Erinevus lehekülje "Aatomituum" redaktsioonide vahel

resümee puudub
(Reverted 1 edit by 2001:7D0:84C1:2A80:28E4:D879:5DE:C109 (talk) to last revision by Nimelik (TwinkleGlobal))
Märgis: Eemaldamine
 
'''Aatomituum''' on [[aatom]]i väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi [[mass]]ist. Aatomituum koosneb [[nukleonid]]est – positiivse [[elektrilaeng|laenguga]] [[prooton]]itest ja laenguta [[neutron]]itest. Tuumas olevaid nukleone hoiab koos [[tugev vastastikmõju]], mis loob nukleonidele tuuma potentsiaalibarjääri. Tuuma ümbritseb [[Coulombi barjäär]].
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2011}}
 
Tuuma läbimõõt on suurusjärgus 10<sup>–15</sup> [[meeter|m]]. Näiteks [[vesinik]]u aatomituuma (koosneb ühestainsast prootonist) läbimõõt on umbes 1,75 [[femtomeeter|fm]] ja [[uraan]]i aatomituuma (koosneb 238 nukleonist) läbimõõt on umbes 15 fm. Aatomi [[elektronkate|elektronkatte]] läbimõõt on tuuma läbimõõdust umbes 100 000 korda suurem. Kui aatomit mõtteliselt suurendada nii, et aatomituum saaks nööpnõelapea suuruseks, siis terveoleks aatom saaksumbes suure[[staadion]]i staadioni suurusekssuurune.
'''Aatomituum''' on [[aatom]]i väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi [[mass]]ist. Aatomituum koosneb [[nukleonid]]est – positiivse [[elektrilaeng|laenguga]] [[prooton]]itest ja laenguta [[neutron]]itest. Tuumas olevaid nukleone hoiab koos [[tugev vastastikmõju]], mis loob nukleonidele tuuma potentsiaalibarjääri. Tuuma ümbritseb [[Coulombi barjäär]].
 
Tuuma läbimõõt on suurusjärgus 10<sup>–15</sup> [[meeter|m]]. Näiteks [[vesinik]]u aatomituuma (koosneb ühestainsast prootonist) läbimõõt on umbes 1,75 [[femtomeeter|fm]] ja [[uraan]]i aatomituuma (koosneb 238 nukleonist) läbimõõt on umbes 15 fm. Aatomi [[elektronkate|elektronkatte]] läbimõõt on tuuma läbimõõdust umbes 100 000 korda suurem. Kui aatomit mõtteliselt suurendada nii, et aatomituum saaks nööpnõelapea suuruseks, siis terve aatom saaks suure staadioni suuruseks.
 
Prootonite arv tuumas määrab ära, millise [[keemiline element|keemilise elemendiga]] on tegemist. Sellele lisanduv neutronite arv tuumas määrab ära, millise konkreetse [[isotoop|isotoobiga]] on tegemist. Sama prootonite arvuga, kuid erineva neutronite arvuga aatomid on sama keemilise elemendi erinevad isotoobid.
Et neutron ja prooton on praktiliselt võrdse massiga, siis neutronite ja prootonite arv tuumas määrab ära [[aatommass]]i. Kuna elektronid on võrreldes nukleonidega ülikerged (peaaegu 2000 korda kergemad), siis elektronide mass aatomi massi praktiliselt ei mõjuta.
 
Kui aatomituumas on prootoneid ja neutroneid paarisarv, siis sellise tuuma summaarne [[spinn]] on 0. Kui tuumas on paaritu arv prootoneid või neutroneid, siis sellise tuuma spinn on poolarvuline (1/2, 3/2, jne.). Kui tuumas on mõlemaid tuumaosakesi paaritu arv, siis on tuuma spinn täisarvuline (1, 2, jne.). Tuuma spinni kasutatakse ära [[tuumamagnetresonantsspektroskoopia]]s. Kui tuuma spinn on võrdne 1-ga või sellest suurem, siis sellise tuuma [[elektriväli]] pole enam [[Isotroopsus|isotroopne]] ja selline tuum omab lisaks veel [[kvadrupoolmoment]]i. Seda rakendatakse [[tuumakvadrupoolresonantsspektroskoopia]]s.
 
Esimest korda pakkus praegu kasutusel oleva aatomimudeli välja Uus-Meremaa päritolu füüsik [[Ernest Rutherford]] [[1912]]. aastal.