'''Nikolai Buzulukov''' ([[4. mai]] [[1905]] – [[15. september]] [[1979]]) oli vene majandusteadlane.
N. Buzulukov olituli Eestisse tulnud 1946. aastal. [[ÜK(b)P]] KK Eesti Büroobüroo]] likvideerimise järel töötas ta [[Eesti NSV TATeaduste MajanduseAkadeemia]] Instituudis majanduse instituudis, valmistades ette oma doktoritöö doktoritööd põllumajanduse kollektiviseerimise teemal. 1951. aastal valiti ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia akadeemikuks<ref>[http://www.akadeemia.ee/en/academy/history/ Eesti Teaduste Akadeemia. Facts of history]</ref>, kuid naasis juba 1955. aastal Venemaale.
1953. aastal aga „avastas” "avastas" [[EKP KKKeskkomitee]] tema teaduslikes töödes „tõsiseid "tõsiseid poliitilisi vigu”vigu". Tegelikult oli see „süüdimõistmine” "süüdimõistmine" seotud asjaoluga, et N. Buzulukov oli oma uurimustesviidanudtsiteerinud ka selleks ajaks põlu alla sattunud [[Nikolai Karotamm]]e sõnavõtte. See saigi talle saatuslikuks. 1953. aastal kaotas ta oma koha Eesti NSV Teaduste Akadeemias ja mõne aasta pärast oli ta üldse sunnitud Eestist lahkuma<ref>Olaf Kuuli. Stalini-aja võimukaader ja kultuurijuhid Eesti NSV-s (1940–1954). Tallinn: O. Kuuli, 2007, lk 138</ref>
põlu alla sattunud N. Karotamme sõnavõtte. See toetus sai talle ka saatuslikuks. 1953. aastal kaotas ta oma koha TA-s
ja mõne aasta pärast oli ta üldse sunnitud Eestist lahkuma<ref>Olaf Kuuli, Stalini-aja võimukaader ja
kultuurijuhid Eesti NSV-s (1940–1954) (Tallinn: O. Kuuli, 2007), 138).</ref>
N. Buzulukovi juhtum on küllalt kõnekaks näiteks, kuidas [[Johannes Käbin]] tegutses ja kaadripoliitikat teostas.
