Erinevus lehekülje "Olekuvõrrand" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (pisitoimetamine)
 
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2007}}
'''Olekuvõrrandiks''' nimetatakse [[füüsika]]s võrrandit, mis seob [[Aine (füüsika)|aine]] [[Seisund|olekut]] kirjeldavaid parameetreid ja keskkonnatingimusi.
 
[[Termodünaamika]]s näiteks nimetatakse olekuvõrrandiks seost [[aine (füüsika)|aine]] absoluutse [[temperatuur]]i (''T''), [[rõhk|rõhu]] (''p'') ja [[ruumala]] (''V'') vahel. [[Pideva keskkonna mehaanika]]s on olekuvõrranditeks seosed [[Pinge (mehaanika)|pingete]] ja [[deformatsioon]]ide vahel.<ref>{{Netiviide|Autor=[[Andrus Salupere]]|URL=https://www.ioc.ee/~salupere/lk/elastsus_opetus_2017_ptk3_2.pdf|Pealkiri=Pideva keskkonna mehaanika|Väljaanne=|Aeg=2017|Kasutatud=2018 detsember}}</ref>
 
[[Termodünaamika]]s nimetatakse olekuvõrrandiks eelkõige seost [[rõhk|rõhu]] (''p''), [[aine (füüsika)|aine]] absoluutse [[temperatuur]]i (''T''), ja [[ruumala]] (''V'') vahel:
== Näiteid ==
: <math>pVp=\nu RTf(V, \,;T)</math>.
 
Seda võrrandit nimetatakse termiliseks olekuvõrrandiks, et teda eristada kalorilisest olekuvõrrandist, mis väljendab aine [[termodünaamika |termodünaamiliste]] olekuparameetrite (nt ruumala ja temperatuuri) funktsioonina [[keha]] [[siseenergia]]st ''U'':<ref name="TL">Tehnikaleksikon. Tallinn, Valgus, 1981</ref>
* [[Ideaalne gaas]]:
:<math>U=f(V,\;T)</math>.
 
== Näiteid ==
: <math>pV=\nu RT, \,</math>
Olekuvõrrandid võimaldavad rakendada termodünaamika seadusi konkreetsete ainete puhul.
* [[Ideaalne gaas |Ideaalse gaasi]] olekuvõrrandiks on [[Clapeyroni-Mendelejevi võrrand]]:
 
: <math>pV=\nu RT</math>,
kus <math>\nu</math> on gaasi hulk ([[mool]]ides) ja ''R'' on [[universaalne gaasikonstant]] (=8,3145 J/mol/K).
 
* Reaalse gaasi olekut kirjeldab ligikaudselt [[Van der Waalsi gaasvõrrand]]:
 
: <math>(p+a/V^2)(V-b)=\nu RT. \,</math>,
 
kus ''a'' ja ''b'' on konkreetset [[reaalne gaas|reaalset gaasi]] iseloomustavad [[parameeter|parameetrid]] (''b'' võtab arvesse molekulide lõplikku ruumala, ''a'' arvestab molekulidevahelist tõmbumist).
 
Termodünaamika on rakendatav ka kiirgusele. Tasakaalulist ehk* [[soojuskiirgusSoojuskiirgus]]t võib iseloomustada temperatuuriga, milleks on kiirgusega termilises [[termodünaamiline tasakaal|tasakaalus]] oleva [[keha]] temperatuur. Soojuskiirguse rõhk aine pinnale on [[võrdelisus|võrdeline]] kiirguse energiatihedusega, mis (vastavalt [[Stefani-Boltzmanni seadus]]ele) on omakorda võrdeline absoluutse temperatuuri neljanda astmega. Soojuskiirguse omadused ei sõltu tema ruumalast, seega tema olekuvõrrand on
 
: <math>p=bT^4, \,</math>,
 
kus <math>b=\pi^2k_B^4/(45\hbar^3c^3)</math>, kuskusjuures ''k<sub>B</sub>'' on [[Boltzmanni konstant]], <math>\hbar</math> on [[Plancki konstant]] ja ''c'' on [[valguse kiirus vaakumis]].
 
== Viited ==
{{Viited}}
}}
 
[[Kategooria:Termodünaamika]]