Öine vahtkond (maal): erinevus redaktsioonide vahel

Maali täpsem nimipealkiri on "Frans Banning Cocqi ja Willem van Ruytenburchi kompanii".

Maal telliti [[1639]]. aasta lõpupoole ningja see valmis [[1642]]. aastaks.

Kuna tellijad ei oodanud mitte kunstiteost, vaid tõendit oma väärikuse kohta, ei oldudolnud nad maaliga rahul. Põhjuseks võib tuua selle, et osa maalil kujutatutest olid jäetud tagaplaanile, paljud olid pooleldi peidus või langes nende näole vari. Samuti oli Rembrandt kujutanud soovitud 18 isiku asemel 31 inimest. Selline eristumine tolleaegsetest grupiportreedestrühmaportreedest ei meeldinud kohe kuidagi maali saajatele, kes olid maksnud maali eest kokku 1600 [[kulden|kuldnat]], mis oli tolle aja kohta väga suur summa.

Maal "Öine vahtkond" tehti Amsterdami laskurite üksusele. Koos teiste grupiportreedegarühmaportreedega, mille autoriteksautorid olid muuhulgas Joachim vanvon StandrartSandrart, Govaert Flinck ja Bartholomeus van der Helst, pidi see kaunistama Kloveniersdoeleni suurt saali ehk Amsterdami linnavalve peakorterit. Selline omakaitse moodustati linnakodanike rühmadest, kes kandsid relvi ja vormirõivaid. Nad kaitsesid linna võimukandjaid ning võtsid enda peale vahiteenistuse, et tagada öine kord. Sõja ajal läksid nad vajaduse korral koguni rindele. Rahuajal korraldasid nad avalikke paraade, kus kandsid oma mundreid ja demonstreerisid relvi.

Kodanikud vaatasid paraade uhkusega, meenutades hollandlaste vaprust Hispaania sissetungijate vastu võitlemisel. 28 mehest koosnev grupp on marssimas kanali kaldapealsele. 18 mehe isik on teada tänu nimedele, mis olid kirjutatud tagaplaani võlvi kohal olevale kilbile, kuigi see kaunistus lisati pärast Rembrandti surma. Keskel seisab Banning Cocq, kes on rõivastatud musta, punane särp ümber, ning annab oma leitnandile Willem van Ruytenburgile korralduse marssimiseks. Ruytenburg on riietatud viimase moe järgi uhkesse elevandiluuvärvi heeroldikuube, millele on tikitud linna vapp. Ta oli maaomaniku poeg, kes elas ühes luksuslikus Amsterdami palees Herengrachtil. Väeüksuse lipukandja Jan Visscher Cornelissen seisab taga vasakul ja silla balustraadil istub seersant Reynier Engelen. Teine seersant Rombout Kemp sirutab välja oma käe ja hoiab õlal hellebardi. Tagaplaanil on kujutatud kaardiväelast Jacob Dirckseni kõrge mütsiga. Teised kaardiväelased on Barent Herrmansen, Jan Adriaenskerck, Jan van der Heede, Walich Schellingwou, Jan Burgam, Paulus Schoonhoven ja Claes van Crysbergen. Trummilööja paremal on Jan van Kampport.

16 inimest maksid Rembrandtile oma portree maalimise eest kokku 1600 floriini. Igaühe makstud summa suuruse põhjal portreteeris meister neid rohkem või vähem detailselt. Tõenäoliselt maalis Rembrandt ka iseenda, vaatamas seda kõike pealt. Tema nägu võib olla lipnik Visscheri vasaku õla taga. Teised maali tegelased on intrigeerinud paljusid kunstiajaloolasi. Kõik on aga ühel meelel selles, et Rembrandt maalis nadrohkem kõikinimesi selleks, et pilt oleks elavam ja et tühja ruumi oleks vähem. Marsiks valmistuvate sõdurite vahel sebivad väikesed lapsed ja koer. Üks väikestest tüdrukutest on väga elegantselt riietatud – talle on usaldatud rühma embleemi kandmine.

Marsiks valmistuvate sõdurite vahel sebivad väikesed lapsed ja koer. Üks väikestest tüdrukutest on väga elegantselt riietatud, talle on usaldatud rühma embleemi kandmine. Rembrandt tahtis teha selle grupiportree mõnevõrra erinevaltrühmaportree traditsioonilisest elutute nägude kooslusest mõnevõrra erinevalt. HoogastraatenHoogstraten oli juba märkinud, et sellistel grupiportreedelrühmaportreedel "võid sa kõigil pea maha raiuda ühe hoobiga". Selles töös on Rembrandt valguse targalt fokuseerinudsuunanud kõige tähtsamatele tegelastele ning sel moel ruumi elustanud. Igaüks tegeleb eri asjaga ja vaatajale on selge, et tegemisttegu pole regulaararmeega, vaid linnakodanikega, kes on endile vabatahtliku kohustuse võtnud. Rembrandt on jäädvustanud hetke, mil Banning Cocq pöördub Ruytenburgi poole ja avab suu korralduse andmiseks.