Redaktsioon: 10. mai 2020, kell 23:17 redigeeri 186.143.161.190 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Viimane redaktsioon: 8. november 2020, kell 23:39 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus
6. rida: Mandrilava on küll [[vesi\|vee]] all, kuid sellel on [[manner\|mandriga]] sama [[geoloogia\|geoloogiline]] ehitus, mistõttu võib mandrilava geoloogilises mõttes pidada osaks [[manner (geoloogia)\|mandrist]]. Mandrilava laius on keskmiselt 70 km, kuid võib varieeruda mõnekümnest meetrist 1500 kilomeetrini. Kõige laiem mandrilava on [[Põhja-Jäämeri\|Põhja-Jäämeres]] [[Siber]]i [[rannik]]ust põhja ~~suunas~~pool. Enamasti on mandrilava [[tasandik]]ulise [[pinnamood\|pinnamoega]]. Hilises geoloogilises minevikus ([[Weichseli jäätumine\|jääajal]]) on suur osa mandrilavast olnud osa maismaast. Seda tõendavad üleujutatud [[jõeorg\|jõeorud]] ja [[rannamoodustis]]ed. Ka [[lehtersuue\|lehtersuudmed]] ehk estuaarid on üleujutatud jõeorud. ~~Kohtadel~~Kohtades, kus [[ookean]]i suubuvad jõed, tekivad veealused [[kanjon]]id. Mandrilava läheb üle tunduvalt suurema kallakusega [[mandrinõlv]]aks. Mandrilava keskmine kallakus mere suunas on umbes kümnendik kraadi. Üleminek mandrilavalt mandrinõlvale on keskmiselt 135 meetri sügavusel. Esineb siiski ka tunduvalt sügavamaid üleminekuid. [[Antarktis]]e ümber on mandrilava piir umbes 350 meetri sügavusel. 12. rida: Mandrilaval asuvaid [[meri\|meresid]] nimetatakse [[šelfimeri\|šelfimeredeks]]. Šelfimered on näiteks [[Kollane meri]], [[Läänemeri]] ja [[Pärsia laht]]. ===Vaata ka=== * [[Mandrilava (õigus)]] ~~<br />~~ [[Kategooria:Okeanograafia]] [[Kategooria:Geomorfoloogia]]

Mandrilava: erinevus redaktsioonide vahel