Erinevus lehekülje "Eestimaa kuberner" redaktsioonide vahel

P
 
[[Rootsi suurvõimu ajastu|Rootsi võimu]] kehtestamisega Eestimaal [[1561]]. aastal, mil Harjumaa, Virumaa ja Järvamaa aadlikud ([[4. juuni]]) ning [[Tallinna linn]] ([[6. juuni]]) andsid end vabatahtlikult Rootsi krooni alla, määrati esimeseks Eestimaa asehalduriks ja Rootsi kuninga asemikuks määrati [[Klas Horn (1517–1566)|Klas Horn]] ja [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] asehalduriks Tallinna linnas [[vabahärra]] [[Lars Ivarsson Fleming]]. Varasel Rootsi ajal, kuni 17. sajandi I veerandini, oli Rootsi valitseja kohapealse esindaja ametinimetus ''asehaldur'' (saksa keeles ''Statthalter'').
 
Kuberner oli kõrgeimaks kohapealseks ametnikuks, keda määras ametisse ja vabastas [[kuningas]], iga kuberner sai eraldi instruktsiooni ja tema ametiaeg ei olnud piiratud. Vastavalt [[1634]]. a Rootsi „valitsemiskorraldusele” (rootsi: ''regeringsform'') oli kuberneri ametiaeg kolm aastat, mille möödudes tuli [[1. juuni]]ks ilmuda [[Stockholm]]i aru andma. Kuningas võis ametiaega pikendada. [[KindralkubernerEestimaa kindralkuberner]]i nimetust kuberneri võimaliku aunimetusena formaalselt vabatahtlikult riigi koosseisu tulnud [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonnas]] hakati ilmselt kasutama alates [[7. jaanuar]]ist [[1673]]. Kuberneride ja kindralkuberneride tegevus lõppes Eestimaa liitmisel Venemaaga [[1710]]. aastal.
 
==Venemaa Eestimaa kuberner==
69 105

muudatust