Jäneda raudteepeatus: erinevus redaktsioonide vahel

 
==Ajalugu==
Jäneda peatus koos ooteruumiga ehitati Jäneda mõisaomaniku Benckendorffi soovil 1870. aastal [[Jäneda mõis]]a keskusesse ja sai 1876. aastal pooljaamaks.<ref> Arved Duvin. Lugusid raudteedest Eestimaal. Lk 90</ref><ref>[http://www.tapamuuseum.ee/?leht=lehtse/asutused Tapa muuseum]</ref>
Peatuskoht rajati enne aastat 1868 kolmanda peatuskohana [[Tallinn]]a ja [[Tapa]] vahel.<ref>[http://www.tapamuuseum.ee/?leht=lehtse/asutused Tapa muuseum]</ref> Peatus jäi avamisel [[Ambla kihelkond]]a [[Jäneda mõis]]a maadele. 20. sajandi algusaastail lisati puidust [[jaamahoone]], mis on praeguseks lammutatud. 1970. aastail ehitati teisele poole raudteed uus jaamahoone.
 
Peatus jäi avamisel [[Ambla kihelkond]]a [[Jäneda mõis]]a maadele.
Aastani 2005 järgnes Jänedale [[Patika raudteepeatus]].
20. sajandi algusaastail lisati puidust ühekorruseline [[jaamahoone]], mis praeguseks on lammutatud. 1914. aastal ehitati jaama möödasõidutee ja jaama kasutati vahejaamana. 5.novembril 1927 nimetati peatuskoht jaamaks. 1970. aastail ehitati teisele poole raudteed uus jaamahoone.
 
1990. aastate alguses, seoses [[Tallinna–Tapa raudteelõik|Tallinna–Tapa raudteelõig]]u teise peatee valmimisega, muudeti senine Jäneda jaam tagasi raudteepeatuseks.
 
AastaniKuni 2005. aastani järgnes Tapa suunal Jänedale [[Patika raudteepeatus]].
 
<gallery>
Anonüümne kasutaja