2789
muudatust
Märgis: K |
|||
[[Pilt:phase-diag2.svg|pisi|330px|Rõhu–temperatuuri faasidiagrammil algab vedela ja gaasilise faasi piiri kujutav kõver kolmikpunktist (''triple point'') ja lõpeb kriitilises punktis (''critical point'')]]
'''Kriitiline punkt''' on [[Füüsikaline keemia|füüsikalises keemias]], [[termodünaamika]]s ja [[tahkiseteooria]]s [[agregaatolek|aine olekuga]] seotud mõiste, mis määrab ainele iseloomulikud [[temperatuur]]i ja [[rõhk|rõhu]] väärtused, mille juures lakkab olemast faaside erinevus. ▼
▲'''Kriitiline punkt''' on [[Füüsikaline keemia|füüsikalises keemias]]
Tuntuim on kriitilist olekut väljendav punkt ühekomponendilises süsteemis vefelik–gaas. Aine [[faasidiagramm]]il asetseb kriitiline punkt faasidevahelise kõvera lõpp-punktis, kus aine termodünaamilises tasakaalus olevad faasid muutuvad omadustelt ühesugusteks.
==Vaata ka==▼
Kriitilisest väärtusest kõrgemal temperatuuril ei ole võimalik gaasi ([[aur]]u) vedelikuks [[kondensatsioon |kondenseerida]], ükskõik kui palju rõhku suurendada. Selles olekus ainet nimetatakse ka [[ülekriitiline fluidum |ülekriitiliseks vooliseks]]. Molekulaarsel tasandil saab niisuguse voolise käitumist kirjeldada sellega, et rõhu suurendamisel kriitilise punktini väheneb gaasi molekulide omavaheline kaugus sedavõrd, et see ei erine enam vedeliku molekulide vahekaugusest.
Ainesegude ja [[lahus]]te korral lisanduvad tasakaalupunktile vedelik–gaas ka samas [[agregaatolek]]us aine eri faasid. Seetõttu võib kriitilisi punkte olla mitu ja segusid (lahuseid) iseloomustatakse täiendavalt komponentide kriitilise kontsentratsiooniga.
▲==Vaata ka==
* [[Faasisiire]]
* [[Ülekriitiline süsinikdioksiid]]
[[Kategooria:Termodünaamika]]
|