Redaktsioon: 12. oktoober 2020, kell 22:25 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 489 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 12. november 2020, kell 01:23 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 489 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
4. rida: == Elulugu == Tiit Kuusik kasvas üles Pärnus, gümnaasiumihariduse sai [[Pärnu Poeglaste Gümnaasium]]is. Samas koolis tegutsevas tantsuorkestris mängis [[viiul]]it, [[tšello]]t ja löökpille, laulis ka kooli poistekooris ~~alguses~~algul tenorit, hiljem bassi (õpetaja [[Heinrich Meri]]). Enne konservatooriumisse õppima suundumist tegutses sama orkestri koosseisus ka kergemuusika palade esitajana. Pärast gümnaasiumi lõpetamist hakkas laulutunde võtma lauluõpetajalt Elene Rebaselt. Seejärel suundus õppima [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia\|Tallinna Konservatooriumi]] [[Aleksander Arder]]i lauluklassi, mille lõpetas 1938 ja kus hiljem töötas õppejõuna (1940–1990). Kuusiku diplomitöö oli roll [[Ruggero Leoncavallo]] ooperis [[Pajatsid]]. Ta oli väga pika lauljakarjääriga jõuline bariton, kes püsis lauljana kõrgvormis ka hilises eas, lauldes tehniliselt nõudlikku repertuaari veel 70. eluaastatelgi (karjääri lõpetas 77. eluaastal), mistõttu peeti teda unustamatuks baritoniklassikuks. Tema professionaalne karjäär algas 2. juunil 1938 võiduga Viini rahvusvahelisel lauljate konkursil. Meisterlikku häälevalitsemist ja suurepärast laulmistehnikat toetab asjaolu, et konkursil osales 120 lauljat 17 riigist, kuid tihedale konkurentsile vaatamata suutis Tiit Kuusik esikoha saavutada. Konkursipalaks oli Kuusikul valitud ooperibaritoni repertuaaris väga kaalukas ja tehniliselt nõudlik Figaro kavatiin [[Gioachino Rossini\|Rossini]] ooperist "[[Sevilla habemeajaja]]". Žürii ei pidanud vajalikuks Kuusikut konkursi lõppvoorus kuulata, ta suutis žüriid juba teises voorus sedavõrd veenda, et talle pärast teist vooru esikoht ka anti. Konkursi võiduga kaasnes ka leping Viini Volksoperis hooajaks 1938/39. hooajal 1942/43 laulis ta Kasseli Riigiooperis. Estonia ooperisolistina töötas ta aastatel 1940–1988. Laulis solistina ka Riiklikus Akadeemilises Meeskooris ehk [[Eesti Rahvusmeeskoor\|RAM-is]]. Tema professionaalne karjäär algas 2. juunil 1938 võiduga Viini rahvusvahelisel lauljate konkursil. Meisterlikku häälevalitsemist ja suurepärast laulmistehnikat toetab asjaolu, et konkursil osales 120 lauljat 17 riigist, kuid tihedale konkurentsile vaatamata suutis Tiit Kuusik esikoha saavutada. Konkursipalaks oli Kuusikul valitud ooperibaritoni repertuaaris väga kaalukas ja tehniliselt nõudlik Figaro kavatiin [[Gioachino Rossini\|Rossini]] ooperist "[[Sevilla habemeajaja]]". Žürii ei pidanud vajalikuks Kuusikut konkursi lõppvoorus kuulata, sest ta suutis žüriid juba teises voorus sedavõrd veenda, et juba pärast teist vooru anti talle esikoht. Konkursi võiduga kaasnes ka leping Viini Volksoperis hooajaks 1938/39. hooajal 1942/43 laulis ta Kasseli Riigiooperis. Estonia ooperisolistina töötas ta aastatel 1940–1988. Laulis solistina ka Riiklikus Akadeemilises Meeskooris ehk [[Eesti Rahvusmeeskoor\|RAM-is]]. Tema suure ulatusega häälele olid iseloomulikud dramaatiline jõud, eeskujulik vokaaltehnika, sisenduslik energia ja varjundirikkalt mahlakas kõla. Kuusik viljeles ka aktiivselt kammerlaulu, tema sagedased klaverisaatiad olid [[Tarsina Alango]] ning tema sõbra ja gümnaasiumiaegse pinginaabri [[Valter Roots]]i poeg [[Valdur Roots]]; hiljem ka [[Peep Lassmann]]. Kuusiku repertuaaris oli üle 600 romansi ja laulu, nende hulgas esitas ta tihti Schuberti, Sibeliuse, Tšaikovski, [[Evald Aav]]a, [[Mart Saar]]e, [[Artur Kapp\|Artur]], [[Villem Kapp\|Villem]] ja [[Eugen Kapp\|Eugen Kapi]], [[Eduard Oja]], [[Gustav Ernesaks]]a jmt heliloojate laule. Tema esimene soolokontsert toimus Leningradi Filharmoonia suures saalis 16. märtsil 1946. Kontsert oli täielikult välja müüdud ja laulja pidi pärast kontserdi lõppu veel palju lisapalu esitama. Ta on jaganud lava ka tuntud itaalia tenori [[Placido Domingo]]ga.▼ ▲Tema suure ulatusega häälele olid iseloomulikud dramaatiline jõud, eeskujulik vokaaltehnika, sisenduslik energia ja varjundirikkalt mahlakas kõla. Kuusik viljeles ka aktiivselt kammerlaulu, tema sagedased ~~klaverisaatiad~~klaverisaatjad olid [[Tarsina Alango]] ning tema sõbra ja gümnaasiumiaegse pinginaabri [[Valter Roots]]i poeg [[Valdur Roots]]; hiljem ka [[Peep Lassmann]]. Kuusiku repertuaaris oli üle 600 romansi ja laulu, nende hulgas esitas ta tihti Schuberti, Sibeliuse, Tšaikovski, [[Evald Aav]]a, [[Mart Saar]]e, [[Artur Kapp\|Artur]], [[Villem Kapp\|Villem]] ja [[Eugen Kapp\|Eugen Kapi]], [[Eduard Oja]], [[Gustav Ernesaks]]a jmt heliloojate laule. Tema esimene soolokontsert toimus Leningradi Filharmoonia suures saalis 16. märtsil 1946. Kontsert oli täielikult välja müüdud ja laulja pidi pärast kontserdi eeskava lõppu veel palju lisapalu esitama. Ta on jaganud lava ka tuntud itaalia tenori [[Placido Domingo]]ga. Kuusiku lauluklassis on kõrgtasemelist laulukunsti omandanud mitmed noored lauljad, kellest on hiljem kasvanud Eesti ooperi kuldaja lauljatetuumik: [[Georg Ots]], [[Aino Külvand]], [[Ester Lepa]], [[Alice Roolaid]], [[Helgi Sallo]], [[Tõnu Bachmann]], [[Mihkel Sildos]], [[Leili Tammel]], [[Jelena Suik]], [[Leida Jürgens]], [[Endel Ani]], [[Eda Zahharova]], [[Raimund Alango]], [[Alice Roolaid]] jt.

Tiit Kuusik: erinevus redaktsioonide vahel