Erinevus lehekülje "Piusa jõgi" redaktsioonide vahel

P
Tühistati kasutaja 193.40.136.50 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi 2001:7D0:8488:7D80:5523:84FB:4F68:368F.
(:))
Märgised: Visuaalmuudatus Viidete kustutamine Tühistatud
P (Tühistati kasutaja 193.40.136.50 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi 2001:7D0:8488:7D80:5523:84FB:4F68:368F.)
Märgis: Tühistamine
| paremad_lisajõed =
| vasakud_lisajõed =
|Vooluhulk suudmes = 5,8 m/s}}{{viited}}lol :)
 
'''Piusa jõgi''' (ka ''Pimža jõgi''; vene ''Пиуза, Пимжа'') on [[jõgi]] [[Kagu-Eesti]]s, mille alamjooks kuni 14 km ulatuses asub [[Venemaa]] territooriumil.
 
Piusa jõgi saab alguse [[Plaani Küläjärv]]est [[Haanja kõrgustik]]ul ja suubub [[Pihkva järv]]e. Voolab käänulises [[Piusa ürgorg|Piusa ürgorus]].
 
Jõe pikkus on 108 km, [[valgala]] 796 km&sup2;, millest 508 km&sup2; on Eesti territooriumil, langus 212,4 m. Piusa on Eesti suurima [[langus]]ega jõgi. Piusa jõel on paiknenud 39 vesiveskit<ref>Külvik, Helen ''Setomaa'', Looduse raamatukogu, MTÜ Looduajakiri, 2013.</ref>.
 
Jõe ääres asub [[Vastseliina]] alevik.
 
Suuremad lisajõed on [[Meeksi oja]], [[Tuderna oja]], [[Tuhkvitsa oja]] (ka Obinitsa oja) ja [[Pelska jõgi]].
 
Piusa jões elab palju kalaliike, neist arvukamad on [[harjus]], [[särg]], [[haug]] ja [[trulling]].
 
Piusa jõe ürgoru kaitseks on loodud [[Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala]], mis algab [[Vana-Vastseliina]] [[Vastseliina piiskopilinnus|piiskopilinnuse]] varemetest ja kulgeb allavoolu. Kaitseala pindala on 720 hektarit. Kaitsealal paikneb ka [[Piusa ürgoru matkarada]].<ref name="Tammer 2005">Tammer, Enno ''Ümber Eesti'', Tartu: Tammerraamat, 2005.</ref>
 
Piusa jõgi on piirijõeks [[setud]]e ja [[võrukesed|võrukeste]] vahel: paremal kaldal on setude asualad ja vasakul kaldal võrukeste asualad.<ref name="Tammer 2005" /> Jõgi on ka piiriks [[Liivimaa]] ja [[Setumaa]] vahel, mis kujunes välja [[Liivimaa ristisõda|Saksa ekspansiooni]] pidurdumisel 1240. aastatel. Selline poliitiline piir tähistas ka piiri eri uskude – [[õigeusk|õigeusu]] ja [[katoliiklus|katoliku usu]] vahel<ref>Külvik, Helen ''Setomaa'', Looduse raamatukogu, MTÜ Looduajakiri, 2013.</ref>.
 
==Vaata ka==
*[[Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala]]
* [[Piusa liivakivipaljandid]]
 
== Viited ==
{{viited}}
 
[[Kategooria:Eesti jõed]]
116 917

muudatust