Rooma õigus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Sisustasin artiklit korrektse informatsiooniga. |
|||
1. rida:
{{Rooma poliitika külgriba}}
'''Rooma õigus''' on [[
Rooma õiguse ajalooline tähtsus
== Ajalooline taust ==
=== Kuningriigi õigus ===
Rooma oli algusest peale maaharijate ja talupoegade linn, mille keskseteks kohtadeks olid turuplats ja foorum. Roomlased olid oma päritolu üle uhked ning see mõjutas ka tugevasti nende õiguskorda, muutes selle praktiliseks ja konservatiivseks. Kõrgelt hinnati varasemaid otsuseid ning kui olud olid muutunud, siis ei tehtud mitte uut otsust, vaid tõlgendati vana sobivalt ümber.<ref name=":0" />
[[Rooma kuningriik|Kuningriigi]] ajajärgul kehtis reeglina [[tavaõigus]]. Kuna kuningad olid ka ülempreestrid, siis jäi nende ülesandeks õigusrahu taastamine. Konfliktide lahendamise eesmärgiks oli saavutada endine olukord (mitte karistada). Siiski oli olemas ka lisaks tavaõigusele kindel seadusloome.<ref name=":1">Siimets-Gross H., Ristikivi M. Fontes iuris Romani. Rooma õiguse allikate kogumik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2019.</ref> Alguses olid seadused preestrite saladused, kuid 6. sajandiks eKr hakati õigust avaldama.<ref name=":0" /> Seadusloome sai alguse [[Numa Pompilius|Numa Pompiliuse]] (teise kuninga) valitsemisajal. Kuigi seadustest ei ole palju meieni jõudnud, on säilinud aastest 570–550 eKr pärit ''lapis niger’''i katkend, mis on ainus sellest ajast pärit õiguslik tekst.<ref name=":1" />
=== Vabariigi õigus ===
[[Rooma vabariik|Vabariik]] tekkis pärast viimase kuninga, Tarquinius Superbuse minemaajamist. Rooma Vabariigi olulisem riigiorgan oli [[senat]].<ref name=":0" />
Tavaõiguse kõrval sai seadus oluliseks õiguse leidmise kohaks. Varasemalt oli seadus laiemalt iga reegel, mis kindlat isikut sidus, kuid alles hiljem omandas see rahva käsu tähenduse. Seadusele omistati eelnõu esitaja ([[Magistraat|magistraadi]]) nimi ning pärast vastu võtmist seda otseselt välja ei kuulutatud, vaid avaldati seaduse tekstiga tahvlid. Kuna ühtseid põhiseaduseid ei olnud, siis hakati just vabariigi ajal välja andma hulgaliselt üksikseaduseid. Ka seetõttu ei leidunud sellel perioodil ühtseid koodekseid. Üks esimesi seaduseid, mis kirja pandi, olid [[Kaheteistkümne tahvli seadused|XII tahvli seadused]].<ref>Ilus E. Rooma eraõiguse alused. Pärnu: Penikoorem 2005.</ref>
Rooma kodanikele kehtis ''[[ius civile]]'' (tsiviilõigus)'','' mis oli neile endile äärmiselt oluline ja sisaldas ka tavaõigust. See reguleeris kodanike omavahelisi suhteid.<ref name=":0" /> Ühel hetkel tekkis roomlastel vajadus uue õiguse järgi, kuna arhailine kord ei suutnud lahendada enam kõiki konflikte. Seega loodi ''[[ius honorarium]]'' (magistraatide kujundatud õigus), mis koosnes magistraatide loodud seadustest, täitis ''ius civile'' auke ja ühtlustas õiguskorda.<ref name=":1" />
