Elurikkus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
8. rida:
Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel: [[geen]]i ([[geneetiline mitmekesisus]]), [[rakk|raku]], [[liik (bioloogia)|liigi]] ('''liigiline mitmekesisus'''), [[populatsioon]]i, [[ökosüsteem]]i tasandil (sh [[elupaik]]ade mitmekesisust ja [[fülogeneetiline mitmekesisus|fülogeneetilist mitmekesisust]]).
 
Enamasti peetakse elurikkuse all silmas '''liigilist mitmekesisust'''. Kõige liigirikkamad kooslused on [[troopilised laialehised metsad|troopilised laialehised metsad]], [[korallriff]]id, süvaookean ja suured troopilised järved (näiteks Levin 2001<ref name="biodiv"> Levin, S. A. (toim). (2001). ''Encyclopedia of Biodiversity''. Academic Press, San Diego, CA</ref>). Eesti kõige liigirikkam taimekooslus on [[Laelatu puisniit]].<ref>http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel359_347.html</ref> Elurikkust väljendab ka [[fülogeneetiline mitmekesisus]], mis näitab, kas koosluses kasvavad lähedalt (väike fülomitmekesisus) või kaugelt (suur fülomitmekesisus) suguluses olevad liigid.
 
Liigilise mitmekesisuse arvuliseks väljendamiseks on välja töötatud mitmeid indekseid. Laialdaselt on kasutusel [[Robert H. Whittaker]]i loodud mitmekesisuse indeksid, milles ta eristab [[alfamitmekesisus|alfa-]] (α), [[beetamitmekesisus|beeta]]- (β), [[gammamitmekesisus|gamma]]- (γ), [[deltamitmekesisus|delta]]- (δ) ja [[epsilonmitmekesisus|epsilon]]- (ε) mitmekesisust.