Leonardo da Vinci: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Reverted edits by 2001:1530:1007:4787:42BA:BB93:E194:4842 (talk) to last version by WikiBayer: reverting vandalism Märgised: Tühistamine SWViewer [1.4] |
Resümee puudub Märgis: Tühistatud |
||
44. rida:
==Elulugu==
===Lapsepõlv===
Lapsepõlves elas Leonardo viis aastat [[Anchiano]]s. Aastal [[1457]] kolis Leonardo oma vanaisa juurde Vincisse, kus läks kooli. Õpetajaid hämmastasid väikese poisi küsimused ja argumendid. Koolis õppis Leonardo [[kirjutamine|kirjutama]], [[lugemine|lugema]] ja [[
===Firenze===
14-aastaselt sõitis ta [[Firenze]]sse, kus hakkas õppima [[Andrea del Verrocchio]] ''bottega''<nowiki/>'s ([[ateljee]]). Verrocchio, keda peeti tollal üheks andekamaks [[Firenze koolkond|Firenze kunstnikuks]], avaldas Leonardole suurt mõju. Ateljees töötas ka teisi kuulsaid kunstnikke, teiste hulgas [[Sandro Botticelli]], [[Pietro Perugino]] ja [[Lorenzo di Credi]]. Noor õpilane alustas oma tööd värvide segamise ja lihtsate piltide joonistamisega, hiljem lisandus [[õlivärvid]]ega maalimine. [[1472]]. aasta juunis kanti Leonardo nimi Firenze kunstnike punasesse raamatusse ning sellega lõppes ka õppimine Andrea del Verrocchio juures, ehkki Leonardo ateljeest ei lahkunud.
ttete
1476. aastal lahkus Leonardo Verrocchio ateljeest.<ref name="dNqLM" />
{{pooleli}}
==Leonardo kui kunstnik==tetetete
[[Pilt:Leonardo da Vinci Annunciation.jpg|pisi|300px|vasakul|"Maarja kuulutus"]]
Leonardo varajasim dateeritud teos on sulejoonistus [[5. august]]ist [[1473]]. See joonistus on ebatavaline vähemalt kahel põhjusel, esiteks selle poolest, et selline töö üldse dateeritud on (mis paneb paljud uurijad arvama, et tööle on hiljem lisatud varajasem kuupäev), aga ka selle poolest, et maastikku on joonistatud täiesti erinevalt tolle aja stiilist, kujutades nii valgust, vett kui ka rohelust liikuvana.
63. rida:
[[1482]] kutsus [[hertsog]] [[Lodovico Sforza]] Leonardo [[Milano]]sse, kuhu ta jäi [[1499]]. aastani. Neil aastatel arendas Leonardo oma tegevust nii [[insener]]i, [[skulptor]]i, muusiku kui ka pidude korraldajana. Sellest ajavahemikust on järele jäänud väga vähe tema töid. [[1483]] telliti Leonardolt suurepärane maal "[[Madonna kaljukoopas]]", mis on praegu [[Louvre|Louvre'i muuseum]]is [[Pariis]]is. Sellest teosest eksisteerib ka teine versioon, mis asub [[London]]is [[Rahvusgalerii]]s, mille peamiseks autoriks peetakse [[Ambrogio da Predis]]i ning mis on võrreldes Pariisi versiooniga oluliselt kohmakamalt maalitud.
"[[Püha õhtusöömaaeg (
[[Pilt:Mona Lisa, by Leonardo da Vinci, from C2RMF retouched.jpg|pisi|"[[Mona Lisa]]"]]
[[1499]] lahkus Leonardo Milanost ja viibis mõnda aega [[Mantova]]s ja [[Veneetsia]]s, tegeledes peamiselt leiutamisega, ning siis naasis Firenzesse, kuhu jäi [[1506]]. aastani.
81. rida:
Päevikud on enamjaolt kirjutatud [[peegelkursiiv]]is. Põhjuseks võis olla pigem praktika, kui saladuse pidamine, mida on tihti põhjuseks pakutud. Kuna Leonardo oli vasakukäeline, oli tal tõenäoliselt mugavam kirjutada paremalt vasakule. Tema joonistused ja märkmed näitavad huvide tohutut ulatust: alates poenimekirjadest ja inimestest, kes talle võlgu olid, lõpetades kavanditega tiibade ja vee peal käimise kingade jaoks. Seal on maalide kompositsioone, uuringuid detailide, nägude ja emotsioonide, loomade, laste, lahkamiste, taimede, kivide moodustumise, veekeeriste, sõjamasinate, helikopterite ja arhitektuuri kohta.
Need päevikud – alguses lihtsad eri suuruses ja tüüpi lahtised paberid, mis pärast tema surma jäid ta sõprade kätte – on leidnud oma tee suurtesse kogudesse nagu Windsori lossi Kuninglik Raamatukogu, [[Louvre]], Hispaania Rahvusraamatukogu, [[Victoria ja Alberti Muuseum]], Biblioteca Ambrosiana Milanos, kus on kaheteistosaline "Codex Atlanticus", ja Briti Raamatukogu Londonis, mis on valiku "BL Arundel MS 263-st" pannud ka internetti{{lisa viide}}. "Codex Leicester" on ainus Leonardo suur teadustöö, mis on
==Teaduslik uurimistöö==
93. rida:
Eduka kunstnikuna anti talle luba lahata inimlaipu Santa Mari Nuova haiglas Firenzes ja hiljem ka haiglates Milanos ja Roomas.
Aastatel [[1510]] ja [[
Leonardo tegi jooniseid ka [[süda]]mest ja [[veresoonkond|veresoonkonnast]], [[Suguelundid|suguelunditest]] ja muudest [[siseelund]]itest. Ta oli üks esimesi, kes tegi teadusjooniseid [[emakas]] asuvast [[loode|lootest]]. Kunstnikuna vaatles ta põhjalikult ning jäädvustas vanuse ja emotsioonide mõju psühholoogiale, uurides eriti põhjalikult viha. Ta joonistas ka palju inimesi, kelle oli silmatorkavaid näolisi moonutusi või haigusilminguid.
112. rida:
| allikad = <ref name="dNqLM">Jilek, Františerk, lk 89.</ref>
<ref name="4EZtd">Kunstnik alustas maalimist umbes 1503. a Firenzes, Itaalias. 1516. a võttis Leonardo maali kaasa Prantsusmaale, kus jätkas maali viimistlemist veel kolm aastat ning viis töö lõpule veidi enne oma surma 1519. aastal.<br />Vt ka [http://www.theartnewspaper.com/articles/Louvre%20confirms%20redating%20of%20the%20Mona%20Lisa/26116 Louvre kinnitab Mona Lisa ümberdateerimist] (inglise keeles) vaadatud 2012-04-02.</ref>
<ref name="lKdIx">Da Vinci
}}
| |||