Pärast riigi territooriumi laiendamist ja maailmakaubandusse sisenemist loodi ka ''[[ius gentium]]'' (rahvusvaheline õigus), mille eesmärgiks oli lahendada roomlaste ja võõramaalaste konflikte. See õigus oli pigem praktiline ja ei sisaldanud formaalsuseid, kuna tehinguid taheti sooritada kiirelt ja efektiivselt.<ref>Ylikangas H. Miks õigus muutub? Tartu: Fontes Iuris 1993.</ref>
=== Printsipaadi õigus ===
[[Rooma keisririik|Printsipaadi]] lõi vabariigi aja lõpus korraks ainuvalitsejaks tulnud, kuid seejärel hukatud [[Julius Caesar|Gaius Julius Caesari]] noorem sugulane [[Augustus|Octavianus]] (hiljem Augustus). Kuigi vormiliselt jäi kehtima vabariik, siis tegelikult oli Augustusel keisrivõim.<ref name=":2">Antiigileksikon. Teine trükk. Tallinn: Valgus 1985.</ref>
[[Senat|Senatilt]] kandus osa poliitilist võimu keisrile ja seega said keisrid samuti seadusloome õiguse. Nende välja antud seaduste esialgseks eesmärgiks oli juba olemasolevate õigusaktide selgitamine ja täiendamine. [[Keiser|Keisri]] õigust hinnati ja järgiti sama hoolega kui vabariigi õigust.<ref name=":0" />
Sellel ajal hakkas arenema ka õigusteadus ning tekkisid kaks koolkonda, [[sabiniaanid]] ja [[prokuliaanid]].<ref name=":2" /> Nende koolkondade juhid said keisrilt õiguse tema nimel protsessis arvamust avaldada ning hiljem loeti neid samu arvamusi seadustega võrdväärseteks.<ref name=":1" />
Jurist [[Gaius]] kirjutas printsipaadi ajal (aastatel 117–178) tema kuulsaima neljast raamatust koosneva Gaiuse Institutsioonid, mille näol on tegemist eraõiguse õpikuga. Autorist ei ole informatsiooni säilinud, kuid tema teosel põhineb ka dominaadi ajal valminud „[[Corpus iuris civilis|Corpus iuris civilis’e]]“ sissejuhatav osa.<ref name=":2" /> Seda peetakse ka kõige tähtsamaks õiguseallikaks sellel perioodil.<ref name=":1" />
=== Dominaadi õigus ===
[[Absolutism|Absoluutne monarhia]] kestis Roomas aastatel 284–565. See algas keiser [[Diocletianus|Diocletianuse]] võimule tuleku ja reformiga, millega ta lõpetas vabariiklikud traditsioonid. Edaspidi nähti keisris pigem jumalat ja isandat (''dominus'').<ref name=":1" />
[[Dominaat|Dominaadis]] tekkis õiguse mandumine ja seni kehtinud klassikaline õigus asendus vulgaarõigusega. See kujutas endast [[Germaanlased|germaani]] igapäevasemat õigust, millest oli lihtsam aru saada, kuid mis teenis [[Läänegootide kuningriik|läänegootide]] vajadusi. See oli võrreldes Rooma klassikalise õigusega primitiivsem.<ref name=":0" />
Siiski oli dominaadil oluline roll õiguse arengus, kuna siis levis klassikalise õiguse ümberkirjutamine ja säilitamine. Oluliseks peeti õiguse puhastamist ja kooskõlastamist ning siis loodi ka „[[Corpus iuris civilis]]''“''. See on seadusekogu, mis loodi aastatel 529–534 ning millega keiser [[Justinianus I]] kodifitseeris Rooma õigust. See koosneb neljast osast: ''[[Institutiones]], [[Digesta seu Pandectae]], [[Codex Iustinianus|Codex]]'' ja ''[[Novellae]]''. Kogumiku eesmärgiks oli kokku tuua Ida- ja Lääne-Rooma ning tutvustada Rooma pärandit, kuid see ei õnnestunud. Tegelikult tänapäeval Euroopale üht olulisimat õigusallikat ei võetud loomise ajal eriti kasutussegi.<ref name=":0" />
==Vaata ka==
|