Mandrilava: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
 
6. rida:
Mandrilava on küll [[vesi|vee]] all, kuid sellel on [[manner|mandriga]] sama [[geoloogia|geoloogiline]] ehitus, mistõttu võib mandrilava geoloogilises mõttes pidada osaks [[manner (geoloogia)|mandrist]].
 
Mandrilava laius on keskmiselt 70 km, kuid võib varieeruda mõnekümnest meetrist 1500 kilomeetrini. Kõige laiem mandrilava on [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämeres]] [[Siber]]i [[rannik]]ust põhja suunaspool. Enamasti on mandrilava [[tasandik]]ulise [[pinnamood|pinnamoega]]. Hilises geoloogilises minevikus ([[Weichseli jäätumine|jääajal]]) on suur osa mandrilavast olnud osa maismaast. Seda tõendavad üleujutatud [[jõeorg|jõeorud]] ja [[rannamoodustis]]ed. Ka [[lehtersuue|lehtersuudmed]] ehk estuaarid on üleujutatud jõeorud. KohtadelKohtades, kus [[ookean]]i suubuvad jõed, tekivad veealused [[kanjon]]id.
 
Mandrilava läheb üle tunduvalt suurema kallakusega [[mandrinõlv]]aks. Mandrilava keskmine kallakus mere suunas on umbes kümnendik kraadi. Üleminek mandrilavalt mandrinõlvale on keskmiselt 135 meetri sügavusel. Esineb siiski ka tunduvalt sügavamaid üleminekuid. [[Antarktis]]e ümber on mandrilava piir umbes 350 meetri sügavusel.
12. rida:
Mandrilaval asuvaid [[meri|meresid]] nimetatakse [[šelfimeri|šelfimeredeks]]. Šelfimered on näiteks [[Kollane meri]], [[Läänemeri]] ja [[Pärsia laht]].
 
===Vaata ka===
* [[Mandrilava (õigus)]]
 
<br />
[[Kategooria:Okeanograafia]]
[[Kategooria:Geomorfoloogia]]