Silumine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P Unicodifying |
||
1. rida:
'''Silumine''' on [[tarkvaraarendus]]e protsess, mille käigus leitakse ja parandatakse vigu koodis, mis takistavad [[Arvutiprogramm|programmi]] või süsteemi korrektset toimimist.
Silumist tuleb eristada silurist, mis on tarkvaraprogramm või -moodul, mida kasutatakse silumiseks. Silumist võib kasutada ka koodi ridahaaval läbimiseks, et seda paremini mõista.<ref name="y6WA5" />
Silumisel on erinevaid tehnikaid ja lähenemisi, millest tuntuimad on interaktiivne silumine, juhtimisvoo analüüs, komponenditestimine, [[Tarkvara testimine#Integratsioonitestimine|integratsioonitestimine]], logifailianalüüs, rakenduse- või süsteemitasemel programmi seisu jälgimine erinevatel ajahetkedel, mälutõmmis ja profileerimine.
▲== Vahendid ==
Silumise keerukus võib erineda suuresti sõltuvalt programmist või süsteemist. Tegemist võib olla lihtsate vigade parandamisega, aga ka aeganõudvate ja väsitavate andmete kogumise, analüüsi ja uuenduste planeerimisega. [[Programmeerija]] silumisoskus võib suuresti mõjutada silumisedukust, kuid tarkvara silumise raskusaste varieerub suuresti sõltuvalt süsteemi keerukusest. Mingil määral sõltub see ka kasutatud [[programmeerimiskeel]]est ja saadaval olevatest siluritest. Silurid on tarkvaratööriistad, millega on võimalik jälgida programmi täitmist, seda peatada, uuesti alustada, vaatluspunkte seada ja [[Mälu (arvuti)|mälus]] olevate [[Andmed#Infotehnoloogia|andmete]] väärtusi muuta.<ref name="XNtMX" />
14. rida ⟶ 12. rida:
Keelespetsiifilisi tööriistu nimetatakse staatilise koodianalüüsi tööriistadeks ja teatud olukordades on nad väga kasulikud. Staatilise koodianalüüsi tööriistade või vahendite eesmärk on otsida spetsiifilisi probleeme koodist, mis võivad olla nii levinud kui haruldased. Selliseid probleeme [[kompilaator]] või [[interpretaator]] üldiselt ei leia. Staatilise koodianalüüsi vahendid ei kontrolli süntaksit vaid semantilisi aspekte.<ref name="Svj8o" />
==
Antisilumise eesmärgiks on kasutada koodis tehnikaid, mis takistavad pöördprojekteerimist (inglise keeles ''reverse engineering'') ja teatud protsesside silumist.<ref name="veracode-antidebugging" /> Antisilumist saab kasutada koopiakaitsetehnikana kirjastajate poolt, aga ka [[Kurivara|pahavaras]], et pahavara leidmist ja eemaldamist keerulisemaks teha.<ref name="z2Vg9" />
Mõned antisilumise tehnikad:
25. rida ⟶ 22. rida:
*ajastus ja [[latentsusaeg]] – uuritakse juhiste täitmisele kulunud aega.
Üks varaseid näiteid antisilumisest oli [[Microsoft Word]]i esimestes versioonides. Kui programmiga tuvastati silur, väljastas programm ingliskeelse teate "The tree of evil bears bitter fruit. Now trashing program disk." (Tõlge: Kurjuse puul on mõrud viljad. Nüüd aeglustan programmiketast.) Seejärel hakkas programm arvuti [[Distkett|disketi]]
==Vaata ka==
* [[Regressioonitestimine]]
==
{{viited|allikad=
<ref name="veracode-antidebugging">{{cite web |url=http://www.veracode.com/blog/2008/12/anti-debugging-series-part-i/ |title=Anti-Debugging Series – Part I |last=Shields |first=Tyler |date=2. detsember 2008 |work=[[Veracode]] |accessdate=17.03.2009}}</ref>▼
<ref name="SecurityEngineeringRA">{{cite book | url=http://www.cl.cam.ac.uk/~rja14/book.html | author=[[Ross J. Anderson]] | title=Security Engineering | isbn = 0-471-38922-6 | page=684}}</ref>▼
<ref name="toastytech">{{cite web | url=http://toastytech.com/guis/word1153.html | title=Microsoft Word for DOS 1.15}}</ref>▼
<ref name="y6WA5">[https://ained.ttu.ee/pydoc/debug.html Silumine (debug)] Pythoni õppematerjalid, 2017</ref>
<ref name="XNtMX">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.techopedia.com/definition/597/debugger|Pealkiri=Debugger (Silur)|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="98Gtj">{{cite journal |last1=Globus |first1=A |last2=Raible |first2=E |date=mai 1994 |title=Fourteen ways to say nothing with scientific visualization |url=http://ieeexplore.ieee.org/abstract/document/299418/ |journal= IEEE Computer|volume=27 |issue= 7|pages=86-88 |doi= 10.1109/2.299418|accessdate=29.04.2018}}</ref>
<ref name="Svj8o">{{Netiviide|Autor=Vonnegut, S.|URL=https://www.checkmarx.com/2016/04/08/static-analysis-tools-need-know/|Pealkiri=Static Analysis Tools: All You Need to Know|Väljaanne=|Aeg=Apr 8, 2016|Kasutatud=}}</ref>
▲<ref name="veracode-antidebugging">{{cite web |url=http://www.veracode.com/blog/2008/12/anti-debugging-series-part-i/ |title=Anti-Debugging Series – Part I |last=Shields |first=Tyler |date=2. detsember 2008 |work=[[Veracode]] |accessdate=17.03.2009}}</ref>
<ref name="z2Vg9">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.quora.com/What-is-anti-debugging|Pealkiri=What is anti debugging|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
▲<ref name="SecurityEngineeringRA">{{cite book | url=http://www.cl.cam.ac.uk/~rja14/book.html | author=[[Ross J. Anderson]] | title=Security Engineering | isbn = 0-471-38922-6 | page=684}}</ref>
▲<ref name="toastytech">{{cite web | url=http://toastytech.com/guis/word1153.html | title=Microsoft Word for DOS 1.15}}</ref>
}}
| |||