluse seadustik – RT I, 20.06.2020, 5. § 504 lg-d 1, 2, 3.
- ↑ Tsiviilkohtumenetluse seadustik – RT I, 20.06.2020, 5. § 505 lg-d 1, 2.
- ↑ Tsiviilkohtumenetluse seadustik – RT I, 20.06.2020, 5. § 506 lg-d 1, 2.
- ↑ Tsiviilkohtumenetluse seadustik – RT I, 20.06.2020, 5. § 506 lg 3.
- ↑ Tsiviilkohtumenetluse seadustik – RT I, 20.06.2020, 5. § 506 lg-d 4, 5.